Kana Kaaga ja tema ustavad sõbrad

Tegelased:

Kana- Kaaga
2 koera
2 kassi
Kits
4 kana
6 jänest
6 karu
Rebane
Ämblik
Jutustaja

Jutustaja: „Ühes talus elas talunik oma loomadega. Tal ei olnud neid palju- kaks koera, kaks kassi, kits ja kanad. ( üksteise järel tutvustavad loomad ennast, liikudes ette).
Loomad said omavahel väga hästi läbi, neile meeldis koos olla ja lõbutseda. Hommikul kutsusid kanad teised loomad  tibutantsu tantsima.”

 Kanad koos: „Tulge tantsima!”
TIBUTANTS

 Ühel päeval märkasid kõik loomad, et kana Kaaga, kes oli talu kõige parem muneja, oli kuidagi väga uhkeks muutunud.

Ta kõndis tähtsalt aias ringi ja ütles:

Kana Kaaga: „Ka- ka – kaa, igav on siin hoovis ja teie, mu sõbrad olete ka igavad.”

 Kits: „Kuidas igavad?”

 Koerad: „ Auh- auh, miks sa nii ütled?”

 Kana Kaaga: „Mul on nüüd üks uus sõber.”

Kiisud: „ Njäu, kes see on?”

 Kana- Kaaga: „Rebane!”

 Kanad koos: „Ka- ka- kaa- rebane on ju meie vaenlane, mitte sõber!”

 Jutustaja: „Rebane oli kana kaagale aia taga rääkinud, et on hea meelega kana sõber ja ootab teda meelsasti enda juurde metsa külla.
Saabus öö, kõik loomad- linnud läksid magama ( kõlab unelaul, kõik loomad käivad üksteise järel lava eest läbi, ringutavad, lähevad magama ), aga kana Kaaga hiilis taluõuelt minema. Peagi koitis uus päev.”

Muusika „ Algab päev”
Kana Kaaga jalutas metsas ringi ( kana Kaaga jalutamise muusika ).

 LAUL JUBA LINNUKESED Eesti rahvaviis

 Jutustaja: „Kana- Kaagale hüppasid vastu lõbusad jänesed.”

 JÄNKU LAUL E. Salm, A. Lõbin

 Jänesed seisavad poolkaares, küsivad imestades
Jänesed koos: „Mida teeb küll kana metsas?”

Kana – Kaaga: „Ma otsin oma sõpra rebast.”

 Jänesed: „Rebane on ju kanade vaenlane, mitte sõber, ta tahab Sind ära süüa.”

 Kana- Kaaga: „On küll minu sõber, lähen teda otsima.”

Jutustaja: „Jänesed ei pidanud kana käitumist sugugi arukaks ( võtavad peast kinni ja ütlevad kolm korda oi-oi- oi ning hüppavad puude vahele.”

 Kana Kaaga kõnnib edasi ( muusika), talle tulevad vastu karud.

 KARULUGU- luuletus, H. Karmo

 Karud: ( küsivad imestades) „Mida teeb küll kana metsas?”

 Kana- Kaaga: „Ma otsin oma sõpra rebast.”

Karud hoiavad kõhtu kinni ja naeravad: „Ah- ah- aa, rebane on Sinu vaenlane, mitte sõber, ta tahab Sind ära süüa.”

 Kana- Kaaga: „On küll minu sõber, lähen teda otsima.”

 
Karud võtavad peast kinni ja ütlevad kolm korda oi- oi- oi ning tatsuvad puude vahele.

 Kana Kaaga kõnnib metsas edasi ( muusika ).

 Tuleb rebane ( rebase laul makilt, mille järgi rebane liigub )

 Satuvad vastastikku, kana kaaga on väga rõõmus, rebane teeskleb.

 Kana Kaaga: „Lõpuks ometi sain Sinuga kokku!”

Rebane: „Ja Sa tõesti arvasid, et me võiksime sõbrad olla?”

 Kana – Kaaga: „Jaa, nii ma arvasin.”

 Rebane: „Rumal kana, ma tahtsin Su lihtsalt ära süüa!”

 Rebane hakkab kana taga ajama, kana komistab ja kukub auku. Rebane ei saa teda kätte, lööb käega ja jookseb minema. Kana Kaaga kaagutab ja hüüab appi.

Jänesed jooksevad uudistama, püüavad kana  aidata ( teevad üksteise järel tõmbamise liigutust uuh, uuh, uuh, uuh – ei saa välja ),( jäävad nõutult augu kõrvale poolkaarde )

 Karud tulid uudistama, aga ei saa nemadki kana välja.

 Samal ajal jõudsid metsa taluloomad, kes tulid kana otsima.

 Koos: „Meie kana Kaaga, no kuidas me ta siit välja saame?”

 Ämbliku muusika saatel ilmub ämblik.

 Kõik koos: Ämblik, ämblik võrku koob, ämblik ämblik õnne toob, vihma sajab tip- tip- tip, ämblik toas on õnnelik.

 Ämblik viskab võrgu auku, kõik koos tõmbavad kana Kaaga välja.

 Kana- Kaaga: „Aitäh, teile, mu kallid sõbrad, ma ei lähe enam kunagi teie juurest ära.”

 Jutustaja: „Kõik loomad kogunesid tantsuringi ja tantsisid lõbusa tantsu.”

Kummardus.

Liia Hammer,Tallinna Lepatriinu Lasteaia muusikaõpetaja

Rubriigid: Omalooming. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Üks kommentaar postitusele Kana Kaaga ja tema ustavad sõbrad

  1. Sirle kirjutab:

    Väga vahva näidend! Aitäh, jagamast! Kasutasin näidendi konseptsiooni, tegin pisut ümber, asendasin tegelasi ja jätsin mõne välja ja sain sellest toreda lihavõttepühade etenduse. Meie lasteaial on traditsioon, et lihavõttepühade etenduses on kõik osatäitjad õpetajad ja publikuks lapsed. Lapsed alati ootavad seda põnevusega ja pärast tulevad ütlema, et ma tean, kes sa olid- rebane vms.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

2 + 15 =
Please leave these two fields as-is: