Jagan Teiega kogemusi, MIDA ja KUIDAS teeme Luha lasteaias selleks, et laste teadmised-mõtted-ideed-ettepanekud-arvamused tuleksid kõige paremini nähtavale ning meie õpetajatena saame seejuures seda kõike maksimaalselt oma igapäevatöösse rakendada.
Oma igapäevatöös lastega lähtuvad Luha õpetajad motost- mäng on väikese inimese töö. Mäng on iseõppimine. Õpetajatena toetame-suuname lapsi mänguliselt, et aidata neil oma küsimusi, rõõme, muresid-probleeme formuleerida. Õpetajad Luha lasteaias julgustavad last aktiivselt, iseseisvalt, loovalt mõtlema ja tegutsema: usuvad lapsesse, näitavad välja oma usaldust, huvi, tähelepanu, toetust lapse tegemistele; võtavad last võrdsena; mõtlevad lapsega kaasa, arendavad edasi tema ideid ning on valmis koos temaga riskima; püüavad igast olukorrast leida väärtuslikku, toetavad last tema rõõmu ja kurbuse hetkedes; segaduse ning ebakindluse korral. Üheskoos perega toetame lapse lasteaia päevi ja muudame need õnnelikuks.
Armas lugeja, järgnevalt toon Sinuni praktilisi näiteid Luha lasteaia laste mõtete nähtavaks tegemistest.
RÜHMA HEADE TAVADE SÕNASTAMINE KOOS LASTEGA (Summajate rühma näitel). Rühma heade tavade kirjapanekut alustati sellest, et hommikuringis arutleti lastega teemadel: missugused on head, halvad sõnad; milliseid sõnu sa ise kuulda soovid; milliseid sõnu meeldib sul ise teistele öelda; milline on hea sõber; milline sõber sa ise olla tahad; milline on sinu arvates mõnus päev- mis siis juhtuma peaks; mis sind päevas kõige rohkem kurvastab jne. Seejärel uuriti üheskoos erinevaid vanasõnu, otsiti välja need mis kõige rohkem sobisid ja selle tulemusel tekkisid rühma head tavad: Kui tahad et sul sõpru oleks, ole ise sõbralik; hea sõna ei roosteta; aita sõpra hädas, siis aidatakse ka sind; töö kiidab tegijat; suu rohkem söömise jaoks, mis sellega ikka lärmata. Rühma häid tavasid kasutatakse igapäevaselt erinevates situatsioonides- mängitakse näitlikult nukkudega läbi ja mõtestatakse olukorrad lastega üheskoos lahti. See on süsteemne, järjepidev töö mis kestab koguaeg aina edasi ja edasi.
VANASÕNAD LÕIMITUD MUUSIKATEGEVUSSE. Meie maja muusikaõpetaja lõimib muusikategevustessegi vanasõnad, kõnekäänud. Nii saab lastega koos otsida pärast laulumängu „Rukist lõikama“ mängimist vanasõna TÖÖ KIIDAB TEGIJAT ja eesti rahvamängu „Lambamäng“ kokku võtta vanasõnaga VALEL ON LÜHIKESED JALAD. Lapsele antud lubadust mängida tema sünnipäeva soovimängu sidus muusikaõpetaja vanasõnaga VÕLG ON VÕÕRA OMA, mis koos lastega eelnevalt lahti mõtestati. Uue laulu õpetamise eel arutletakse koos lastega vanasõna IGA ALGUS ON RASKE üle.
MÕISTEKAARDID. Mõistekaart (ingl. k. concept map) ehk märksõnaskeem. Mõistekaardi koostamine võimaldab rühmaõpetajal laste teadmisi struktureerida. Mõistekaarti kasutame nädalateemat planeerides: Õpetaja kirjutas (reedel) suurele paberile üles laste teadmised Lottest – tegevuse alguses olid lapsed arglikud, korrati eelnevate laste poolt öeldut. Õpetaja suunavate küsimuste ja selgituste abil läksid lapsed avatumaks, julgemaks, vabamaks ja loovamaks. Lotte on laste seas populaarne tegelane ja tema tegemistega ollakse kursis. Teine ideekaart “Mida ma Lottega koos sooviksin järgmisel nädalal teha” – lapsed ütlesid reaalseid soove, mida nad tuleval nädalal koos Lottega teha soovivad. Paljud läksid nt voltimise ja mängimise osas väga detailseks (nt voltida mütsi, seelikut, mängida). Laste soovid ja ettepanekud realiseerime järgmise nädala tegevustes.
KNOW- WANT TO KNOW- LEARNED (laste kaasamine õppe-kasvatustöö planeerimisse). Eelkooliealistele lastele tuleb teha õppimine nähtavaks- lapsed ise peavad õppimist planeerima ja lapsed ise peavad õppimist analüüsima.
K-W-P-H-L-R: T- tean, T- tahan teada, E- ennustused, K- kuidas saan teada?, Õ- õppisin, sain teada, R- reflektsioon- mis kerge/ raske, meeldis/ ei meeldinud.
*LUULETAMINE. MA SOOVIN ET….Õpetajana rääkisin lastele luuletamisest ja andsin teada, et täna luuletame kõik üheskoos- Seejärel lugesin lastele ette mõned näited stiilis MA SOOVIN ET….(nende abil said lapsed luuletamisest nägemuse e nö mudeli) Kirjutasin luuleread nelja kaupa (neli rida ühevärviga). Lapsed said ise valida värvi ning seda, mitmendana nad luulerida luuletada soovivad. Mõne lapse luulerea kirjapanek osutus keeruliseks, sest sooviti mõnd hetkel populaarset mänguasja, mille kirjapilt ei pruugi hetkelgi õige olla (õpetajatel vajadus kursis olla Paljud soovid olid seotud Lottega ja tema kaaslastega, kuna see teema oli hetkel rühmas väga aktuaalne. Lugesime hiljem kõik koos valminud luuletust ning lastele see meeldis. Iga laps sai hiljem oma nime enda luuletatud luulerea lõppu kirjutada. Lapsed said kõik oma nime kirjutamisega veatult hakkama. Õhtulgi käisid lapsed uurimas et kes mida ütles ja soovis. Mõned lapsed lugesid teistele ette, siis arutleti selle üle: stiilis et miks ta küll seda soovis, nii naljakat asja soovis. Siin on minul kui õpetajal võimalus asjaga edasi tegeledes suunata lapsi suuremale empaatiale ja tolerantsusele – igaühe mõtted ja soovid ja ettepanekud on õiged, valesid vastuseid pole …
Särtsude (6-7a laste) rühma luuletus väärtustest.
Õnn on nagu kuldne kala
Rõõm on nagu valge pilv
Sõprus on nagu roheline kilpkonn
Sõber on nagu punane laava
Sallivus on nagu kuldne kuldkala
Julgus on nagu hõbedane mõõk
Töökus on nagu must vunts
Loovus on nagu sinine gloobus
Koostöö on nagu hall pilv
Hoolivus on nagu sinine vesi
Tarkus on nagu kollane võlur
Armastus on nagu punane süda
Vastutus on nagu pruun šokolaad
Naeratus on nagu roosa roos
Kurbus on nagu sinine pisar
Kallistus on nagu roheline muru
Headus on nagu kollane päike
Soovin kõigile mõnusaid luulehetki ning tegutsemisi lastega.
Reelika Täht,Tallinna Luha Lasteaia õpetaja