Muusikalised lisategevused erirühma lastele

Tartus asub pargi kõrval, suurte Maarjamõisa õppehaiglate läheduses kena rohelina maja – Maarjamõisa lasteaed. Maja on meil suur – tervelt 13 rühma ja nendest kahes on leidnud oma hubase olemise meelepuuetega lapsed. Arengukavas on meie eripära ka kenasti välja toodud – meelepuudega laste arendamine, loodushoid, avastusõpe, ravivõimlemine, rütmika ja hea alguse elemendid.

 Kuna  meie majas on meelepuudega laste rühmades esindatud põhiliselt nägemispuudega lapsed, on nende jaoks teiste meelte võimendatud arendamine väga oluline tugi nende edaspidises arengus. Lähtudes Tartu Maarjamõisa Lasteaia missioonist: lapse igakülgseks arenemiseks soodsaima arengukeskkonna loomine, on loomulikult rühmadel olemas nii logopeedid kui ka tüflopedagoog, nendele lisaks liikumis- ja muusikaõpetaja.

 Lisaks kasutab rühmaõpetaja oma töös lastega erinevaid muusikalis rütmilisi tegevusi. Rühmatöös on igapäevaselt võimalik alati leida ka mõni nädalateemadega seostuv laul, luuletus või näpumäng, mille lapsed saavad nädala jooksul selgeks õppida. Selle kõige poolest on meie oma rahvaluule väga rikkalik ja suurepärane allikas, kust saab lisa nii näpumängude, kui ka liisusalmide osas.

 Sagedasti saab neile lugudele lisada ka erinevad seostavaid rütmilisi  liigutusi, žeste ja viipeid  mida sõltuvalt lapse nägemispuude raskusest saab harjutada lapsega koos  kas grupis või individuaalselt. Lapsega saab koos liigutusi läbi teha, vajadusel tema väikest kätt sobivasse asendisse sättida. Juba selline laste arengu uurimise suurkuju nagu Võgotski on väitnud, et me oleme harjunud mõttega, et inimene loeb silmadega ja räägib suuga, aga lugeda võib ka näppudega (punktkiri) ja rääkida kätega (viipekeel) (Võgotski L), Sobranie sotsineni, Tom pjatõi, Osnovõ defektologi Moskva 1983).

 Sellised muusikalised lisategevused nägemispuudelistele lastele võimaldavad lastel arendada nii kuulamis- kui kompimisoskust, samuti treenib see mälu ning rütmitunnet. Kõige selle juurde käib suur rõõm lihtsalt üheskoos laulmisest.  Kuna juba Karlep on kirjutanud, et lugemaõppimine toetub rütmitajule, optilisele tajule (nägemisele), kinesteetilisele (liigutus-) tajule, hääliku kuulmisele ja operatiivmälule on muusikalised lisategevused meie lastele kindlasti abiks. Muusika arendavale võimele on osutanud mitmed  uuringud, mis on näidanud, et muusikalised oskused edendavad ka laste lingvistilisi, matemaatilisi ja ruumitaju võimeid, mida meil vaja ongi.

 Samuti lähtuvad sellest meie lasteaia põhiväärtused: tegevuses lähtutakse lapse individuaalsusest, tema erivajaduste väljaselgitamisest, lapse igakülgsest toetamisest, eesti rahvakultuuri ja demokraatia  väärtustest. Kõrgelt hinnatakse looduse tähtsust lapse kasvatajana, õppimist tundel põhineva elamuse liitmisel õpitu paremaks ja sügavamaks meeldejäämiseks. Seetõttu on tõeliselt südantsoojendav kui oma vahetusse tööle tulles, kuuled kuidas lapsed spontaanselt lihtsalt laulma hakkavad.

 

 

 Külliki Matson,Tartu Maarjamõisa Lasteaed

Rubriigid: Lasteaiaelu. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

13 + 9 =
Please leave these two fields as-is: