Teatrikuu ja emakeelepäeva tähistamine Rõuge Lasteaias

 MUUDETUD_IMGP2116Emakeelepäeva puhul
räägitakse rahvusest,
eesti keele kaunist kõlast,
eesti meelest, vaprusest.

Meie hulgas päevast päeva
elab teisi rahvaid veel
Eestis kodupaika näevad
neil on teine emakeel.

“Lapsed, kas teist keegi tunneb
Eesti erinevaid rahvaid?
Õppida neilt teist kultuuri
laule, tantse saame vahvaid.”

 

Märtsikuu on teatrikuu,  emakeelepäeva kuu, raamatukuu ja üldse üks vahva kuu, kus oma emakeelele ja rahvuskultuurile muude toredate askelduste kõrval pisut enam aega ja tähelepanu pühendada. Seda kõike tegi ka meie lasteaed.

Märtsikuu teiseks nädalaks organiseeris õpetaja Liivi teiste õpetajate kaasabil saali raamatunäituse. Tänu heale koostööle kolleegide, lastevanemate, Viitina Raamatukogu, Sänna Raamatukogu ja Võrumaa Keskraamatukogu Lasteosakonnaga oli näituse väljapanek rikkalik ja huvitav. Raamatute hulgas oli eriti vanu raamatuid nagu „Laste warandus, uued ja vanad salmid ja laulud“ (1881) ja  „Kooli lugemisraamat“ (1916). Ei puudunud ka Piibel (1825). Oli ka palju uusi raamatuid, kuid põhi rõhk oli pandud seekord „Aabitsatele“. Näitusel oli väljas 30 erinevat aabitsat. Kõige vanem neist pärines aastast 1938 (J. Käis „ Esimesed vaod“). Näitusel olid ka meie kohalike kirjanike Contra „Poiste aabits“ ja Grethe Rõõm  „ Lohe Lembitu lood“.

Näituse eesmärgiks oli lapse huvi ja austuse süvendamine raamatute ja lugemise vastu. Usun, et huvi lugemise vastu saab tekkida just varases lapseeas ja sellepärast on motiveeriv lugemiskeskkond väga oluline. Enamik lugemisprobleeme (nagu ka harjumus raamatut lugeda) saab alguse lapseeast.
Nädala jooksul said lapsed koos vanematega tutvuda paljude erinevate raamatutega. Veel külastasid meie näitust Rõuge Põhikooli esimese klassi õpilased koos õpetajaga ja Sõmerpalu lasteaed Lepatriinu koolieelikud oma õpetajaga.

 Näituse saali ühte nurka oli kaetud ka teelaud, kus oli võimalik istuda, teed nautida ning rõngikuid krõbistada.

Sellesse nädalasse mahtus veel ka emakeelepäeva tähistamine. Emakeelepäev meenutab, et eesti keele puhtus ning püsima jäämine sõltub eesti keele kandjatest ja kasutajatest. Selle päeva auks korraldasime 13-14. märtsil teatripäevad. Lasteaia saalis esinesid kõikide rühmade lapsed erinevate etendustega. Lepatriinude rühm (2-3 a) esitas Eesti rahvajuttude ainetel dramatiseeringu „ Kuidas rebane hundi ära pettis“. Marjakeste rühm (3-5 a) S. Maršaki jutustuse järgi tehtud „ Tare-tareke“. Tõrukeste rühm (5-7 a) L. Tigase „Vares keedab hernesuppi“ ja Pääsupojad (5-7 a) dramatiseerisid I. Trikkeli jutustuse järgi „Jäneseema pirukas“. Kõik esinejad teenisid suure aplausi!

Külas käis ka Laivi Org Võro Instituudist. Laivi rääkis meile erinevatest murretest ja ka võru murraku tähtsusest ja vajalikkusest. Vestluse käigus selgusid laste teadmised, et me oleme eestlased ja räägime eesti keelt. Tuli ka välja, et nii mõnegi lapse kodus räägitakse igapäevaselt võru murret. Vanemate rühmade lapsed oskasid öelda, et eesti keel on meie emakeel.

Suur, suur aitäh kõigile kes meie näitust külastasid, etendusi vaatasid ja kõike seda korraldada aitasid.

 

Rõuge Lasteaia õpetaja Aire Taal

Rubriigid: Lasteaiaelu. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

4 + 6 =
Please leave these two fields as-is: