20 aastat Eesti Lasteaednike Liitu

 

Silvija MõttusEesti Lasteaednike Liit on tegutsenud juba 20 aastat.

Esmalt alustati 1991.a. Lõuna- Eesti Lasteaedniuke Liiduna. Kuna nendepoolne algatus oli nii kaasakiskuv, innustusid ka teiste maakondade  ja linnade  alushariduse õpetajad ja kutseliit nimetati ümber Eesti Lasteaednike Liiduks.Eesti Lasteaednike Liidu esinaiseks oli pikka aega sädelev ja karismaatiline isiksus Silvija Mõttus, kes suutis Haridusministeeriumi ja Riigkogu kultuurikomisjoni uskuma panna, et Lasteaednke Liit on arvestatav koostööpartner kõigis haridustoimkondades nüüd ja edaspidi.

1996.a. koondusid liidu ümber ka Harjumaa,Tallinna, Saremaa ja Ida-virumaa lasteaednikud ja kutseliit nimetati ümber Eesti Lasteaednike Liiduks. Alates 1992.a. taotles ELAL  lasteaia kasvataja  ametinimetuse ümbernimetamist lasteaiaõpetajaks.Õpetaja nimi tuli 1999.a.

Eesti Lasteaednike Liit on esindatud kõigis haridusega seotud toimkondades: Üleriigilises alushariduse nõukogus,   Vabariiklikus  atesteerimiskomisjonis, Hariduse kutsenõkogus, MTÜ Eesti Haridusfoorumis jne.

Kutseliidu 20. aastapäeva puhul  toimus 2.04.2011.a. Tallinnas Sokos Hotell Virus seminar alushariduse spetsialistidele.

Eesti Lasteaednke Liidu uus esinaine Liili Pille rääkis koostööst Tallinna Ülikooliga, Tallinna Pedagoogilise Seminariga ja vajadusest  koondada kutseliitu rohkem õpetajaid.

 Ja seda juba ülikoolis õppimise ajal. Lasteaiaõpetaja töötasu ja koolitusvõimalused on piirkonniti erinevad. Kes meie õiguste eest seisab,  kui mitte meie ise.

Liili Pille soovitas teha esimese sammu eesti lasteaiaelu edendamise  eest: astuda liitu.

7875187 Soome Lasteaednike Liidu president Anne Liimola tutvustas meie naabrite kutseliitu, kuhu kuulub üle 90% lasteaiaõpetajatest. Soome Lasteaednike Liit on otsitud partner kõigis haridustoimkondades ja toeks kohalikul tasandil. Soome Lasteaednike Liidu president tänas Eesti Lasteaednike Liitu aktiivse koostöö eest, mis on mõlemale poolele kasulik olnud.

Tiina Peterson Haridus-ja Teadusministeeriumist rääkis alushariduse arengutest Eestis.

 Kirsi Nivalainen Soomest rääkis lapse agressivsuse põhjustest. Enamasti on põhjus turvatunde puudumises. Õpetaja  peab kõiki lapsi lasteaias märkama, olema lapsele toeks, lohutama, olema lapse jaoks olemas. Laste stressi aitab maandada  mäng savi ja liivaga, lapsele lauldes, last sülle võttes ja kiigutades.Turvatunde annavad  väikesed rühmad. Pikk päev suures rühmas on lapsele väsitav. Õpetaja on kui paljulapselise pere ema, kes on lastega pilgukontaktis, julgustab ja naeratab.

Kui laps pannakse järelemõtlemise toolile istuma, siis peab laps tajuma, et täiskasvanu

on ikka tema mõtetes ja meeltes olemas.Sellega ta justkui aitab lapsel ise õigete järeldusteni jõuda, aru saada vigadest, aitab lapsel kasvada.

Petteri Mikkola pakkus välja ideid, kuidas teha lapsele üks hea päev lasteaias.

