Kust see laps need laulud saanud?

Aastaid tagasi lugesin teie lehest südantsoojendavat artiklit pealkirjaga „Kust see laps need laulud saanud?” Mõtlesin paralleelselt oma tööle koolis, kus klassis õpib lapsi vene keelt kõnelevatest perekondadest. Kirjutasin artikli samal teemal ja võtsin vaatluse alla ühe esimese klassi, kus kollektiivi peavad moodustama nii eesti kui vene päritolu lapsed. Millised laulud toovad endaga kaasa vene peredest pärit lapsed? Tõsi on, et õpilased, kes tulevad eestikeelsesse kooli on läbinud ka eesti lasteaia ja saanud sealt kaasa meie kultuuri kohta vajalikke teadmisi. Nad tunnevad meie rahvakombeid ja oskavad laulda rahvalaule. Lasteaia muusikaõpetajad teevad väga tänuväärset tööd ja kooli muusikaõpetajana adun vahel ka, et esimese klassi laulud on lasteaias ammu selgeks õpitud. Aga nüüd tagasi probleemi juurde.

Kui laps on lasteaiaealine, siis on teda kerge õpetada ja suunata. Nii on see ka muusika ja laulude õppimisega. Kui aga jõutakse kooliikka, siis hakkab kujunema tugevemalt oma „mina” ja pannakse tähele ka rahvuslikku eripära. Pidades silmas konkreetset klassi, siis seal õpib 9 õpilast vene- või segaperedest. Tüdrukud on lauluhimulised, töötavd hästi kaasa, nendega ei ole probleeme eesti keeles õppimisel ja eesti laulude laulmisel. Kui õpitakse vene laulu, siis on ka neil äratundmine ja heameel suur. Täiesti vastupidiselt käituvad kaks poissi, kes ignoreerivad eesti keeles õppimist ja tahaksid kogu aeg ka vene keeles rääkida. Järeldan, et kuna kõik algab kodust, siis on ka koolil raske neid integreerida. Õpetasin seda klassi viis aastat. Algkoolis oli tore omandada uusi teadmisi, õppida erinevaid laule, kuulata muusikat ja kuulatut ka sõnadesse panna. Kõik lõid aktiivselt kaasa, eriti jutukad olid poisid. Viiendas klassis toimus murdumine. Need kaks poissi muutusid täiesti võimatuteks, s.t. nad läksid konflikti ka klassiga, kes ei sallinud nende üleolevat käitumist ja eesti keele halvustamist. Kuidas teha ka neile poistele asi meeldivaks? Kooli muusikaõpetus pakub erinevate rahvaste lauluvara, kuid õpilane ise peab olema valmis seda vastu võtma ja pidama lugu teistest kultuuridest. Seda me püüamegi õpetada.

Mul on ka teistsugune kogemus. Juba teist õppeaastat olen keelekümbluse klassi muusikaõpetaja. Vene koolis õpivad lapsed eesti keeles. Raskusi on eesti keelega, kuid ei ole kohanud vastasseisu eesti keeles õppimisele. Lauldakse ja õpitakse suure innuga. Mõne teema oleme vene koolis omandanud isegi paremini ja kiiremini kui eesti koolis. Kust see laps need laulud siis ikkagi saab?

Vastan ise. Mida haritum pere, seda rohkem last arendatakse ja ka muusikal on lapse arengule suur osa. Eriti arendab muusika emotsionaalsust. Kui aga pere on väiksemate võimalustega, siis on lasteaial ja koolil suur töö teha, et lastest areneksid emotsionaalsed ja loovad isiksused.

 

Eteri Parts,Tallinna Laagna Gümnaasiumi muusikaõpetaja,

Tallinna Mahtra Gümnaasiumi keelekümbluse teise klassi muusikaõpetaja

 

 

 

Rubriigid: Lahendusi otsides. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

11 + 12 =
Please leave these two fields as-is: