Metsa olümpiamängud Laanelinnu laanes

Metsaolümpia (Small)Nagu te kõik kuulnud olete, on põdral maja metsa sees. Metsas on ruumi igasugu elukatele – nii elavad seal veel ilves, metssiga, orav, siil, rebane, jänesed ja hundid. Elavad päris sõbralikult üksmeeles koos. Vahel käivad mutionu juures pidus ka. Ükskord peale pidu kodu poole kõmpides tuli Kriimsilmal idee korraldada Metsaolümpia. Loomulikult olid kõik kohe nõus. Läkski metsa all saginaks lahti – metssiga lükkas kuivanud männi ümber, hundid saagisid medaleid, jänesed punusid medalitele paelu, põder jooksis nagu tuul, siil tassis laudu, orav loopis käbisid, ilves õppis rulluiskudega sõitma, rebane luusis niisama ringi.  Sebisid ja sagisid, lõpuks jäid mõtlema: ei piisa ju lihtsalt organiseerimiskomiteest, vaja ka sportlasi, aga kust neid saada… Otsustasid kutsuda lasteaialapsed, neile kindlasti meeldib joosta ja hüpata. Et asi huvitavamaks teha, pidi iga lasteaiarühm oma riigi moodustama.

Saabusidki siis 26.aprillil oma lippudega Laanelinnu metsa servale Astrilandia demokraatlik vabariik, Hundikutsikate klann, Summila, Sigri-Vigrid, Suri-Vurid ja kõik teised, ühtekokku 15 delegatsiooni. Kõigepealt oli kultuuriprogramm: organiseerimiskomitee tantsis Laanelinnu jenkat, Põdra auks tantsiti „Põdra maja“, sünnipäevalaste auks „Mutionu pidu“, tantsulise tervituse esitasid sportlased Metsatrollide kuningriigist. Ja siis tuli muidugi avamine! Kriimsilm pidas kõne, proua Ilves avas Metsaolümpia, siil tõi olümpialipu tseremooniaväljakule, põder käis nagu tuul kodus tule järel ning süütas olümpiatule, Pääsukeste vabariigi sportlane Holger andis sportlasvande ja kohtunike poolt lubas preili Orav kõigile ausat kohtumõistmist.

Nüüd siis said võistlused alata. Kuna metsarahvas karmi konkurentsi ei poolda, siis ühelgi alal aega, pikkust ega tugevust ei mõõdetud. Kõik sportlased pingutasid kogu väest sulaselgest liikumisrõõmust. Harrastatavateks spordialadeks Metsaolümpial olid käbide viskamine läbi olümpiarõngaste, hoota kaugushüpe, tõkkejooks ja tõukeratta sõit. Olid ka mõned antiikspordialad, nagu kilbijooks ja kaarikusõit. Lapsed sportisid rõõmuga ja innukalt, oli kohe tõeline spordipidu. Metsarahvas oli lapsi vaadates väga rõõmus. Auhinnaks panid nad lastele kaela puust medalid. Medalite kavandid olid lapsed ise eelnevalt joonistanud ja nüüd oli avastamisrõõm suur, kui enda joonistatud medalit kellegi kaelas märkasid. Mõnel sportlasel õnnestus koguni enda joonistatud medal saada.

Kui siilipoiss oli lipu olümpiahümni saatel taas minema viinud ning tuligi tuletornis kustunud, kõlas lõpulaul, mis kandis sõnumit: me kõik oleme tšempionid. Meelolu tseremooniaväljakul oli eufooriline, sportlased tänasid kohtunikke, kohtunikud vennastusid kallistuses, isegi jänesed tulid appi Kriimsilma õhku loopima. Valitses sõprus nii erinevate riikide sportlaste kui ka erinevate söögiharjumustega metsaloomade vahel!

 

Metsa Olümpia Komitee president Kriimsilm, tavaelus liikumisõpetaja Reet Varik

Rubriigid: Lasteaiaelu. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

11 + 15 =
Please leave these two fields as-is: