Vahendid: suur supilusikas („Mereröövel“) teelusikad lastele, taldrik, kahvel, suhkrutoos ja üleskeeratav mänguasi KOER.
Lusikas otsustas hakata mereröövliks:“Aitab igavast elust!“ kuulutas ta. „Ära on tüüdanud see sahtlis vedelemine. Minust saab hirmus ühe jalaga mereröövel. Ahoi! Kas sealt ei paistagi mitte üks taldrik, kohe lähen ja hakkan seda röövima!“
Lauale oli tõepoolest ilmunud suur taldrik, ääreni suppi täis. Supi sees ujusid rahumeeli frikadellid, kartulid, herned, porgand, peet. (lapsed teevad lusikatega sõnarütmi kaasa ja võivad ise pakkuda, mis supi sees võiks veel olla) näit. Sibul jne. Ükski neist ei osanud isegi aimata, milline oht neid ähvardab.
Lusikas („mereröövel“) hiilis vaikselt taldriku ääre alla ja piilus sealt välja. Parajasti purjetasid temast juttu ajades mööda kaks kartulit:“Kui mõnus soe supp!“ kiitis üks. „Küll on hea selle sees ujuda.“ „Tõsijutt arvas teine„ja kui vaikne siin on.“ „Ahaa!“ röögatas nüüd lusikas ja kargas pea ees supi sisse. „Eksite kulla kartulid! Ei ole siin midagi rahulik. Kas te ei näe, et siit tulen mina, hirmus mereröövel. Minu käest te ei pääase!“
LUSIKATE IMPROVISATSIOON „Paanika“ (õpetaja võib kujundada graafiliselt tahvlile)
Paar paksu frikadelli katsusid vastu hakata, kuid lusikas oli neist osavam ja püüdis rabelejad kinni. „Andke parem heaga alla!“ hüüdis ta „Mina olen vahva mereröövel ja saan teid niikuinii kätte!“
SÕNARÜTM KOOS LUSIKATEGA: (õpetaja teeb ette ja lasped kordavad)
TAIRI- TAIRI TI-TI-TAA
ANDKE ALLA AH-AH-HAA
TAIRI-TAIRI TI-TI-TAA
KINNI PÜÜAN KÕIK TEID MA
Lõpuks oligi lusikas võitnud. Ainult üks hernes üritas veel taldrikust välja pääseda, aga lusikas kargas ligi ja võttis herne kinni. Supp jäi tühjaks ja üksnes lainetas pisut.
IMPROVISATSIOON KILEKOTTIDEGA „Lainetus“
Nüüd hakkas lusikas mõtlema, mida oma saagiga peale hakata. Kas viia see kõik röövlikoopasse? Aga siis pean ma endale kõigepealt koopa otsima. Võib-olla kõlbab selleks suhkrutoos? „Tead mis“õpetas ligi jalutanud kahvel „sa ole parem selline mereröövel, kes jagab kogu oma vara vaestele.“ See mõte meeldis lusikale. „Aga kust ma vaeseid leian?“ ja vaatas otsivalt ringi. (küsitleb vabalt lapsi ja lapsed mõtlevad ise vastuseid)
„Kas sina oled vaene?“ küsib lusikas lõpuks lähedale hiilinud koeralt. „Väga vaene!“ kinnitas koer ja ähkis näljaselt. „Tore, siis ma kingin oma lahingusaagi sulle.“ Teatas lusikas ja valas söögi koerale suhu. See neelas lõnksti ja hakkas rõõmust saba liputama. „Elagu õilis mereröövel lusikas!“ haukus ta vaimustunult. Lusikal oli hea meel ja hõikas:“Tulen homme jälle, siis ma röövin pudrutaldrikut!“ (sama juttu võib luua ka veel magustoitudega)
Eda Aus, Viljandi lasteaia “Mängupsa” õpetaja