Vaprad karupojad Mesimummi lasteaiast

karupojad[800x600]Karuke ei ole paha,

murda kedagi ei taha,

tema ütles mulle, et:

tahab maasikaid ja mett.

F. Kotta

Sellise armsa luuletuse luges enda tutvustamiseks meie hea karupoeg  Stenver.

Karupojad sünnivad talvel ,  kosuvad kiiresti ning kevade saabudes lahkuvad koos emaga koopast.

Huvitav on see, et ka Mesimummi lasteaias on „karukesed”, kes lahkuvad kevadel koos kooliküpsuse saabumisega Mesimummist. Selleks ajaks on nad sirgunud  tõeliselt tugevateks, julgeteks, kiireteks , osavateks ja nutikateks.

Meie lasteaias on palju traditsioonilisi üritusi, mis on aegade jooksul  end õigustanud ja mida oodatakse huviga. Mesimumm ja karupojad  sobivad väga hästi kokku. On ju karukesed need, kes ikka ümber mesitarude uudistavad ja  mett armastavad – ega meie karupojadki tublist suutäiest magusast ära ei ütle.

Jutt on Mesimummi lasteaia vanemate rühmade poistest, kes sügisel kooli lähevad. Meie nimetame oma rammumehe võistlusi Mesimummi moodi „karupoegade valimisteks”. Aprillikuus on meil selline tore päev, kus karupojad saavad näidata kui tublid nad tegelikult on.

Seekord  uudistasid mesitaru ümber Rukkilille ja Meelespea rühmade poisid, 26.ndal aprillil  oli neil see tore võimalus. Austatud žüriil , kuhu kuulusid meie lasteaia juhataja Maire Toomemets, õppealajuhataja Ülle Suur ja tervishoiutöötaja Svetlana  Gartovanets , tuli teha valik 16 poisi hulgast, mis oli väga raske, sest kõik karupojad olid täiesti tublid , kiired ja osavad, lisaks jätkus neil vaimukust .

Kõigepealt rääkisid karupojad veidi endast.   Siis hakkasid karupojad „meepurke“ otsima. See oli väike orienteerumismäng, kus tuli 5 min jooksul leida peidetud meepurgid ja kleepida oma orienteerumiskaardile. Spordisaal on uues asukohas ja hoopis teistmoodi ning palju sisukamalt sisustatud kui enne remonti, seepärast otsisid karupojad hoolega ja leidsid. Mõned meepurgid jäidki minule mälestuseks.

Paigalt kaugushüpe on nendel võistlustel olnud alati meie põhialaks, nii ka seekord.

Kreeka tirimine oli väga elevust tekitav. Karupojad said teada, et seda spordiala harrastati juba Vana- Kreekas esimestel olümpiamängudel. Jõudu on kogutud palju, alla anda ei tahtnud keegi .

Meie karupojad oskavad ka väga hästi ja kiiresti roomata. Kes oli ülikiire, kes tugev ja kes visa, igaüks oli omamoodi tore ja huvitav karupoeg. Nad said endid proovile panna ja kaaslastega võrrelda.

Ees ootab ju kooliaeg, kus kulub selline oskus väga  ära. Poiste kiituseks tahaks öelda, et nad oskavad võita ja kaotada, sest teavad, et kõige tähtsam on osavõtt ja kellel seekord ei õnnestunud, nii nagu ta ise oleks soovinud, tuleb järgmisi võite oodata ja natuke ka võidu nimel tööd teha.

Kuigi tuleb nentida rõõmuga, et karupojad olid siiski üsna võrdsed, kes natuke kiirem, kes veidi julgem , kes visam ja eesmärgikindlam. Eneseusk on see, mis palju juurde annab. Alati tasuks mõelda nii, et ma tulen, ma teen ära ja ma olen tubli ja kui ma natuke alla jään, siis ma ei virise, sest ma treenin veel ja saan veel tublimaks. Tihti olen poistele seda rääkinud, et kõiki ja igal pool ei saa võita mitte keegi. Ikka tuleb välja meeldivaid üllatusi, mis ilmnevad võistluste käigus. Liikumine on vajalik meile kõigile. Tähtsaim ei ole võit, vaid osavõtt! Tähtis on end hästi tunda ja oma tegevusest rõõmu tunda.

Võistlused peetud, mängisime veidi ja siis saabusid kohtunikud otsusega, mis oli järgmine: kõik, kes osa võtsid, võitsid. Otsust oli väga raske teha, kuid siiski anti välja auhinnalised kohad, mille karupojad olid igati välja teeninud. Valiti parimatest parimad! Ja nendeks osutusid seekord:

1.koht- Märt Helmoja Rukkilille rühmast

2.koht- Stenver Lannajärv Meelespea rühmast

3.koht- anti välja kaks kolmandat kohta, mis läksid võrdselt jagamisele:

Hendrik Kink ( Rukkilille rühmast)ja Kristjan Kõivutalu(Meelespea rühmast)

Ergutusauhindu oli koguni 4, mille pälvisid Rukkilille rühma poisid:

Henry Pori

Daniel Sibul

Kaido Kiljak

Bairon Kosemäe

Oli meeldiv ja meeldejääv päev nii lastele kui täiskasvanutele, oli tore show nagu ütles minu kolleeg , kes istus kohtunike pingil. Tänan ka head publikut, kes olid karupoegadele tulnud kaasa elama ja avaldasid juba soovi ka ise sportlikke mänge kaasa teha, nende aeg veel tuleb. Tänan kõiki, kes abistasid nõu ja jõuga ! Meie karupojad tõestasid, et nemad on valmis „koopast” lahkuma. Alles see oli kui nad tulid, emme- issi käekõrval Mesimummi lasteaeda aga nüüd on juba suured ja targad . Nagu looduseski kosusid ka meie karupojad väga kiiresti ja me võime nad julgelt saata maailma avastama, sest me teame, et nad saavad hakkama. Nemad leidsid juba oma mesitaru üles ! Saime kõik teada, et meie karukesed on ärganud ja erksad ja võime öelda:

karuke on täitsa pai,

palju  kindlust  juurde sai,

täna ütles mulle ta,

et tahab ikka sportida,

soovib palli, päikest, vett

ning  ka maasikaid ja mett…

Toredat päikselist suve ja ärge unustage sportimist ka suvekuudel! Sügisel aga kui koolitee on jalge all, soovitan meie karupoegadel kindlasti  trenni minna!

Mesimummi liikumisvanemõpetaja Urve Vares

Rubriigid: Lasteaiaelu. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

14 + 5 =
Please leave these two fields as-is: