Kaasikus-Tiina Kilkson

Kerge kevadtuul kiigutas kaasiku kõrval, karjamaal, kauneid kevadlilli. Kitsed koos küülikutega kepsutasid karjamaa kõrgetel küngastel. Kõvera kepiga karjus karjatas kastesel karjamaal kitsesid, kes kepsutasid koos kitsetalledega kevadõite keskel.
Kaksikõed Kadri, Kati, korjasid kükitades kevadises kaasikus kraavi kaldalt kojuviimiseks kimpudena kullerkuppe, kui kuulsid kägu kukkumas kuku – kuku, kõigest kümme korda.
Keset kaasikut, kiigeplatsil, kus külarahvas kiikumas käib, kohtasid kaksikõed kogemata kahekümnendates kelmikat kaksikvenda Kaarlit. Kati kutsus kohe Kaarli kiikuma, kuna kartis kiigelt kukkuda. Külakiigega kiiguti kahekesi kordamööda kiiga-kaaga kohutavalt kõrgele.
Kasuema Kelly koos kasuisa Konstantiniga, kes kooserdas kummisäärikutes, kandes kaenlas kalaritvu, kõndisid käsikäes kraavikallastel, kaasas ka kaheteistkümneaastane Kalev. Kalev kukerpallitas kastesel karjamaal, kus kihulased, kutsumata külalised, kiusasid kõiki kohalolijaid.
Kui Kadri, Kati karjas käisid, kartsid Kadri, Kati kangesti kihulasi. Kunagi, kui kosilased kaheksateistkümneselt koolipoistena Kiltsis koolis käisid, käisid Kaarel, Kaido – kaksikvennad, koolivaheajal katlakütjateks, kus kohtasidki Konstantini, – Kadri, Kati kasuisa.
Kord käisid kahekümnendates kaksikvennad, Kaarel, Kaido kaksikõdedel Kiltsis külas. Koos kallite külalistega käidi kõikjal: kauplustes, kohvikutes, kabarees, kinos, kultuurikeskuses Keskerakonna kampaaniat kaemas. Käidi kauplustes, kus kõike küllaga: kapsaid, kaalikaid, kartuleid, kõrvitsaid, krõpse, kaunistustega kauneid kooke, kalja, kohvi, kakaod, ka kangemat kraami, kõikvõimalikke kalleid kalu, krabipulki, külmutatud krabisid, kaasaarvatud kuulsat karbikilu. Küllakutsumiseks kulus küll kohutavalt krõbisevat, kuid kena koosviibimine korvas kõik kulutused.

Kaasiku kõrval kõrgus kuusik, kus kasvas kõvasti kuusekäbisid. Kuni kummisaabastes kasuisa Konstantin kükitas, kalaritv käes, kraavikaldal kalastades, käed külmast kanged, kippus kaheteistkümnene Kalev käbisid käppima, kuni kuusevaik kleepus kännu küljest Kalevi käte külge. Kõrvalseisvad kalamehed küsisid: „ Kuidas kalastamine kulgeb?“ Kasuisa kostis kalmeestele: “Kae, kala konksu küljes, koguni koger!“ Kalamehed kadestasid Konstantini. Kui kogrest kalasupp keedetud, keha kõvasti kinnitatud, kadus ka külm kontidest.
Kassid koos kassipoegadega kriipisid küüntega kõrget kasepuud. Kasuema Kelly kamandas: „Kasvatamatud kassid! Kõtt! Kasige koju, küüni!“
Kainik Kalev kooserdas kummikutes kraavi kallastel kõigi kannul , kuni kukkus. Kasuema Kelly kordas: „Kõik koju!“ Ja korraga kasuisa kergias kaabut, kadus kui koidukiir, koju keldrit koristama. Kati koos Kaarliga katsusid kuidagi kojuminekust keelduda, kuna kena koos kõndida, kõnelda, kekutada.(Katkend neljandast raamatust)

Tiina Kilkson

Rubriigid: Omalooming. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

11 + 9 =
Please leave these two fields as-is: