Esileht | Reklaam | Arhiiv | Kontakt

Kõnearendus lasteaias

Kuna  meie lasteaias puudub logopeed ja eripedagoog nagu paljudes lasteaedades siis igal aastal sõlmib lasteaia direktor töövõtulepingu logopeediga, kes laste kõnet kontrollib ning informeerib vanemaid, kas ja millist abi laps vajab. Eripedagoogi puudumisel tuleb logopeedil tegelda ka muude arenguliste kõrvalekalletega, psühholoogiliste probleemidega, lapsed, kellega ei ole tegeletud jne

Kuid kui vanemal ei ole võimalust logopeedile pöörduda olgu selleks nii tahtmist, aega kui raha spetsialisti külastamiseks?

Siis seda enam tuleb lasteaial ja rühmaõpetajatel sellistele probleemidele tähelepanu pöörata ja koostöös logopeediga laste kõneoskust arendada ja süvendada. Selleks aga peab rühmaõpetaja oskama märgata ja teadma,  kuidas ta saab last toetada rühmas.

Juba  lapse rääkima hakkamisel on oluline hääldamise oskus, mis täpsustub aegamööda. Mõni laps hääldab sõnu selgelt juba 3 aastaselt, teisel võtab see aega aga kauem. Õigesti peaks eesti keelt kõnelev laps hääldama 5 aasta vanuselt, kõige hiljem täpsustub tavaliselt R -hääliku hääldus.

Korrektse häälduse eelduseks on aga artikulatsiooniaparaadi osade ( keele , huulte, pehme suulae) hea toonus ja liikuvus. Mõnikord ei ole toonus ja liikuvus piisavalt head, mistõttu tuleb seda spetsiaalselt treenida, sooritada selleks erinevaid harjutusi, mida oleme me teinud kogu rühmaga ja see on pakkunud suurt lusti ja rõõmu kõigile.

Harjutused huultele

  • Huuled on avatud, venita huuled pikaks (ütle I), siruta huuled ette torru, (ütle U).
  • Siruta ülahuul üle alahuule, nüüd alahuul üle ülahuule. Hoia.
  • Tõsta suunurgad kõrgele (naerata), nüüd siruta suunurgad alla (mossita).
  • Suru huuled kõvasti kokku. Nüüd tee huuled lahti ja ütle PA -PA-PA.
  • Siruta ülahuul üle ülemiste hammaste, nüüd siruta alahuul üle alumiste hammaste.
  • Suru huuled kõvasti kokku, nüüd tee suu hästi lahti.
  • Hoia suud kõvasti kinni ja puhu põsed täis

Harjutused keelele

  • Puuduta keelega lõuga, nina, paremat ja vasakut suunurka, ülahuule ja alahuule keskkohta.
  •  Puhasta keelega hambaid (silita keelega iga üksikut hammast, teeme pai).
  • Kirjuta keelega suulakke oma nimi.
  •  Ime keel suulakke ja lase järsku plaksuga lahti.
  •  Lükka keel põske, nüüd on suus nagu lutsukomm.
  • Laksuta keelega nii nagu kappaks hobune.
  • Tee keelega ringe hammaste peal, suletud huulte all.

Kindlasti ei puudu ka hääle-, hääldamis- ja kõneharjutused, mis on abiks laste hääle arendamisel, hääldamise õigsuseharjutamisel ja kõne muutmisel selgeks ning väljendusrikkamaks. Kõik need harjutused-mängud arendavad ka lapse hääleulatust, õpetavad last oma häält kontrollima ja valitsema Kuna lasteaialaps veedab suurema osa päevast lasteaias, siis tuleb ka lasteaiaõpetajal endil pöörata suuremat tähelepanu nii enda kui laste kõnele.

Eriti suurt rõõmu tuntakse puhumismängude üle

  • Läbi erineva suuruses kõrte puhumine
  • Seebimullide puhumine
  • Sulgede puhumine
  • Salvrätiku puhumine
  • Õhupallimängud – võistlus , kes suudab õhupalli kõige kauem õhus püsida
  • Pingpongi pallide puhumine – pingpongi jalgpall

Tähtsaks kõne arenduseks on  meil ka laulmine, rütmisalmide, liisusalmide ilmekalt lugemine erinevas tempos koos lastega. Võib-olla selle tõttu ongi olnud minu rühmas nii palju häid laululapsi.

Kõik see küll aitab kuid siiski ei asenda logopeedi või eripedagoogi  tehtavad individuaalset tööd lastega. Loodetavasti leitakse kiiresti lahendus, ollakse ju ühte meelt, et arenguprobleemidega lapse puhul on varajane sekkumine ülioluline. Lasteaed aga on just see koht, kus saab iga last märgata ja aidata.

 

Pirita lasteaia õpetaja

Ingrid Jõudna

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Leave a Comment

11 + 8 =
Please leave these two fields as-is: