Tallinnas on loodud Reggio-klubi.See on loodud endise Piilupesa lasteaia juhataja Maarika Puki,sädeleva ja karismaatilise inimese eestvedamisel,kes on ka Reggio Emilia tegevuskultuuri maaletooja.Maarika Pukk juhatas Viimsi Piilupesa lasteaeda 6 aastat,viljeledes Loris Malaguzzi saja keele pedagoogikat. Klubi loomisel on oluline roll ka tolleaegsel Piilupesa lasteaiaõpetajal Maire Tuulel, kes on klubiõhtuid korraldanud ja dokumenteerinud klubi üritusi ni nii sõnas kui pildis. Paljud Maarika Puki lasteaia õpetajad kannavad siiani Reggio Emiliat südames.Nii sai ka loodud Reggio-klubi,kuhu kuulub 83 liiget.
23.märtsil 2013.a. osalesime viie Reggio-klubi liikmega(Maarika Pukk,Iia Ramul,Silvia Mõttus,Maie Kurul,Ülle Tõnumaa) Soomes Hämeenlinnas Reggio Emilia tegevuskultuuri koolitusel. Katuman päiväkoti hoones kuulasime Reggio Emilia pedagoogika viljelemisest ja erinevatest kogemustest töös lastega. Koolituspäev oli kokkuvõtteks 4.-10.11. 2012 a. rahvusvahelisest koolitusest Põhja Itaalias Reggio Emilias, L.Malaguzzi koolitus keskuses. Kus osales Soomest 32 lasteaiatöötajat ja Maarika Pukk Eestis. Hämenlinna koolituse eesmärgiks oli Itaalias toimunud koolituse kokkuvõte, kus iga osaleja sai rääkida, sellest mis pärast koolitust on võimalik olnud ära teha oma lasteaia arenguks.
Reggio Emilia pedagoogika on maailmavaade,mille keskmeks on last puudutavad väärtushinnangud.
Reggio Emilia Pedagoogika toetub Dewey,Piaget,Võgotski,Montessori, Brunneri,Bronferbrenneri jt.ideedele.See on lapsest lähtuv pedagoogika,austades last sellisena,nagu ta on.
Peale sõda,1945.a.Itaalias,Reggio Emilia linnakeses,tulid naised,emad kokku ja arutlesid,millist lasteaeda nad enda lastele vajavad.Nad jõudsid otsusele,et Loris Malaguzzil on õige nägemus lasteaiast,tema on ainus ja õige inimene nende lapsi õpetama.
L.Malaguzzi oli tol ajal 25.a. algklassiõpetaja,kes alles õppis õpetajaks(hiljem ka psühholoogiks).Ta ütles lastevanematele,et ei tea midagi lasteaiast,kuid ta on nõus kõike õppima koos nende lastega.
Loris Malaguzzi esimese lasteaia algkapitaliks peale sõda oli: tank,veoauto,2 hobust ja varemetest puhastatud tellised.Inimesed,kes lasteaeda ehitama asusid,polnud ehitajad ja neil polnud raha,kuid oli hea tahe,tänu sellelevalmis eriline lasteaed,kus kõige tähtsam isik oli laps.Mõte oli selles,et tuleb väärtustada lapsepõlve,kuulata last,panna tähele,mis on lapsele huvitav.Läbi mängu,looduse uurimise ja tegutsemise,kõrgel tasemel kunstikasvatuse kasvab iseseisev ja loova mõtlemisega inimlaps.
Mida kuulsime seminaril?
Eliisa Soirila rääkis Saja keele pedagoogika e. Reggio Emilia pedagoogika teesidest-
1.Lapsepõlv on väärtuslik ja tähtis aeg lapse elus,see on isiksuse kujunemise aeg.
2.Iga lapse isiksust tuleb austada,iagal lapsel on õigus areneda omaenese kasvu ja arengu rütmis,tuleb austada lapse ainulaadsust.
3.Laps on aktiivne oma teadmiste rakendamisel,laps on lõputult uudishimulik,tema küsimused on väga tähtsad,täiskasvanu peab sellesse suhtuma austuse ja tõsidusega.
4.Ise kogedes,uurides ja avastades tulevad ilmsiks lapse kasvamise imelised omadused.
Marjo Oksanen rääkis Hämeenlinna linna projektist,kaasata kõik asutused ja ka vanemad,et tutvusatada saja keele pedagoogikat. Ajakirjanduses,linnauudistes kajastatakse perelehtedele uudiseid,mida selles vallas tehtud või plaanis teha.Hämeenlinnas oli 2.a. projekt,kogu aeg õptakse,mida veel teha võiks,et inimesteni tuua saja keele pedagoogikat. Terve maailm tuleb lasteaeda lapse juurde,täiskasvanu peab rohkem last kuulama.
Taina Sihvonen ja Anu-Marie Fageström rääkisid Laste-ja noorte kunstiühingust Ark,Õpetajatele tutvustatkse erinevaid kunste,neil on palju koostööpartnereid,kaasatud on ka kõrgkoolid ja ametikoolid.
Maarika Pukk rääkis oma tööst Viimsi Piilupesa lasteaias,raskustest ja rõõmudest Saja keele pedagoogikat viljeledes.Maarika Pukk oli uurinud eelnevalt Johannes Käisi põhimõtteid,need olid isiksusekesksus ja looduslähedus ning leidis mitmeid ühiseid jooni Johannes Käisi õpetuse ja Saja keele pedagoogika vahel.Looduslikku materjali lasteaia jaoks koguti ühiselt mere äärest ja metsast.Kompositsioonideks kasutati teokarpe,kivikesi,puuoksi.
Tihti pandi aknalauale sibulaid kasvama,et sibula kasvamist uurida ja dokumenteerida.Lastevanemad toetasid ja abistasid.Katkiste seinapragude varjamiseks kasutati kalavõrku,mis oli ka kujunduse elemendiks. Üks vanaema oli väga vaimustatud kalavõrgu kasutamisest,et iidset kaluriküla ei unustatud vaid see elas oma elu edasi omal kombel Piilupesa lasteaias.Lasteaias kasutati tihti jääkmaterjali,millest lapsed said toredaid asju meisterdada. Akendel olid sinised klaasist pudelid. Lastel olid mängimiseks ja uurimiseks lihvitud klaasi-ja peeglikillud.Mets ja meri olid lähedal.Kui lastel oli tekkinud huvi dinosauruste vastu,võeti käsile dinosauruseprojekt. Kuulati last,sest laste küsimused pidid saama vastuse.
Tiina Kemppainen ja Meiju Vettenranta rääkisid sellest ,mis toimub Forsas,Helsingi linnaosas.Uuriti,milline oleks lapsesõbralik Forsa ja mis on üldse lapsesöbralikkus.Algul oli visioon vaid paberil,siis hakati mõtlema,et see peab ka tegelikkuses kajastuma.Kirjutati tegevuskava koos töötajatega,tekkis avatud suhtlemine ja kogu aeg analüüsiti,mis on tehtud ja mida saaks teha paremini.Jõuti otsusele,et Forsa,see on tervik,igaühel tuleb seda läbi oma prillide vaadata.Tähtis on koostöö muuseumidega ja kunstiasutustega,erinevate inimestega,ka erivajadustega inimestega suhtkemine.Tuleb kuulata teisi,austada teisi inimesi,see ongi koostöö.
Kuna Forsa oli vana tekstiililinn,räägiti lastele tekstiilitööstusest,lapsed joonistasid palju pilte tekstiilivabrikutest. Lapsed käisid projektipõhise õppe eesmärgil pildistamas tekstiilitööstust. Uuriti vanu telliseid. Laste fotosid analüüsiti ühiselt ja nii valmisid pedagoogilised dokumendid, mis suunasid lapsest lähtuvat tegevust edasi. Projekti lõpus trükiti kõik laste joonistatud pildid suurele kangale. Projektist tuli esile, et lasteaia tegevuskultuur ja Forssa linna ajalugu on omavahel tihedalt seotud.
Selgelt oli näha, kui palju hoolitakse Forsas sellest,mida mõtleb ja tunneb laps.Laps on isiksus,laps arvamus on oluline. Lasteaiaõpetajad,kes olid käinud Reggio Emilias, rääkisid oma muljetest ja kogemustest.Reggio Emilias kõike oma silmaga nähes said õpetajad ainulaadse kogemuse ja teadmise,et lapsest lähtuv pedagoogika on ainuõige.
Oli põnev Hämeenlinna kindluse projekt linnavalitsuse tasandil koos giidiga. Räägiti lastega,mis on kindlus ja milleks see üldse ehitatud oli. Lapsed käisid õpetajatega kindlust vaatamas.Lapsed esitasid küsimusi,toimus töö väikestes rühmades lastega.Dokumenteerimine innustas.Laste küsimused olid tähtsad,neile tuli põhjalikult vastata. Lapsed arvasid,et seal kindlasti kummitab.Lapsed joonistatsid kummitusi.Keegi lastest arvas,et seal elab elas kuningatütar või kuningas.Kindluse seina pildistati.Üks laps arvas,et kindluses on salakäik,sealt ei pääse tagasi koju.Kindluses oli ka suurtükitorn.Lapsed küsisid,miks enam seal suurtükke pole.Uuriti pilte kindluse seinal.Joonistati kindlust valguslaual ja aknal.Lapsed riietusid kuningaks,meisterdati kuninga kroon ja tooga. Ikka tekkis küsimus:kas kindluses kummitab?Lõpuks ütles keegi lastest:“Ema ütles,et kummitusi poleolemas.“
Paljud Hämmenlinna õpetajad on Reggio Emilias käinud.
Soome Reggio Emilia Ühing on loodud 2000.a.Selle esinaine on Elisse Heinimaa.Ühingusse kuulub 100 liiget.Elisse Heinimaa tõi Hämeenlinna lasteaeda kunstikasvatuse.Linn toetab lapsest lähtuvat pedagoogikat.
Seminaril räägiti palju sellest,kui tähtis on last kuulata.Ei saa alahinnata lapse arutlusoskust,mõtlemis-ja analüüsimisvõimet. Laps esitab teda huvitava asja kohta palju küsimusi ja neile peab ausalt vastama.
Laste joonistused seintel kajastasid pikaajalist uurimistööd,mis oli õpetajate poolt korralikult dokumenteeritud-fotod tööprotsessist,intervjuud,laste mõtted ja arvamused uuritava asja kohta.
Reggio Emilia pedagoogika annab lapsele vabaduse uurida kõike tema ümber läbi isikliku kogemuse.Last ümbritseb sõbralik keskkond,mis annab võimaluse kasvada vabaks ja loovaks isiksuseks.Täiskasvanu osa on lapse tähelepanelik uurimine,dokumenteerimine,lapse arengu toetamine,küsimustele vastamine.See lapse ja õpetaja kooskasvamise protsess,mille läbi laps avastab maailma talle omasel moel,läbi piiritu huvi ja katsetamise,loodusvaatluste,varju ja valguse mängu uurimise läbi.
Lasteaias on kunstiõpetaja,kes juhendab lapsi professionaalselt,juhtides laste tähelepanu kõige olulisemale vaatlusobjekti juures,lapsed aga kujutavad nähtut igaüks vaid talle omasel,erilisel moel,suure loovuse ja fantaasiaga.
See jättis mulle erilise mulje.
Mida teised seminaril osalejad arvasid:
Iia Ramul:
„Meeldis ja üllatas, kui aktiivselt ja julgelt Soome kasvatajad suhtlesid ümbritseva keskkonna instantsidega,linnavalitsusega , ettevõtetega,koolidega-tegid end nähtavaks ja kuuldavaks.Muljet avaldas ka lasteaednike hea tehniliste oskuste valdamine arvuti, fotograafia alal(neil toimub ka pidev koolitus vastavatel aladel).Väga sümpaatse mulje jätsid laste tööd, mida iseloomustas kõrge kunstiline tase(lasteaednikud teevad koostööd kunstnike ja paljude teiste eriala spetsialistidega).Sümpaatne oli lasteaednike pühendumus oma tööle, uuriv ja otsiv vaim, arutlemisoskus.“
Silvija ja Maie mõtted:
„Saime hästi palju teada,mida tähendab Reggio Emilia maailmavaade.Kuulasime huvitavaid ettekandeid pühendunud inimestelt.Tore oli kuulda,kui innustunud on inimesed oma professionaalsust tõstma.Saime teada Reggio Emilia ajaloost.
Huvitav oli Forsa linna pedagoogide lähenemine Reggio Emilia lapsest lähtuva pedagoogika tutvustamisel. Haarati terve kogukond lapsesõbraliku missiooni kujundamisse.Kuulasime ja vaatasime erinevaid projekte. Kogu laste tegevus oli lastevanematele nähtav. Tähtis oli laste loovuse arendamine.Väga hea idee: jääkmaterjalide lao tegemine!Hea mõte oli ka erinevate asutustega koostöö,nagu kunstikool jms.
Meeldis ütlus:“Tähtis ei ole see,mida õpime,vaid kuidas õpime.“
Maarika Pukk: “Olen käinud Reggio Emilias koolitusel esimest korda 1998 a. Sellest koolitusest sain innustust lapsest lähtuva kasvatuse väärtustamiseks Eesti alushariduses. 2012 a. koolitus andis kinnistust kogukonna koostöö vajalikkusest ja jäi kõlama mõte, et tuleb kuulata igat last ja uskuda tema võimetesse. Hämenlinnas olles koolitusel koos teiste innustunud kolleegidega tekkis kindel soov rakendada väärtuspõhist alusharidust pedagoogilises argipäevas Eestis”.
Lapsel on sada keelt,
sada kätt, sada mõtteviisi,
sada võimalust mängida ja suhelda:
sada, vaid ainult sada viisi kuulata,
imestada ja armastada,
sada rõõmu laulda ja aru saada,
sada maailma välja mõelda,
sada maailma unustada.
Lapsel on sada keelt (ja veel sada ja veel sada)…
See on osa Loris Malaguzzi luuletusest,mis kajastab tema nägemust lapsest.Lapsepõlv on väga väärtuslik aeg. Maailm on lapsele suur saladus,mida meie,täiskasvanud,saame aidata uurida ja avastada.
Ülle Tõnumaa
väga tore üritus ja Eliisa Soirila oli lasteaiajuhataja kui käisin praktikal , väga tore inimene… Katuma lasteaed asub Katuma järve rannal ja ühelt poolt ümbritseb mets . väga looduslik ja kaunis koht kasvamiseks ja arenemiseks .