Miks mitte katsetada midagi nii head?

 

994979_617185421653098_207589659_n (Small)Eestis on Reggio-klubi,kus on 123 liiget

27.novembril  2012 .a.toimus Tallinnas esimene Reggio-klubi koosolek. Tallinna Ülikoolis olid kohal Tallinna Ülikooli lektor Maarika Pukk, lektor Maire Tuul , dotsent Tiia Õun, Maaja Mänd Tallinna Ülikooli Pedagoogoogilisest  Seminarist,üliõpilased,lasteaiaõpetajad ja  paljud  teised lapsest lähtuva pedagoogika huvilised.Mina,kes ma olin mitu aastat tagasi lugenud Karin Wallini raamatut“Lapsen rajaton louvus“,olin  väga õnnelik,saades võimaluse lõpuks ometi  kuulda ja näha rohkem  Reggio Emilia pedagoogikast  otse tegijatelt.

Maarika Pukk rääkis oma tööst Viimsi Piilupesa lasteias,kus ta 1994.a. esimesena Eestis Reggio Emilia pedagoogika kasutusele võttis. Taimi Tulva soovitas tal hakata viljelema just seda pedagoogikat ja Maarika Pukk asus vaimustusega Piilupesa lasteaeda  juhtima,õpetajaid juhendama, oma ideid tutvustama ja ellu viima.Mõned õpetajad tulid rõõmuga kaasa,mõned olid vastu,mõned mõtlesid alles,aga Reggio Emiliast ei saanud mööda vaadata.Andes talle sõrme,võttis ta kogu käe ja lapsevanemad toetasid. Vanemad mõistsid, kui tähtis on kui  on kuulata last,saada teada,mis last huvitab,vastata tema  küsimustele,suhelda apsega  kui võrdse partneriga,usaldada lapse analüüsivõimet.

 

Maarika Pukk  käis ka Itaalias Reggio Emilia Keskuses ja nägi kõike oma silmaga,saades kinnitust,et  ta on õigel teel.Lapsest lähtuv pedagoogika avab lapsele võimaluse kõike ise õppida läbi uurimise ja katsetamise,läbi mängu ja kunstilise tegevuse,kusjuures õpihuvi  ning huvi maailma saladuste vastu on püsiv ja kustumatu.

Reggio Emilia tegevuskultuur on saanud alguse Põhja-Itaalia linnakesest, Reggio  Emiliast,kus peale sõda naised,emad tulid kokku ja arutlesid selle üle,millist lasteaeda nad oma lastele soovivad.

Nad jõudsid otsusele,et noor algklassiõpetaja Loris Malaguzzi on sobiv õpetaja nende lastele.

Nii sai alguse Saja keele pedagoogika,kus lapsed õppisid kõike läbi uurimise ja katsetamise,kunstiõpetaja suunava pilgu läbi,valguse ja varju mängu läbi.

Lastel on sada keelt,mida mängimisel ja õppimisel kasutada.Tark õpetaja õpib koos lastega ja mõistab,mis on lastele parim.

Reggio Emilia tegevuskultuuri puhul on kasvatavad last täiskasvanud,teised lapsed ja keskkond.

 

Eesti Reggio Emilia tegevuskultuuri huvilistele ulatas abikäe Soome Reggio Emilia Ühing.

Soome Reggio-Ühing määras Eesti-Soome kontaktisikuks Pirjo Salervo.

14.jaanuaril 2013  Käis Maarika Pukk koos Pirjo Salervoga Tartu Ristikheina lasteaias.Arutleti pedagoogilise keskkonna loomisest Reggio-Emilia tegevuskultuurile toetudes.Päeva teisel poolel külastasid nad Tartu Terakese lasteaeda,nähes projektitöö arenguid,koos õpetajatega ja lastega loodud põnevat tegevuskultuuri keskkonda.

Kui Reggio-klubi  oli juba loodud,järgnesid  Reggio-klubi koosolekud mitmetes Tallinna  ja Harjumaa lasteaedades: jaanuaris 2013   Astri lasteaias(Viimsi LA), veebruaris Komeedi lasteaias,kus oli külalisena ka Pirjo Salervo,märtsis  Naba lasteaias aprillis Laanelinnu lasteaias(Viimsi LA), mais Leppneeme lasteaias(Viimsi LA),juunis Rännaku lasteaias. Suure töö tegi ära meie igakuistel koosolekutel Maire Tuul,Tallinna ülikooli lektor,kajastades meie koosviibimisi nii sõnas kui pildis.Maire Tuul on aastaid olnud lapsest lähtuvast pedagoogikast  innustunud,töötades algul Viimsi Piilupesas õpetaja abina,seejärel õpetajana ja lõpuks ka direktori asetäitjana.

Igas lasteaias,mida külastasime,võlusid meid laste imelised tööd,õpetajate pühendumus.Igas lasteaias oli näha Reggio Emilia tegevuskultuuri elemente. Meie innukus kasvas,kasvas soov ise hakata tegema projektitöid,tekkis soov järjest rohkem teada saada,mida endast õieti kujutab lapsest lähtuv pedagoogika.Kuigi Eestis pole ühtegi Reggio Emilia lasteaeda peale Tartu Terakese,kus pidevalt tehakse projektitöid,oli kõikjal näha,et huvi selle pedagoogika vastu on väga suur.

 

23.märtsil 2013 osales 5 meie Reggio-klubi liiget Soomes Hämeenlinnas Reggio Emilia seminaril.

Selle koolituse läbi saime teada,et ise kogedes, uurides ja avastades on lapse õpihuvi  ja loovus   piiramatu.Tuleb austada lapse isikut ja vastata tema küsimustele põhjalikult.Lapse uurimis-ja analüüsimisvõimet ei maksa alahinnata. Nägime lastega tehtud  imelisi projektitöid,kus oli kasutatud palju looduslikku ja taaskasutatavat materjali. Projektid kestavad terve kuu,vahel ka  kauem,kui laste huvi õpitava vastu kestab.

Kuulsime Hämeenlinna kindluse projektist,mis lastes suurt huvi tekitas.Käidi koos giidiga kindluses,arutleti,kas seal kummitab,joonistati kindlust.

Saime teada,mis on lapsesõbralik Forsa,lapsed käisid pildistamas Forsa tekstiilitööstust,joonistasid tekstiilivabrikut.Laste joonistused trükiti suurele kangale.Õpetajad uurisid laste fotosid ja dokumenteerisidlaste tegevust.

Paljud Soome Reggio Emilia Ühingu liikmed olid ise käinud Itaalias koolitusel  ja rääkisid sellest vaimustusega.Saime nendelt õppides kaasa suure energialaengu ja innustuse.

 

4.aprilli 2013.a. toimus Tallinna Ülikoolis  konverents”Erinevad pedagoogilised lähenemised lasteaia õppe- ja kasvatustegevuses” ,mis väga suurt huvi tekitas. Saal oli lasteaiaõpetajaid täis.Oli palju põnevaid ettekandeid.Toon siinkohal ära mõned neist:

Õppe- ja kasvatustegevused Parksepa lasteaias läbi J. Käisi üldõpetuse metoodika. Esinejaks oli  Anu Sarap Parksepa Lasteaiast.

Saja keele pedagoogika – Maire Tuul, Tallinna Ülikoolist,Aina Alunurm  Jänesselja Lasteaiast.

Õuesõppe pedagoogika – Lehte Tuuling TLÜ Rakvere Kolledžist.

Waldorf pedagoogikast rääkis  Heli Kudu  Johannese Kooli  ja  Rosma lasteaia kogemuse läbi.

Montessoori pedagoogika st rääkis Anne Kikas Tallinna Pelguranna Lasteaiast.

Avastusõppest lasteaias  rääkis  Kaja Eskel  Tallinna Lepatriinu Lasteaiast.

 

3.mail 2013 toimus Tallinnas Õpetajate Majas seminar.

Tartus toimus  4.mail seminar. Teemaks  oli nii Tartus kui Talinnas“ Lapsest lähtuva tööviisi ja

töökorralduse arengud Eestis ja Soomes“.

Koolitajateks olid Elisse Heinimaa, Soome Reggio Emilia Ühingu juht ja koolitaja,kunstiõpetaja

ja Maarika Pukk,Tallinna Ülikooli Tallinna Pedagoogilise Seminari  lektor.

Elisse Heinimaa andis põneva ülevaate oma tööst lastega kunstitunnis,värvide segamisest,uute värvide avastamisest,kunstiõpetaja olulisest rollist töös lastega.

Maarika Pukk rääkis oma tööst Viimsi Piilupesa lasteaias lapsest lähtuva tegevuskultuuri  läbi,mis kuulajates suurt huvi tekitas.Kohal oli ka Risto Keskinen,kes on   eesti  lasteaednike suur sõber  ja koolitaja.Risto Keskinen on alushariduse nõustaja-pedagoog,koolitaja Helsingi,Peterburi ja Tallinna lasteaedades.Risto Keskinen rääkis oma koostööst  Maarika Pukiga ja oma mõtetest lapsest lähtuva pedagoogika osas.

14.mail 2013.toimus Tartu Terakese lasteaias lapsest Lähtuva pedagoogika arutelu.Kokkutulemise mõte oli uurida Reggio Emilia tegevuskultuuri koolieelsete lasteasutuste õppekavasse rakendamise võimalusi. Kohal olid Tiina Peterson ja Regina Imre Haridus-ja teadusministeeriumist, Maarika Pukk, Lasteaednike Liidu esinaine Liili Pille,Maie Kurul,Silvija Mõttus,Margot Fjuk,Jana Koger,Katrin Helendi,Merje Laul.Haridusametnikud ei leidnud õppekavast ühtegi takistust ,miks ei võiks seda pedagoogikat rakendada ,kui tahtmist on.

Tartu Terakese lasteaias  kasutatkse Reggio Emilia tegevuskultuuripõhist õppimist.Nägime projektitööd „Karjapoiss on kuningas“.Selle projekti  jooksul uuriti karjuse riideid,peakatteid,töid-tegemisi,ilmastikunähtusi,meisterdati karjasepille,toodi  tuppa oksi ja lilli,kirjutati juurde nende nimetused,valmistatati ise  mänguasju ja karjamaa maketti  jääkmaterjalidest.Just see torkaski silma,kui palju kasutati looduslikku ja jääkmaterjali: munakarbid,tikutoosid,lõng,pappkarbid,kivid,oksad,käbid,merekarbid,männiokkad,sammal.

Kõndisin kogu selle imetlusväärse projektitöö tulemusi vaadates ringi,aina imestades.Oli ikka palju üllatavat ühe päeva jaoks.

Lisaks ühe  kuu pikkustele  projektidele õptakse,uuritakse ,kogetakse selle sees ka kõike,mis on

seotud eesti rahvakalendri tähtpäevadega,looduse ja igapäevase eluga.

Reggio Emilia Pedagoogika toetub Dewey,Piaget,Võgotski,Montessori, Brunneri,Bronferbrenneri jt.ideedele.See on lapsest lähtuv pedagoogika,austades last sellisena,nagu ta on.

 

Lihtsalt kuulatakse  last,tema soovidega arvestatakse.Kui lastel on mingi teema vastu huvi,millele ta tahab vastuseid saada,siis läbi selle projekti saadaksegi targemaks.

Kõik toimub läbi mängu ja läbi selle õppimise saadakse teada palju elust ja loodusest.

Kui lasteaias üks või mitu rühma soovib seda pedagoogikat viljeleda,siis HTM-il takistusi pole.Töötatkse välja ühtne kuuplaani näidis ja soovijad võivad alustada.

 

Reggio Emilia pedagoogikas on laps esikohal,tema huvid maailmas toimuva nähtuse,asja või eseme kohta,olgu see siis ammu väljasurnud loom,mereelu,kauge riik  Aafrika või fotoaparat, ja kuidas toimub pildistamine,kuni valmis fotoni välja.Läbi ise katsetamise,uurimise ja avastamise õpib laps kõike uut,läbi mängu ja meisterdamise saab maailm selgemaks.Lapse küsimuse d pannakse kirja,laste mõtted  ja arvamused salvestatakse,dokumenteeritakse last tegevuse,õppimise,uurimise,mängu protsessis.Kui lastega on teema läbi arutatud,jagatakse lapsed alarühmadesse ja algab laste iseseisev uurimine-avastamine-õppimine.Kui teemaks on vesi,saab üks grupp uurida vee kolme olekut,teine grupp katsetada,mis on veest kergem või raskem,kolmas kuulata vee häält või valmistada vesiveskit.Õpetaja on suunaja,jälgija,dokumenteerija.Vanemad saavad laste tegevusest aimu läbi fotode tegevusprotsessis või läbi video.Teema alustamisel on tühi sein,projekti lõppedes on sein täis fotosid,laste küsimusi ja vastuseid,laste kirjutatud sõnu,lauseid või arvamusi uuritud nähtuse või eseme kohta.Projekti kestus,nagu mainitud, on üks kuu või isegi kauem.

Kokkutulemise mõte Taru Terakese lasteaeda, oli uurida Reggio Emilia tegevuskultuuri koolieelsete lasteasutuste õppekavasse rakendamis evõimalusi.Haridusametnikud ei leidnud õppekavast ühtegi takistust ,miks ei võiks seda pedagoogikat rakendada ,kui tahtmist on.

Ja kohe tulevad küsimused:Miks hakata viljelema midagi nii kauget ja tundmatut pedagoogikat?

Miks ei võiks kasutada meie oma Johannes Käisi pedagoogikat?

Paljud vist ei teagi,et Johannes Käis uuris väga põhjalikult   tuntud pedagoogikateadlaste tööid:Pestalozzi,Dewey jt. Aastail 1926–1929 oli ta Saksamaal, Austrias, Sveitsis ning Inglismaal,  nii kasvatustöö kursustel kui ka koole üle vaatamas, tunde kuulamas.

Uute ideedega laetud ja neid Eestimaa kooli jaoks kohandades,algatas Johannes Käis Eestis kooliuuendusliikumise.Johannes Käis pidas tähtsaks Dewey põhimõtteid:

ühiskonda kuulumise vajadus,soov uurida ja välja mõelda,soov midagi teha, luua ja ehitada ja soov tegelda kunstiga.

7.06.2013.Külastas Arja Bisi Soomest Espoost oma õpetajatega  Tallinna Komeedi lasteaeda,et luua sõprussuhteid ja rääkidalapsest lähtuvast pedagoogikast.Arja Bisi kutsus Komeedi lasteaia rahvast Espoosse vastukülaskäigule.

14.06.2013.oli Pirjo Salervo oma õpetajatega Helsingist Paltina lasteaiast külas Tallinna Komeedi lasteaia õpetajatel.Oli mõnus vestlusring,vahetati töökogemusi,selgus,et nii Eesti kui Soome õpetajatel on sarnased mured ja rõõmud.

7.8.2013.külastasid Tallinna Komeedi lasteaia õpetajad Soomes Espoos Arja Bisi lasteaedu Mankkaas.Oli tore näha,kuidas lapsed töötasid ja

mängisid alagruppides,olid majas erinevatesse tubadesse hajutatud,iga osake ruumist oli ratsionaalselt ära kasutatud,kas käpiknukkude hoiukohana,puhkenurgana või nukukodu mängimiseks.Õpetajad olid väga töökad ja  pühendunud.

28.augustil 12.00-16.00 toimus Tallinna  Rännaku lasteaias ümarlaud, kus lapsest lähtuva kasvatuse ja selle arengutest võtsid sõna Maarika Pukk Eestist,Leena Robertson Inglismaalt Middlesexi Ülikoolist,Nancy  Barbour USA-st  Madisoni ülikoolist, Jarmo Kinos Soomest Turu ülikoolist.

Meie eesmärgiks oli  luua lapsest lähtuva kasvatuse võrgustik, kuhu kuuluksid  peale Soome, Eesti Inglismaa ja USA  ka Läti, Leedu, Bulgaaria jt.riigid.

Jarmo Kinos,kes on koos Maarika Pukiga andnud välja raamatu“Lapsest lähtuv kasvatus“,rääkis kui tähtis on dokumenteerimine,kuna see annab infot laste tegevuse ja õppimise kohta.Tähtis on toetav kogukond, lapse kuulamine,lapse mängu vaatlemine. Jarmo Kinos arvas,et oleks tore,kui õpetaja oleks hea lugude vestja,suure loovusega hea pedagoog,kes orienteeruks kiiresti ajas ja ruumis,et uusi võimalusi kasutada.

Maarika Pukk lisas,et ta püüab kaasa erinevaid huvigruppe,et lapsest lähtuv kasvatus alushariduse väljale jõuaks.

Oli väga sisutihe arutlus,kõik osalejad olid väga innustunud ja ostustasid koheselt üksteisega suhtlema hakata,et võrgustiku kaudu mõtteid vahetada ja uusi ideid jagada.

Maarika Pukk soovis osalejatele,et lapsest lähtuv kasvatus saaks nende maas igapäevaseks asjaks ning lisas:“Kui siin ringi vaadata,olite osa minu loost,minu riigi loost ja lasteaianduse loost.“

Nüüdseks on mitmed võrgustiku inimesed eri riikidest viinud läbi oma rühma laste seas uurimuse-kokkuvõte nädalast,mis oli suur väljakutse ja  huvitav kogemus.

2.oktoobril 2013.loodi Tartus Teraksese lasteaias Tartu Reggio-klubi.See sündis Jana Kogeri eestvedamisel ja Katrin Helendi toetusel.

Klubi loojad on arvamusel,et Reggio-pedagoogika on inspireeriv,intrigeeriv ja  aitab säilitada töörõõmu.Laps ise oma uurimis- ja avastamisrõõmus annab õpetajale elurõõmu.

Tartule on järgnenud ka Pärnumaa.

Kõik lapsest lähtuva pedagoogika huvilised on ühisel arvamusel:

Miks mitte katsetada midagi nii head?

Need,kes on sellele teele asunud,näevad iga päev uusi võimalusi,tunnevad rõõmu tööst lastega. Laste kunstitööd pakuvad  ise juba vaatamisväärsust-värvide ja varjude mäng ning nüansirikkus näitab suurt loovust,ehkki on näha,et kunstnik on alles 5-aastane…

Veel midagi toredat:

2.novembril 2013 toimus Tallinna Ülikoolis  kohtumine Soome Reggio-Emilia ühingu juhatusega.  Kohtumise eesmärgiks oli  arutada, kuidas vastastikku arendada koostöö erinevaid võimalusi-koolitusi Eestis, Soomes, Itaalias,teha  koostööprojekte.Plaanis on  korraldada kevadel rahvusvaheline seminar Soome, Eesti ja võimalusel ka Rootsi partneritega.

Ja kõige tähtsam:

 

Maarika Pukk tõi Eestisse reggio-vaimustuse.Tänu tema säravale isiksusele ja julgustusele on mitmes Eestimaa lasteaias alustatud projektõppega, lapsest lähtuva kasvatusega, kas ühes või mitmes rühmas ja kogukond toetab. Aafrika vanasõna ütleb:“Selleks on vaja kogu küla,et üks laps üles kasvatada.“

 

Ülle Tõnumaa

 

 

.

 

 

Rubriigid: Lahendusi otsides. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Saad kasutada järgmisi HTML-i märgendeid ja atribuute: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>

9 + 13 =
Please leave these two fields as-is: