Liivakastilugu

Kadri seisis nõutult liivakasti ääres. „Mängi liivakastis!“ oli ema nõudvalt öelnud. Täna polnud emal endal aega Kadriga mänguväljakule kiikuma minna.Aga Kadri ei tahtnud täna liivakastis olla. Igav! Ämber, kühvel ja liivavormid olid igavad. Kadri seisis ja mossitas.

Kui hakkaks õige jonnima? Ei, parem mitte. Täna ei tasu emaga jonni ajada, sest emal on tähtis töö teha – ta keedab õunamoosi. Kui ema puhkepäeval pannkooke küpsetab, siis on see Kadrile kõige ilusam päev terve nädala jooksul. Nämma! Kadri ja isa vahepeal võistlevad, kumb saab purgist vasaku käega suurema õunamoosi hunniku kätte. Issil kukub moos tihti lusikalt tagasi purki ja Kadri on jälle võitnud.

Ei, täna pole mõtet jonnida, muidu äkki ei saagi järgmine kord moosi. Tuleb astuda liivakasti ja kuidagi hea laps olla. Liiv, liiv, liiv, ei ühtegi sitikat liikumas.

Kui teeks õige liivast pannkooke? Kadri võttis märga liiva peopesade vahele ja patsutas selle pannkoogiks. Nii, üks kook on valmis. Täitsa koogi moodi tuli. Kadri asetas selle ettevaatlikult liivakasti äärele. Nii küpsetas ta neli kooki.

Nüüd moosi peale. Aga mis võiks moosiks olla? Kadri vaatas ringi. Väikesed kivikesed liiva sees on mängult õunatükid moosis. Nüüd kuiva liiva veel juurde. Ilusad koogid tulid!

Issi küsib emmelt vahepeal ka soolaseid pannkooke. Kadri otsustas nüüd issile hakklihatäidisega pannkoogid küpsetada. Ta patsutas kahe käe vahel kaks kooki juurde. Mida saaks hakklihana kasutada? Kadri vaatas jälle nõutult ringi. Siis tabas teda mõte – just, ta paneb issi kookide peale rohelist sibulat. Selleks on vaja võtta rohelist muru, teha see tükkideks ja roheline sibul ongi olemas. Kuiv liiv sobib hakklihaks küll.

Nüüd tuli Kadril endalgi pannkoogi isu. „Mulle maitseksid viineritäidisega pannkoogid,“ arutles tüdruk endamisi. Sealsamas oli tammepuu. Kadri otsis kannatlikult puu alt tammetõrusid. Puu otsas oli tõrusid, aga alt ei leia. Üks! „Teen kas või ühe viineriga pannkoogi,“ leppis Kadri iseendaga kokku.

Lõpuks oli Kadril terve liivakasti äär pannkooke täis. Neli õunamoosiga, kaks hakkliha ja sibulaga, üks viineriga. Mitu kooki mul on? Seitse! Aga kui emme tahab ka ühte viineriga pannkooki ja ma ühe juurde teen, siis saab juba kaheksa kooki. Kadri plaksutas heast meelest käsi. Emme koogile panen peale teise maitsega viineri – peenikese puuoksa. Emme ütleb pidevalt, et ta ei tohi palju süüa, muidu läheb paksuks. Nüüd ta ei lähe.

Kes nüüd tuleks Kadri pannkooke sööma? Issi on alles tööl, emal on kiire. Kadri sõi ise mängult ühe viineriga pannkoogi ära ja siis veel ühe magusa õunamoosiga koogi ka. Mitu pannkooki alles jäi?  Kolm õunamoosiga, kaks hakkliha ja sibulaga, üks peenikese viineriga. Kuus kooki! Aga kui emme ja issi ei tulegi Kadri pannkooke mängult sööma, mida siis teha?

Korraga tuli tüdrukule hea mõte. Ta korjas puu alt nii palju väikseid oksi, kui peopessa mahtus. Siis tegi ta käega liival ringi ja patsutas selle siledaks – see oli vaip. Nüüd sättis ta puuoksad vaiba ümber püsti – need olid mängult tema sõbrad. Igale puuoksale pani ta nime ja teatas seejärel tähtsalt: „Täna on minu sünnipäev. Ma pakun enda tehtud pannkooke. Kes soovib soolaseid? Kes soovib magusaid?“ Ja nii jagas Kadri igale puuoksast sõbrale omaküpsetatud pannkooke. Kadri luges hoolikalt üle, et sõpru oleks ikka kuus ja kooke kõigile jaguks. Kui mõni kook juhtus katki minema, küpsetas Kadri kiiresti uue.

„Kadri, tule tuppa!“ hüüdis ema. „Tule pannkooke sööma!“

„Sa mängisid nii kaua ja vaikselt liivakastis, et ma jõudsin täna õunamoosi kõrvale su lemmikuid kah küpsetada. Millega sa seal mängisid? Su liivavormid on igatahes veel trepil“
Kadri muheles. „Ema, kas sa soolaseid pannkooke ka küpsetasid?“
„Ei küpsetanud, kuigi tahaksin küll soolaseid saada.“
„Aga mina küpsetasin! Ja küpsetan homme jälle. Tule siis sööma!“ oli Kadri enda üle uhke.

Ly Pultsin,Kuressaare Tuulte Roosi Lasteaia õpetaja