Mõttetalgute päev Vaida lasteaias oli õpetlik

MUUDETUD_IMG_006121. märtsil toimus Vaida Lasteaias Pillerpall Harjumaa liitrühmade õpetajate kaheksas mõttetalgute päev, mis on algatatud Saku Päikesekillu lasteaia õpetajate poolt. Seekord oli  pühendatud mõttetalgute päev teatri tegemisele, sest teater on üks võimalusi lapse kasvamiseks ja arendamiseks.

Mängude, erinevate rollide ja lavastuste ülesanne on lastes loovate võimete arendamine. Lastel areneb nii eneseväljendus- kui ka esinemisoskus. Lapsed tunnevad teatri tegemisest rõõmu, saavad uusi teadmisi, oskusi ja kogemusi. Väga tähtis on oma emotsioonidega toime tulla ja neid erinevates rollides ka osata väljendada.

Kokkusaamise eesmärgiks oli jagada oma lasteaia tegemisi, kogemusi ja mõtteid teatrist ning saada ka teistelt õpetajatelt häid ideid edaspidisteks tegevusteks.

Päev algas väikese sissejuhatusega, milles Vaida lasteaia direktor Ülle Alliksaar ja õpetaja Külli Põdra tutvustasid meie lasteaeda ja viisid läbi ringkäigu, et saada ülevaade rühmade tegemistest. Vaatamiseks oli välja pandud näitus erinevatest laste kunstitöödest, mis maalitud, joonistatud ja meisterdatud sel õppeaastal.

Nuppude rühmas ootas ees laste hommikuring, et näidata õpetaja Astra Terase poolt planeeritud tegevust, kuidas saab lapsi samm-sammult teatri tegemisse kaasa haarata. Kõigepealt vestlus, kas lapse mäng on teater? Kindlasti on, sest näiteks kodumängus on lastel tihti ema- ja isaroll, lapse-, õe- ja vennaroll, tihti mängitakse kodulooma. Arstimängus tegelasteks arst, õde ja haige, ka töötajad kiirabist, päästeametist, jne.

Järgnevalt arutlesime, et tegelasi mängivad näitlejad ise kostüümides või siis erinevate nukkudega (käpik-, sõrme-, pulga-, kaltsu-, käe-, marjonettnukud, jne). Mida või keda on vaja teatri tegemiseks? Juttu, luuletust, lavastajat, näitlejat, kunstnikku, lavatöölist, dekoratsioone, lava, eesriiet. Kõik mõisted said lastega läbi arutatud. Hommikuringi lavastuseks oli „Majake tormivarjuks“, kus loomad halva ilma eest karukoopasse varju mahtusid. Eesmärgiks oli lapsel oma osaga (iga laps sai erineva looma, kirjeldas seda ) tutvumine, esmane orienteerumine laval, kaasnäitlejaga arvestamine ja õpetaja poolt lausutud sõnade järele ütlemine. Taibukamad lapsed oskasid väljendada ka tegelase iseloomu. Lavastus õpetas sõprust ja teineteisest hoolimist.

Peale hommikuringi ootas meid saalis Näpsude rühm oma dramatiseeringuga „Jussikese seitse sõpra“, mille lavastajaks oli õpetaja Külli Põdra. See on jutustus Jussikese tegemistest, kes tahtis väga jõuda pühapäevamaale, sest tore oli hommikust õhtuni mängida ja hullata. Tööd teha aga ei olnud üldse tarvis. Jussike asus koos päikesega teele. Ta kohtas oma teel töökaid sipelgaid, poegi toitvaid tihaseid ja lõpuks öökulli, kes oskas teda esmaspäevamaale juhatada. Esmaspäevamaa palus Jussikesel enne heina teha, et siis teda teisipäevamaale juhatada. Teisipäevamaal pidi ta aitama lasteaeda ehitada, kolmapäevamaal vasikat püüda, neljapäevamaal peenraid rohida, reedemaal pesu pesta, laupäevamaal tube koristada. Pühapäevamaale jõudes nägi Jussike, et pühapäev, mis oli väga, väga ilus, oli ka kõik teised päevad  külla palunud. Pühapäev kiitis kõiki hea töö eest ja ütles, et pühapäevamaal on ainult nendel hea olla, kes tublid on olnud. Koos saadi tantsu lüüa, sest nüüd olid kõik päevad ka Jüssi sõbrad.

Etendus õnnestus, kiideti nii lapsi, lihtsat lavakujundust, kui ka head taustamuusika valikut muusikaõpetaja Siiri poolt.

Seejärel oli hea võimalus väikeseks aruteluks, kuidas teistes lasteaedades lastega teatrit tehakse. Üks vahva ettepanek oli: teha päris teatrit koos etendusega: trükkida piletid nii nagu tavaliseski teatris, et siis pealtvaatajaks tulnud laps saaks omale õige toolirea ja istekoha otsida. Teatris võiks olla ka kohanäitajad.

Väikesele lõunale järgnes Vaida Põhikooli huvijuhi Kristiina Suvi õpetlikud nõuanded lastega teatri tegemisest. Tema kogemustele toetuvast jutust võis järeldada, et lapsed mängivad kõige julgemalt ja pingevabamalt kusagil kuni kuuenda-seitsmenda klassini. Häälepaelu soovitas ta ravida meega ja suulihaseid treenida kork hammaste vahel. Kõik õpetajad said kaasa lüüa rongisõidumängus (peatusteks näiteks looma-, lille-, värvi- või kohanimedega peatused) ja väikese etüüdi lavastamises, mille ainestik saadi juhuslikult kirja pandud sõnadest). Põnevust ja leidlikust oli kuhjaga!

Muusikaõpetaja Siiri Villido ja Piiksude rühma õpetaja Lenni Reinumäe tutvustasid meie lasteaia lastevanemate kaasamist  jõuluetendustesse. Kõige raskemaks on osutunud sobiva etenduse leidmine, kuid hoolimata raskustest on traditsioon kestnud üle kümne aasta. Lapsevanemad tulevad osalema meelsasti. Jälgitakse, et osatäitjaid oleks igast rühmast. Proove tehakse 3-4 korda üks kord nädalas õhtuti ja need on lahedad. Kõige uhkemad oma emmede-isside üle on lapsed ise. Vaatasime katkendeid möödunud jõuluetenduse vidiost.

Selle vahva ürituse vastu tundsid paljud huvi ja küsimusi nii lavastusliku kui ka muusikalise poole kohta oli mitmeid.

MUUDETUD_IMG_0100Päeva lõpetas näputöötuba. Iga osaleja valmistas endale vahva „tegelase“ käsitöö- ja jääkmaterjalidest. Ei tea, kas seepärast, et eelmisel päeval oli alanud kevad, aga valmis sai näiteks mitu säravat lindu. Oli veel nukke, häid haldjaid, liblikas käel…. Iga õpetaja sai oma loomingut tutvustada ja sellega siis rõõmsalt koju minna.

Oli asjalik, õpetlik, kogemusterohke ja rõõmus kevadine mõttetalgute päev.  Aitäh külalistele ja kõigile oma maja töötajatele, kes oma panuse andsid. Võime koos öelda, et teatrit teha on vahva!

 

 

 Astra Teras,

 Vaida Lasteaed Pillerpall õpetaja

Rubriigid: Lahendusi otsides. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

12 + 15 =
Please leave these two fields as-is: