Eestis saab õppida mänguteraapiat-Tiina Kilkson

  Eestis on esmakordselt alustatud mänguterapeutide väljaõppega 

 Kirjutise autor, Tiina Kilkson, käis 9. ja 10. augustil Tartus Annely Sootsi Tervisekoolis mänguterapeutide väljaõppe koolitusel, kus sellel korral rääkis lektor Emma Moat (Inglismaalt), kuidas agressiivse ja vihase lapsega mänguteraapiat kasutades saab last aidata. Lektor Emma Moat on ise õppinud mänguteraapiat kolm aastat Inglismaal Play Theraphy United Kingdom ehk lühend PTUK juures. Varem oli tal õpetaja kutse. Mänguteraapia hõlmab joonistamist, muusikat, tantsu, käpiknukki, liiva, savi jm. Inimesed, kes oskavad inglise keelt ja tahaksid mänguteraapiast rohkem teada, soovitab lektor lugeda  Child Centred Play Therapy, mille   autoriks on Janet West ja veel ka „Dibs“-In Search of Self , mille autoriks on Virginia Axline. Järgmisel aastal on oodata mänguteraapia teemalist raamatut eesti keeles, mille autoriteks on  Emma Moat ja psühhoterapeut Sirli Kivisaar. Psühhoterapeut Sirli Kivisaar  tõlkis kõigile koolituse eesti keelde ja vahendas Emma Moati juttu.  Enim  on Emma Moat  õppinud Carl Rogersilt  ja oma lemmikult, Margot Sunderlandilt.

 

Mänguteraapia on mõeldud kõigile, kes töötavad lastega

Mänguteraapia on mõeldud kõigile, kes töötavad lastega, näiteks psühholoogidele, meditsiinitöötajatele, õpetajatele, lapsevanematele. Laps võiks olla vanuses 4-11 aastat, kellele mänguteraapia on mõeldud. Viha on oluline teema. Viha on sekundaarne emotsioon ja lapsed sageli ei saa aru ja ei oska oma viha märgata, veel vähem sobivalt välja elada. Lapsi tuleb õpetada viha ära tundma, seda turvaliselt väljendama ja seepärast viha tundega tuleb tegeleda. Kursus oli suunatud just laste viha käsitlemisele, kuid mõtteainet said ka täiskasvanud, kuidas oma viha taltsutada.

 

 Kursusel osalenud tõid välja, mis neid vihaseks ajab ja selleks olid:

  • inimesed, kui ei täida lubadusi
  • silmakirjalikkus
  • ükskõiksus
  • väiklus
  • looduse hävitajad
  • inimesed, kes teavad alati nn õigeid vastuseid
  • sildistamine.

.

 

Edasi tehti harjutus, kus osalejad tõid välja, mis neid rahustab ja selleks olid:

  • üksinda metsas kõndimine
  • mõnus soe vann
  • muusika kuulamine, piisavalt valjusti ja kõrvaklappidest
  • operetid ja loodushääled
  • välja magada 
  • maakoht
  • jooksmine või mõni sport
  • klaveri taha istumine
  • lõke kodus
  • vesi, meri, fotografeerimine
  •   raamat
  • oma kass, kui ta sülle võtta ja nurruma hakkab.

 

Milline koolitus välja nägi?

 Õppepäevad algasid chek-in ringiga, kus kõik kursusel osalejad ütlesid midagi päeva alustuseks ja koolitus lõppes, kui kõik tegid chek-out ringi, kus lõpetuseks kõik ütlesid midagi  vastavalt oma soovile. Vahepealse kahe päeva jooksul õppisime oma viha väljendama ja kontrollima läbi paljude erinevate mänguterapeutiliste tehnikate. Räägiti sellest, et viha on teisene emotsioon – see on loomulik reaktsioon, mis võib ilmneda näiteks mõne järgmise sündmuse või trauma tagajärjel:

  • kaotus
  • segadusesolek
  • lein.

 

 Kursuselt sain teada, et oluline on lapsi julgustada oma viha väljendama ja mitte jätma viha endasse. Viha tuleb turvaliselt välja elada, näiteks läbi mängu. Õppisime, et kehalised reaktsioonid vihale näiteks võivad olla: 

  • nutmine
  • kuumahood
  • peavalud.

 

 Saime oma vihaga tegeleda täringut visates ja vihaolevust joonistades, sellest kollaaži tehes ning praktika käigus koos terapeudiga  viha väljendamisele viise otsides ja leidis, mis ei kahjusta ennast, kaaslasi ja keskkonda. Kogu kursuse juures jäi kõlama põhiidee, et viha emotsioonis ei ole midagi halba, – see on loomulik tunne, mille tundmine on OK. Kindlasti on see mõte tuttav ka paljudele täiskasvanutele. Mänguterapeudi juures saab laps oma vihaga tegeleda turvaliselt – ta saab oma viha õppida paremini tundma, leida vähem-destruktiivseid võimalusi selle väljendamiseks. Ning peamine, õppida iseennast oma vihaga koos ka armastama, seda läbi iseenda jaoks kõige loomulikuma ja ehedama vahendi – mängu.

 

Seega said ka täiskasvanud, kes enda nahal lastele mõeldud vahendeid katsetasid, tegelikult palju abi  iseenda murede lahendamisel. Seega võibolla ka meie, täiskasvanud, vajame oma ellu natuke rohkem mänguJ.

 

Tiina Kallavus, kes on Tartu Herbert Masingu Kooli (kool erivajadustega õpilastele) – direktor ja laupäeviti beebikooli õpetaja ning Tudulinna lastekodus eripedagoog-tegevusterapeut,  räägib oma mõtetest mänguteraapia koolituselt järgmist:
 „Mänguteraapia kursusel osalen algusest peale. Oma igapäevatöös saan mänguteraapia võtteid kasutada keeruliste juhtumitega tegeledes, mil õpilase ja õpetaja vahel on tekkinud konflikt ja seejärel on õpilane saadetud minu juurde. Läbi mänguteraapiliste tegevuste saab jõuda olukorra tegelike põhjusteni, jättes korraks kõrvale sellest tuleneva hullu käitumise. Uusi käitumismalle saabki ainult läbi teraapiliste mängude harjutada.

Elu ongi mäng.
Mänguteraapia on teraapia läbi mänguliste elementide. Mänginud oleme kõik. See on meile kõigile tuttav ja turvaline tegevus. Mäng on meie elu normaalne osa, mille läbi me õpime ja areneme kõige paremini.

 

 

Teadmised tunnetest ja teraapilistest võtetest on vajalikud igale õpetajale ja lapsevanemale

Eriti kasulikud sellel koolitusel on kahtlemata siit saadavad tehnikad, kuidas toimida, kui lapsel on mure. Lõpetuseks lisan hõike, et sellised    teadmised tunnetest ja teraapilistest võtetest on vajalikud igale õpetajale ja lapsevanemale et väikesele ilmakodanikule tuge pakkuda, räägib Tiina Kallavus oma mõtetest, mis koolitusel tekkisid.

 

Kirjutise autorina ja psühholoogina leian, et koolitus oli väga praktiline, kus me mängisime ise läbi erinevaid viha situatsioone ja leidsime lahendusi, kuidas vihaga toime tulla nii täiskasvanuna kui lapsena. Koolitusel ei olnud vaja midagi ülesse kirjutada, küll aga oli palju suhtlemist ja joonistamist ning kleepimist.

 

 
 Lii Laanoja, kes töötab Tartu Maarja Tugikeskuses füsioterapeudina räägib oma kogemusest, mida Annely Sootsi Tervisekoolis mänguterapeutide koolitus talle annab: „Mänguteraapiaga alustasin mõned aastad tagasi, kui A. Sootsi koolitus viis seda esimest korda läbi. Jättis väga hea mulje. Esimest korda lihtsalt avastasin selle mingist brozüürist, kuna tööl oldi nõus minu kursusel osalemisega, siis läksin kursusele. Seekordselt jõudis täismahus kursuse info minuni töökaaslaste kaudu.

Kui ma alustasin, ei teadnud ma mänguteraapiast eriti midagi. Mulle lihtsalt väga meeldis mängida ning minus on piisavalt lapsemeelt , et mängu nautida. Teraapiast teadsin küll niimõndagi – eelkõige kliendikesksust.

Mänguteraapia koolitusel saadud võtetest kasutan oma töös eelkõige hetkel värvide mänge, suhtlusoskust kliendiga, erinevaid viha ja eneseabi taktikaid.

Mänguteraapia on minu jaoks vorm, kuidas saada, näha, aidata kuulda last või täiskasvanut, kes on oma seesmiselt ja välimiselt hätta jäänud. Samas õpetavad grupiharjutused ka toredaid ühistegevusi, mis näiteks koosolekute vaimsesse ossa või koolituste huvitamaks muutmiseks on väga head.

Ootan kursuselt tehnikaid, tehnikaid ja tehnikaid ning terapeudilise töö lihvimist.

Mu ootused- ma võtsin rahulikult, naudin seda, mida õpin. Rohkem terapeutilise vestluse juhendeid (ehk terapeudi poole juhendeid). Grupis on päris tugevaid psühholooge, kelle analüüs ning märkused aitavad areneda ka selle poole pealt.

Konkreetselt tsüklilt meeldis väga vihakera- üksteisele risti- põiki andes keriti  kera lahti öeldes asju, mis viha teevad, pärast keriti tagasi kokku ja iga üks ütles, mis teda maha rahustab.

 Lektor Emma Moat (Inglismaalt)  on tore, tehnikaid suudab hästi edasi anda kui mõnikord jääbki mõni küsimus psühholoogiliselt poolelt õhku, siis on kursusel piisavalt tugev kamp antu eriharidusega inimesi, et üheskoos need küsimused lahendada.