Mikk ja MariLasteaed on täis inimesi, kes naudivad tööd väikeste lastega. Õpetaja rõõmus olek kandub edasi  ka lapsele.Millisena nad hiljem meid mäletavad? Kui  suudame lapsi innustada, pakkuda neile käepäraseid vahendeid mänguks, siis leiavad nad ise meelepärase mängu.Õpetaja võib ka ise lapsega mängida ja hullata, kuid kehtestab piirid, millal on aeg rahuneda ja leida muu tegevus.Õpetame lastele eneseregulatsiooni, oma järjekorra ootamist, viisakusreegleid, lohutame ja toetame last. Kui laps meid usaldab, räägib ta ka oma muredest.

 P.Mikkola jutustas  loo lapsest, kes tahtis emale midagi öelda, kuid ei julgenud. Kui ema järgi tuli,ütles õpetaja, et laps tahab midagi rääkida. Emale tuli pisar silma,ta tänas õpetajat, et laps julges  rääkida, mis mure tal oli.

Christina Lään Erahuvikoolist Loovustuba andis mitmeid ideid, kuidas toetada loovust läbi käelise tegevuse.

 Eha Reitelmann Eesti Naisühenduse Ümarlauast rääkis koostööst teiste ühendustega.

Lähemalt rääkis ta Avatud Eesti Fondi ja ENÜ sootundlikkuse projektist““Kuidas kasvatada 21.saj. poisse ja tüdrukuid?“

Lasteaednike Liidu liikmed külastasid projekti raames Rootsi lasteaeda Irstas.

Lasteaiaõpetajad said uusi kogemusi soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas. Poistel ja tüdrukutel peaksid olma lasteaias võrdsed võimalused ja nende võimeid tuleb välja arendada ilma soolisest sterotüübist põhjustatud piiranguteta. Lastelt ei võeta midagi ära vaid antakse juurde.See tähendab võimalusi tegelda poistel tüdrukute mängude ja tegelustega ja vastupidi.

Aili Põder Võru lasteaiast Päkapikk andis ideid erinevate tehnikate kasutamisest laste kunstitöödes.

Kõik seminari ettekanded juhatasid sisse  kaks  teadmishimulist nukku Mikk ja Mari,

Nukkude näod olid suured ja ilmekad. Nii  suuri abivahendeid vajaksime ka ise lasteaias!

Mare TormIlma Mare Tormi innustava kõneta ei möödu ühtki seminari ega konverentsi.

Allkirjutanu tundis erilist adrenaliinitulva voogamas, kui Eesti Pedagoogika Arhiivmuuseumi teadur Mare Torm kõnepulti astus.

Mare Torm alustas oma kõnet sissejuhatusega:“On hämmastav, miks ma ei saanud jälle mitte vaiki olla!“

Ta lisas,et Lasteaednike Liidu seminar toimub ajal, mil möödub  110.a.pedagoog  Marta Haasi  sünnipäevast, 100.a. Fröbeli lasteaia asutamisest, 80.a. päevast, mil Pärnu lasteaednikud kogunesid 1931.a. kliistri pühade ajal ja kutsusid kõiki eesti lasteaednikke ühinema.

60.a. hiljem kogunesid Lõuna-Eesti lasteaednikud, et luua Lõuna-Eesti Lasteaednike Liit.

Sellest saigi Eesti Lasteaednike Liit alguse.

Mare Torm andis edasi Marta Haasi arvamuse, et kõige olulisem lasteaedniku töös on rõõm.

Rõõmus inimene suudab lasteaias imesid korda saata.

Mare Torm küsis:“Millal tuleb aeg, mil  ka eesti lasteaedniku hääl kostab kaugele!“

See aeg tuleb! Eesti Lasteaednike Liit ootab sind!

 

 

 Ülle Tõnumaa

 

 

 

 

 

 

 

 

Rubriigid: Uudised. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

10 + 6 =
Please leave these two fields as-is: