Lasteaiaõpetaja lapse loovmängu juhendajana

 

Loovmängud on olulisel kohal lapse arengus. Selleks, et laps saaks loovalt mängida tuleb luua tingimused. Tingimuste loomisel on suur vastutus õpetajatel, kelle ülesanne on luua loovmängudeks igakülgsed võimalused. Need lapsed, kelle loovmäng on sisuvaene ja vähe arenenud, ei tunneta vajadust üle minna keerukamale tegevusele- õppimisele. Kindlasti olete tähele pannud, et rühmas on lapsi, kes ei ilmuta huvi mänguasjade vastu ning tegutsevad nendega  ühekülgselt.
Kaitsesin kevadel lõputöö, mille eesmärgiks oli välja selgitada lasteaiaõpetajate võimalused laste loovmängude juhendamisel ning toetamisel. Uurimuses osales 87 lasteaiaõpetajat.

Uurimistulemustest selgus, et lasteaiaõpetajad kasutavad loovmängude juhendamisel üsna palju erinevaid võimalusi. Õpetajad võtavad osa mängust, hangivad erinevat mängumaterjali, vestlevad erinevatel teemadel ning annavad abi, selgitusi ja nõu. Vähem käiakse aga õppekäikudel.
Rollimängude juhendamisel peavad õpetajad tähtsaks aidata lapsel võtta rolli ning olla vajadusel kohal, et anda nõu ja selgitusi kuidas midagi teha võiks. Samuti võtta osa rollitäitmisest, et näidata lastele kuidas  rollkäitumine võiks aset leida.

Ehitusmängude juhendamisel püüavad õpetajad anda erinevaid ideid ehitusmängude mängimiseks, samuti  õpetada  erinevaid     ehitusvõtteid.
Lavastusmängude juhendamisel kasutavad õpetajad erinevaid kirjanduspalu mida nad lastele ette loevad, samuti ka dramatiseerivad. Lavastusmängude juhendamisel peavad õpetajad oluliseks kõigi laste kaasamist dramatiseeringusse, samuti rollide andmist tagasihoidlikemale lastele, et  ka  neil   areneks  esinemisjulgus.
Lasteaiaõpetajad märkisid ära, et kõige enam mängivad lapsed rollimänge kuna rollimängus jäljendatakse oma kodu ja vanemaid. Õpetajad tõid välja, et lavastusmängu mängivad lapsed kõige vähem. Samuti peavad lasteaiaõpetajad kõige enam juhendamist vajavaks loovmänguks lavastusmängu. Õpetajaskonna arvamustest tuli välja, et lavastusmängud nõuavad kirjanduspala tundmist ning vastavaid kostüüme, mis tihtipeale on lastele kättesaamatud.
Uurimuses osalenud lasteaiaõpetajate seas oli ka neid, kes vastasid, et nad ei mängi 2-3 aastaste lastega lavastusmänge.

Lasteaiaõpetajad peavad oluliseks otseselt juhendada loovmängudes eelkõige nooremaid lapsi. Eelkõige toodi välja, et juhendamist vajavad 3-4 aastased lapsed. Vanematele lastele alates 5-ndast eluaastast piisab kaudsest juhendamisest. Samas oli õpetajaid, kes tõid välja, et loovmängude  juhendamist vajavad lapsed igas vanuses. Kuna igas vanuses kujuneb välja oma arusaamine, lähenemine ja mängude sisu.

Lasteaiaõpetajad tõid välja, et loovmängude juhendamise peamine ülesanne on lastevaheliste suhete arendamine, samuti ka mängu ideede laiendamine ja süvendamine. Õpetajad sekkuvad loovmängu üldjuhul siis kui laste omavahelised suhted pole kõige paremad. Loovmängud on kollektiivsed mängud ning seetõttu tekib neis ka rohkem lastevahelisi lahkhelisi, mida tavaliselt  õpetaja    lahendama  asub.
Loovmängu kitsaskohtadena toodi välja, et raskusi valmistab lasteaiaõpetajatele loovmängu mitte liialt sekkuda ja oma mõtteid peale suruda, samuti laste huvi puudus ning keelebarjäär.
Suurem osa lasteaiaõpetajaid leidis, et laste mäng on sisukam, lapsed on avatumad, sotsiaalselt paremini arenenud, algatusvõimelisemad, loovamad ning nende fantaasia on paremini arenenud kui nad on saanud eelnevat juhendamist täiskasvanu poolt.

 

Kadi Komp, Klooga lasteaia õpetaja

Rubriigid: Lahendusi otsides. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

4 + 12 =
Please leave these two fields as-is: