Esileht | Reklaam | Arhiiv | Kontakt

Jonn ja reeglite kehtestamine

 

Kolmeaastase lapse tujukusse tuleks suhtuda mõistvalt, samas jonnihood panevad vanemate kannatuse viimse piirini proovile ja nende talumiseks on vaja kindlameelsust. Sellel eluperioodil vajab laps vanema rahustamist ja toetust, tuleks selgitada, milline käitumine on sobilik, milline mitte.

Lapse minatunde arenedes hakkab ta üha rohkem reegleid eirama ja piire kompama. Piiride ja reeglite kehtestamine näitab lapsele, kaugele nad oma tegevustega minna võivad. Laps, kes katsub piire nihutada, õpib tundma selle läbi ennast ning toimetulekut erinevates olukordades. Sellepärast tuleb koos lapsega kehtestada konkreetsed reeglid ja/või kokkulepped. Siis saab laps kõige paremini aru, miks tal neid vaja on ning need jäävad ka paremini meelde. Reeglite koostamisel tuleks lähtuda kahest olulisest punktist: 1) reeglid/kokkulepped peavad olema kirja pandud jaatavas vormis; 2) ning konkreetsed, kõikidele osapooltele üheselt mõistetavad.

Kolmeaastasel lapsel ei tohi kokkuleppeid olla liiga palju, sest talle ei jää kõik meelde. Need peaksid olema küll konkreetsed aga ka paindlikud. Karm reeglite selgeks õpetamine ei ole parim viis lapsele distsipliini tutvustada. Kui laps teab reegleid, kuid ei saa aru selle sisust/mõttest, miks see kehtestatud on, rikub ta seda esimesel võimalusel. Selgitada tuleks ka reeglite põhjust ja vajalikkust.

 

Reeglite  täitmisel peab olema järjepidev. Iga vanem peab uskuma oma oskustesse olla lapsele eeskujuks. Tuleb säilitada enesekindlus, siis suudetakse last õigesti kohelda. Lapse halva käitumise pidev kritiseerimine vähendab tema enesekindlust. Selle asemel, et noomida, hakka teda hea käitumise eest kiitma. Lapsele meeldib, kui teda kiidetakse ja talle tähelepanu jagatakse. Täiskasvanu peab näitama, et ta hindab lapse saavutusi.

 

Merit Zavatski

Õpetaja

Tallinna Järveotsa Lasteaed

Leave a Comment

6 + 12 =
Please leave these two fields as-is: