„Issi nüüd teeme paberile plaani ja ehitame endale ka lauda!“ Nii teatas kindlalt Ats isale, kui oli jõudnud lasteaiast koju. „Meie käisime täna Mairitil külas ja seal olid laudas lambad“. Oli vihmane hommik,lapsed tulid nördinud näoga lasteaeda,sest vihma sadas. Eelmisel päeval olin lastele teataanud, et homme lähme Mairiti juurde loomi vaatama. Leppisime lastega kokku, et kui enne sööki jääb vihm järgi, siis lähme kohe kindlasti. Ei oska mõelda ega öeldda mistunded lapsi valdasid, aga kogu aega uuriti taevast. Niipea, kui kõhud täis, tuligi päike välja ja lastel olid näod naerul ning reisielevus sees.J ällegi liiklusvestid selga, reisikomm suhu ja seadsimegi nobedasti sammud Mairiti poole, kuhu oli 2,5 km astuda. Raudteeni jõudes ootas meid ootamatu üllatus-üks noor hulkuv noor koer hakkas meid kimbutama, aga oli meil õnne – Marteni isa tuli meile appi: ta sõitis autoga koeraomaniku koju ja palus koera ära viiaOlime päästetud .
Mairit ootaski meid juba emaga õues. Lauda uksest nägime meid uudistavaid lambaid ja nende vahel kepslevaid väikesi tallekesi.Esmalt lapsed pelgasid lambaid ja lambad olid samuti väga arglikud, kui aga tegime oma „külakostiks“ Kristi korjatud leivakoti lähti, läksid lambad küll julgemaks, aga lapsed olid ikkagi arad. Mairiti ema näitas, kuidas anda lammastele käe pealt leiba ja kui lapsed said tunda kui õrnalt ja pehmelt lambad käe pealt leiba võtsid. Ei tea, kui palju leiba oleks tulnud kaasa varuda, sest mõnele lapsele hakkas endalegi leib maitsema . Lammastega koos olid veel jänesed. Lapsed kuulasid huviga, mida Mairiti ema rääkis jänestest. Pärast said lapsed ka jänest lähemalt uudistada ning silitada. Mirtel tegi peale jänese silitamist ka enda põsele aeglaselt ja mõtlikult pai,et tunda, kas on ikka sama mõnus ja pehme tunne kui jänest paitades.
Uudistasime ja mängisime ronimisredelil,liumäel ja kiikusime Mairiti mängumaal. Jällegi reisikommid suhu ja tagasitee võis alata. Selline reis sai toimuda ainult tänu Mairiti emale, kes oli meid juba sügisel kutsunud enda poole loomi vaatama . Leppisime kokku, et tuleme kevadel jälle ja nüüd saigi see teoks. Suured ja soojad tänud Mairiti emale, kes meid juba teist korda väga lahkelt ja sõbralikult vastu võttis.
Mõni päev hiljem kuulsime lastevanematelt, millise õhinaga lapsed sellest kõigest kodus rääkinud olid ja see polnud veel kõik: mitu last meie rühmast soovis endale lauta ja sinna sisse koduloomi.
Suur tänu Mairiti emale meie laste ja vanemate poolt!
Eha Sindonen Rakke lasteaiast Leevike.