Lepatriinu rühma toimetused teatrikuul

Teatrikuu tähistamine on saanud meie lasteaias toredaks traditsiooniks. Hakkasime ka meie, väikesed Lepatriinud, usinasti ettevalmistusi tegema. Tutvusime O. Fritzi jutukesega ”Sõnakuulmatu jänes”. Arutlesime ja vestlesime koos loo sisust ning laste heakskiidul otsustasime, et jutukese põhjal teeme sellest näidendi. Kuna rühmas lapsi palju, siis sellele mõeldes sai jutukese sisu veidi muudetud ja ka tegelasi juurde kirjutatud.

Meie näidendi pealkirjaks sai ,,Sõnakuulmatud jänkujõmpsikad”. Lugu räägib väikestest jänkupoegadest, kes vaatamata vanemate keelule, lähevad ikkagi pesast välja seiklusi otsima. Peale osade jagamist alustasime kohe proovidega. Headeks abilisteks olid õpetaja Angelika  ja muusikaõpetaja Katrin, kes aitas meid muusikaliste osade õppimisel.

Meie rühma etendus toimus lasteaia saalis 20. märtsil. Esinemine läks hästi ning andis palju julgust ja kindlust veel olulisemaks esinemiseks, mis toimus  Kanutiaia Noorte-majas laste ja noorte XI teatrifestivali raames. Lapsed olid eelseisvat esinemist oodates kõik väga elevil ja õpetajad omakorda veidi mures etenduse õnnestumise pärast.

Esialgu olid lapsed veidi kohmetud, sest suurel laval oli hoopis keerulisem kui lasteaia saalis. Kokkuvõttes läks meil kõik väga hästi. Lapsed olid tublid ja elasid oma rolli kenasti sisse.

Päeval, kui tehti teatrifestivalist kokkuvõtteid, selgus, et ka meie esitatud näidend märgiti ära. Selle kohta öeldi: ,,Tore ja terviklik etendus”. Seda uudist kuuldes olime väga õnnelikud. Nüüd soovime näidendiga rõõmustada lapsevanemaid ja esineda lasteaias emadepäeva peol.

 

Elo Aru

Laagna Lasteaed-Põhikooli õpetaja

 

SÕNAKUULMATUD  JÄNKUJÕMPSIKAD

 

TEGELASED:

JÄNESETÜDRUK  JUTA

JÄNESETÜDRUK JUTSI

JÄNKUEMA

JÄNKUISA

JÄNESEPOEG 1

JÄNESEPOEG 2

JÄNESEPOEG 3

JÄNESEPOEG 4

KOER

ÖÖKUll

JÄNESEPOJAD

 

Õhtu jõudis kätte. Jänkulastel oli aeg pessa puhkama minna.

 

JÄNKUISA: Lapsed, aeg on pessa puhkama minna! (jänkupojad kepslevad lavale)

JÄNESEPOEG 1:  Ema-isa lubage, me teeme veel kõige-kõige viimase mängu!

EMA: Ei-ei, aeg on hiline ja õues läheb varsti pimedaks.

LAPSED: Emme-issi, palun, palun! (panevad käpakesed rinnale)

ISA: No olgu pealegi, aga pärast mängu kähku silmad puhtaks ja pessa!

LAPSED: (kepslevad rõõmust) Hurraa-hurraa!

 

LAUL  ,,LÕBUS  JÄNKULAPS“

ISA: Nüüd peate jääma ilusasti pesasse. Meie emaga läheme põllule ja toome teile sealt

värsket ristikheina.

EMA: Kas lubate, et olete hästi head lapsed ja ei lähe pesast kuhugi?

LAPSED: Jaa-jaa!

 

LAULUMÄNG ,,SUL JA MUL“

JUTA: Nii igav on siin pesas istuda. Jutsi, lähme vaatame õige oma silmaga milline see põld on, kuhu ema ja isa läksid.

JUTSI: Lähme, jah!

JÄNESEPOEG 2 : Ärge  minge! Väljas on tige öökull ja kuri rebane!

JUTA: Päh, tulgu nad aga! Ma ei karda öökulli, ei rebast ega hunti! Ma olen julge

jänesetüdruk! (jäneselapsed lähevad ja jõuavad põllule)

JUTSI: Küll siin on ilus! Oi, kui palju mahlast ristikheina. Siin on see palju magusam, kui

kodus. (söövad, jõuavad aia äärde ja näevad läbi aia kapsapäid).

JUTA: Vaata Jutsi, mis need on!?  Need ümmargused asjad on vist väga magusad ja

mahlased! (leiavad augu ja poevad aia vahelt sisse).

JUTSI: Need on kapsad! Oi, kui head! Ega kojuminekuga kiiret pole, sööme veel!

(söövad…väike paus)

JUTA: Õues on juba päris pimedaks läinud, me peame hakkama vist koju minema.

Muidu saame veel ema ja isa käest riielda.

JUTSI: Lähme jah! (otsivad aiaauku, aga ei leia, hakkavad nuuksuma) Me ei leia enam

auku kust välja saada (nutavad).

 

PESAS

EMA: (tulevad ema ja isa) Tere, kullakesed! Me isaga tõime teile ristikheina. Kas olite

head lapsed?

LAPSED: Jaa…

ISA: Püsige paigal, ma loen teid üle (loendab). Kaks on puudu!? (loendab uuesti) Ikka on

kaks puudu!?

EMA: Appi, kes on puudu!?

JÄNESEPOEG 3: Juta ja Jutsi on puudu!

ISA: Kuhu nad kadusid?

JÄNESEPOEG 4: Nad tahtsid minna ristikheinapõldu vaatama.

EMA: Kas te ei öelnud neile, et seal on ohtlik?

LAPSED: Ütlesime küll, aga nad läksid ikkagi!

ISA: Mis nüüd küll saab?

EMA: Isa, sina jää nüüd siia pojukeste juurde. Mina lähen Jutat ja Jutsi otsima.

ISA: Olgu nii, mine ja otsi meie lapsukesed üles ja ole hästi ettevaatlik!

EMA: Küll ma olen! Oleme varsti tagasi.

 

KOERA HAUKUMINE, ÖÖKULLI HUIKED

KOER: (tuleb koer ja hiljem öökull) Auh-auh, ma valvan maja ja olen hästi kuri auh,

auh!

ÖÖKULL: Uhuu, aeg on süüa otsima minna, uhuu! Leiaks mõne hiirekese või jänkupoju,

uhuu!

JUTA: Oi, kui koledad hääled! Kui nad meid näevad, siis oleme hädas! (värisevad)

JUTSI: Miks me ei kuulanud ema-isa sõna!? (nutavad)

EMA: (läheneb jänkuema) Lapsukesed, kus te olete? Auuu!

JUTA: See on ju ema!

JUTA JA JUTSI: Siin oleme, siin oleme! (ema leidis aiaaugu, kallistab pojukesi)

EMA: Tulge, lähme ruttu siit minema! Siin on väga ohtlik!

 

JÕUAVAD PESASSE

LAPSED: Hurraa, nad tulevad!

ISA: Teie, sõnakuulmatud jõmpsikad! ( vehib sõrmega)

JUTA: Andke meile andeks.

JUTSI: Lubame, et me enam nii ei tee.

EMA: Tähtis, et kõik lõppes hästi ja selleks puhuks teeme kõik koos ühe väikese tantsu.

 

TANTS ,,JÄNKU  JENKA“