Tõenäoliselt ei ole palju neid inimesi, kes seaksid kahtluse alla lasteraamatute tähtsuse lapse arengus. Ajal, kui laps veel ise lugeda ei oska, on seda suurem osakaal illustratsioonidel. Uurisin Tartu Maarjamõisa lasteaia Päikesejänku rühma lastevanematelt, kuidas jõuab raamat tänasel päeval 3-4-aastase lapseni ja mida selle valikul arvestatakse.
Lühiuurimuse eesmärgiks oli välja selgitada, kust saab alguse lapse kokkupuude raamatuga, mida ootab lapsevanem raamatult ja kui oluliseks peab ta enda abi ja suunavat kätt lapse tutvumisel raamatuga. Lisaks huvitas mind, kas lastel on eelistused sõltuvad soost ning millised on vanemate ja laste arvates kõige meeldivamalt kujundatud raamatud nende riiulis.
Küsimustiku täitsid kaheksa poisi ja neljateistkümne tüdruku vanemad. Vastustest selgus, et raamat jõuab lapseni eelkõige poest ostes või kingitusena. Raamatukogu osatähtsus oli väike ja seda saab seletada kindlasti laste vanusega. Ühe ema arvamus, et mänguhoos võib raamat lapse käes kannatada saada, laieneb tõenäoliselt rohkematele vastanutele. Raamatu ostmisel arvestatakse palju lapse huviga, mis näitab, et raamatut valitakse koos lapsega.
Vanemad usuvad, et hästi illustreeritud raamat arendab lapse ilumeelt, fantaasiat ja loovust. Sellest lähtuvad ka ootused. Raamat peaks olema selgete ja tõepäraste värvidega, lapsele eakohaste ja mõistetavate piltidega. Tüdrukute eelistuseks olid sagedamini nn printsessiraamatud. Poistel olulist eelistust välja ei toodud.
Meeldivaimalt kujundatud raamatuks nii laste kui nende vanemate arvates oli vaieldamatult Leiutajateküla Lotte. Rohkem mainiti veel raamatuid Auruvedur Thomas, Karupoeg Puhh, Laura lood, Karu-aabits. Nii laste kui vanemate eelistuste hulgas olid kindlalt vanad head muinasjutud Lumivalgeke, Okasroosike ja Pöial-Liisi.
Raamatut vaadatakse koos lapsega sagedamini siis, kui on tegu uue raamatuga. Tuttava raamatu puhul oodatakse lapselt küsimusi. Ma pole kindel, kas sellest piisab, et suunata last raamatut süvenenult uurima. Olge valmis ennetama lapse küsimusi, sest neid ei pruugi tullagi. Oleme rahul, kui laps raamatu läbi vaatab, kuid kas ta märkab detaile, seoseid piltide vahel, tegelaste ilmeid? Siin on hea võimalus hakata kujundama lapse arvamusi, oskust näha rohkem, kui pildilt paistab. 3-4-aastane inimene on taibukas ja siiras: uskuge, siis hakkab tekkima ka küsimusi ja meie ülesandeks on nendele vastuseid leida.
Üvi Liiv, Tartu Maarjamõisa Lasteaia „Päikesejänku” rühma õpetaja