Tasu kohta ei oska midagi öelda. Ma ütleks, et eesti palkade ja teenuste ning üldse hindade suhe ongi nihkes, aga see on hoopis teine teema.

Minu eriti suur ootus oli hea ja avatud grupp ning tehnikaid ja mänge saada. Siiamaani on see ootus täidetud.“

 

 Feelika Luik,  31 aastane,  kes töötab Luunja Keskkooli psühholoogina, räägib oma muljetest mänguteraapia koolituselt järgmist:
„Osalen mänguterapeudi väljaõppe koolitusel, hetkel on väljaõppe 12-s päev, ees on veel 10 päeva õpet.
Kuulsin koolitusest teiste psühholoogide kaudu.
Varem olin plaaninud osaleda üksikutel moodulitel, kuid kui kuulsin võimalusest osaleda terves väljaõppe programmis, otsustasin selle kasuks. Mänguteraapiast teadsin ka enne, olin sellest kuulnud oma õpingute käigus Tartu Ülikooli psühholoogia osakonnas. Siiani pole sellist terviklikku programmi Eestis õpetatud, pigem olen kuulnud ühest või teisest meetodist mänguteraapias ja seda, et välisriikides seda palju kasutatakse.
Lisaks mänguteraapiale olen kokku puutunud ja õppinud Lahenduskeskset lühiteraapiat, motiveerivat intervjueerimist, perekonnapsühhoteraapiat.
Oma töös koolis lastega püüan järjest enam mänguterapeutilisi lähenemisi ja tehnikaid kasutada. Väiksemate laste toetamisel on mänguterapeutiline lähenemine abiks lapsega kontakti saamisel ja ka nõustamisprotsessis, kuna mida väiksem laps, seda vähem oskab ta oma muret verbaliseerida. Läbi mängu saab nähtavaks lapse sisemaailm, mida laps sõnades väljendada ei oska ega ei suuda. Samuti saab suuremate lastega kasutada teatud võtteid ja praktilisi mänge.
Mänguteraapia on minu jaoks väga loov meetod, mille kaudu lapseni jõuda ja teda toetada ja aidata. Olen kursuselt saanud praktilisi meetodeid, harjutusi, võtteid loovaks ja efektiivseks tööks laste nõustamisel ja toetamisel. Mulle väga meeldib, et neid harjutusi ise läbi tehes saame praktilise kogemuse, kuidas need mõjuda võivad ja mis tundeid tekitavad. Nii saame neid meetodeid paremini ja efektiivsemalt praktikasse rakendada. Kursusel osalemine on muutnud minu lähenemise tööle väga palju loovamaks ja mängulisemaks. Praktikas olen juba palju kokku puutunud sellega, et need meetodid on efektiivsed ja töötavad.
Vihaga toimetuleku tehnikate kursuselt sain kõige suurema tõdemuse, et peamiseks probleemiks on inimeste hirm viha ees ja selle väljendamise ees. Minu ja paljude minuealiste ja vanemate põlvkondadele on õpetatud, et viha väljendamine ei ole aktsepteeritud. Näiteks ei suhtutud ja ei suhtuta paljudes kodudes aktsepteerivalt lapse jonnimisse, mis on tegelikult ka kõigest väikelapse viis väljendada viha. Sellel kursusel õppisime, kuidas õpetada lapsi viha väljendama joonistusel ja samuti, kuidas saaks lapsega koos mängulisel  viisil analüüsida viha teket ja seda vallandavaid tegureid. Õppisime ka, kuidas õpetada lastele viha väljendamist viisil, mis ei kahjusta ümbritsevaid inimesi. Arvan, et selline enda viha ja enda suhtumise vihasse, kui emotsiooni läbi analüüsimine tuleks kindlasti kasuks ka enamikule täiskasvanutele. See leidis kinnitust ka meie kursusest osavõtjate arvates.
Ootused mänguterapeudi väljaõppe koolituse osas on juba praegu ületatud. Ei osanud oodata sellest nii efektiivset ja praktilist tehnikat, mida kohe on võimalik töösse rakendada ja mis annab nii häid tulemusi. Väga meeldib ka koolitaja, kes on konkreetne, samas toetav. Meeldib, et kursusel on lisaks praktilisele läbitegemisele ka konkreetsed nõudmised kohustusliku kirjanduse, kodutööde ja lõputöö osas. Need aitavad teadmisi kinnitada ja meetodeid ja tehnikaid analüüsida, et neist oleks töös enam kasu.
Leian, et kursuse tasu on täiesti õigustatud ja õiglase suurusega.
Väga meeldib, et igast kursuse päevast leiab kindlasti mitmeid meetodeid ja praktilisi võtteid, mida saab juba järgmisel päeval töös kasutada.“

 

Tiina Kilkson,Tallinna Ülikooli  II aasta magistrant

Rubriigid: Lahendusi otsides. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

13 + 12 =
Please leave these two fields as-is: