Jääaja keskuses

IMG_4511 (Small)Tudulinna Lasteaed on tänu SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse toetusele kujundanud laste keskkonnateadlikkust läbi erinevate keskkonnaprogrammide.

 Maailma avastamine saab alguse lapsepõlves. Meid ümbritsev keskkond pakub selleks pidevalt igasuguseid võimalusi. Lastele meeldib katsetada ja tunda avastamisrõõmu. Projekt „Jääaeg ja jää meie ajas“ oli täis avastamisrõõmu ja katsetusi.

 Seekord viis projekt meid Tartumaale „Jääaja Keskusesse“. Sõit toimus 02.10.2013.a. Projekti algetapis toimus lasteaias lühitutvustus ja arutelu jääst ja veest, jääaja loomadest. Lapsed kujutasid ette jääaega ja loomi just täpselt nii, nagu olid seda näinud filmist „Jääaeg“.

IMG_4485 (Small)Jääaja Keskuses oli uudistamist ja vaatamist palju. Kõigepealt tutvustas giid ennast ja andis lühiülevaate retkest lemming Lempsiga. Jääruumis tutvusid lapsed vee kolme olekuga. Saime teada, palju on inimeses vett, mis pani meid kõiki imestama. Saime lühiülevaate liustike tekkimisest. Kõige põnevam oli lumememme ja jääpalli katsumine- praegu ju alles sügis??? Edasi oli võimalus vaadata filmi, kuidas tekivad tähistaevasse virmalised, nautisime lumesadu.

Kõige põnevam oli muidugi väljasurnud loomadega tutvumine. Mammuti võhad (pikaks kasvanud lõikehambad) olid ikka väga pikad, kuni 3 meetri pikkused ja neid kasutas ta toidu kättesaamiseks lume alt. Samuti oli vaja nendega uhkeldada emaste mammutite ees, võhkasid kasutati ka omavaheliseks võitlemiseks. Mammuti keha katsid pikad, isegi kuni meetri pikkused karvad ja ta võis kaaluda kuni 6000 kilogrammi. Kõrvu sai kasutada lehvikuna, kogu keha jahutamiseks.

Ürghirv on üks suurim hirvlane, kes kunagi elanud on. Ürghirve õlakõrgus võis ulatuda kuni 2,1 meetrini ning isahirve sarvetippude vahekauguse rekord on 3,65 meetrit, kaaluga 40 kg. Ürghirve väljasuremise üheks põhjuseks on toodud just tema suured ja laiad sarved, mida me tõestasime ka läbi mängu.

Koopalõvi on tuntud kui viimasel jääajal Euroopas elanud lõvi. Ta oli suurt kasvu- õlakõrgusega kuni 1,2 meetrit ning kehapikkusega peast kuni saba alguseni 2,1 meetrit, olles tänapäeva lõvidest oma kümnendiku võrra suurem. Koopalõvi pidas jahti rühmades, et tõhusamalt tabada suuri rohusööjaid. Tema elupaika ei seostata väga koobastega, kuid kuna neist on leitud suur hulk koopalõvi luujäänuseid, siis on ta sellise nime saanud. Teadmiste kinnistamiseks järgnes vahva mäng, kus oli vaja kompimise teel koti sisu ära arvata.

II korrusel ootasid meid tänapäeva linnud ja loomad, nende liikumine, toitumine. Saime teadmisi kalade ja delfiinide saba liikumise erinevusest, kuulasime linnulaulu ja püüdsime arvata, mis linnuga on tegemist.

III korrusel tutvusime pooluste loomadega- keiserpingviin ja jääkaru, nende elupaik ja toitumine. Gloobuse pealt vaadates saime teada, et nemad ei kohtu kunagi. Tutvusime ilmavaatluse ja – ennustamise vahenditega. Lõpetuseks vaatasime filmi veeosakeste teekonnast jääaegadel ja – vaheaegadel.

Enne kojusõitu sõime ühiselt maitsvat suppi.

Lasteaias valmis õpimapp ja töölehed vee 3 olekust, jääaja loomadest, virmalistest, põhja- ja lõunapooluse loomadest. Tänapäeva loomad ja linnud valisime õpimappi selle järgi, kes elutsevad meie kodukohas. Õpimapp on saadaval lasteaias ja kasutame seda aastaringselt, et kinnistuksid saadud teadmised.

 

Ave Lohu Tudulinna Lasteaiast

Rubriigid: Lahendusi otsides. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Saad kasutada järgmisi HTML-i märgendeid ja atribuute: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>

3 + 9 =
Please leave these two fields as-is: