Hingedeajal mõistame armastuse suurust

Puud on heitnud maha kirju leherüü ja viimased krüsanteemid lõpetavad viimast õitsemist. «Linnud läinud lõunamaale, lilledel on surmakuu,» lauldakse lastelaulus. Kusagil vinguvad tuuled ja kiiksuvad suured puud, nagu hiiliks keegi… 

 Oktoobri lõppedes rääkisime Keila Vikerkaare lasteaias lastega oma perest, vanematest, vanavanematest ja lemmikloomadest. Hingedekuu esimesel päeval, toimus lasteaia lastele üritus „Muinaslugu muusikas“, läbi mille said lapsed justkui oma hingele pai teha.

2. novembril, hingedepäeval, süütasime rühmas küünlad ja rääkisime sellest, miks sel päeval enamasti vaiksemad ollakse kui tavaliselt. Hingedeajal on oluline meenutada oma esivanemaid ja traditsioone. See on aeg aastas, kus saab rikastada ja avardada laste hingemaailma. Just hingedeajal mõistame me armastuse suurust, sest iga küünal on süüdatud armastusest. Hingedeaeg ei pea olema raskemeelne, vaid helge.  Algab jõuluootus!

Täiskasvanul on sel ajal sobiv aeg õpetada lapsel mõistma enda emotsioone ja nendega hakkama saama. Sageli on lapsed olukorras, kus nende päevad täidetakse täiskasvanute poolt etteantuga – vähemalt kuni teatud vanuseni. Neil puudub vabadus ise oma elukäiku määrata. Lapsed vajavad abi ja juhatust, kuid kahjuks ei ole ka täiskasvanud ise enamasti vabad, neid piiravad nende eelarvamused ja kiire elutempo. Loodame, et kõigil täiskasvanutel on hingedeajal võimalusi oma keha ja vaimu selle pimeda aja üleelamiseks veidigi turgutada, et olla laste ja üksteise suhtes mõistvam, kui säravatel suvepäevadel. Kui lapsed saaksid täiskasvanute poolt mõistlikku abi ja juhatust, kus armastus ja tarkus on ühendatud, on nad kindlasti õnnelikumad! Mõistame üheskoos lapsi ja üksteist ning märkame õigel ajal neid, kelle hing on hädas! Ega ilmaasjata öelnud köster “Kevade”-s  Tootsile : “Sa pead oma hinge eest hoolt kandma!”

Mida enam võtab looduses võimu pimedus, seda rohkem koguneb südamesse soojust ja valgust. Nii viisime meiegi valgust Keila Miikaeli kiriku surnuaiale. Kogu surnuaed säras meie küünlavalguses nagu oleksid tuhanded inglid seal maandunud.

Ehkki küünlaleek on õrn ja habras, kannab ta endas midagi kujuteldamatult suurt, sest süüdates teise, ei jää ta väiksemaks, vaid seda saab kaks. Ja nii võib ühest saada kuitahes palju.

 

 

Ringa Kedelauk

Marge Müürsepp

 Keila Lasteaed Vikerkaar õpetajad

Rubriigid: Vahetame mõtteid. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

10 + 5 =
Please leave these two fields as-is: