Õpetaja väärtustamisest

Mind ajendas seda lugu kirjutama juhtum lasteias. Üks tuttav lasteaiaõpetaja helistas ja nuttis, kuna sai oma sünnipäeval korralikult lapsevanema poolt läbi sõimatud.
Põhjus oli selles, et üks laps oli just võtnud kingad jalast ära ja oli sokkides liivakastis. Õpetaja oli küll sealsamas, kuid hetkel rääkis ühe teise lapsega, kui saabus lapsevanem, kes oma viha õpetaja peale välja elama asus. Õpetaja katsus mainida, et ehk saaks rahulikumalt, kuna tal on täna sünnipäev. Selle peale läks lapsevanem veel enam põlema ja andis mõista, et õpetaja peab nägema, õpetaja peab märkama.
Ma ise kaldun arvama, et lapsevanemal oli halb päev ja tal oli hea võimalus oma pingeid välja elada.
Võimalik, et laps võtab ka kodus olles tihti kingad ära ja on sokkides liivakastis. Ema lootis ehk, et lasteias püsivad kingad jalas.
Üks sama rühma lapsevanem, kes seda sõimamist pealt nägi, tõi õpetajale järgmisel päeval lilli ja mainis, et õpetajal oli ikka kurb sünnipäev küll.
Keda me siis veel väärtustame, kui mitte oma lapse õpetajat, kes päevast päeva last õpetab-kasvatab, tema aega meeldivalt sisustab, juhib tähelepanu sipelgate pulmatantsule või puhkenud lilleõiele?
Mul on õnn olnud pidevalt tunda oma rühma lastevanemate toetust, pigem kogukonna muret ja hoolimist, kui halvakspanu.Kui panin vanemate listi üleskutse, kas kellegi on kodus lauajuppe, et koos lastega kuldnoka pesakaste teha, tulid vanemad kohe appi. Kahe päeva pärast olid kohal Kaarli vanaisa ja Raineri ema, kes õues laste nähes asusid pesakaste tegema. Oh seda põnevust veel, kui paar päeva hiljem tuli Kaarli isa pesakaste üles panema! Kaarli isa ronis nii kõrgele puu otsa, et päris kõhe oli vaadata. Kõik läks hästi ja nüüd on mõlemas pesakastis kuldnokad sees.
Kui oli tehnika-ja leiutiste nädal, tõid kaks vanemat elektroonikajäätmeid, millest lapsed suure lustiga roboteid ja muud põnevat meisterdasid.
Üks vanematest pakkus välja ja tõi kohale Heade mõtete kasti ja mitmed vanemad tõid rullikeeratult kaasa mõtteid päeva alustamiseks või isegi mänguidee.
Tänu vanemate abile oleme saanud käia telemajas, paadiga jõe peal, mängida ühe lapse koduõues.
Ühe lapse vanaema tunneb muret, et lasteaiaõpetaja palk on liiga väike. Meile, õpetajatele, on aga tähtis tunda,et kogukond toetab. Olgu mure kuitahes suur, ühiselt saame sellest üle.

Ülle Tõnumaa

 

Rubriigid: Toimetaja veerg. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Saad kasutada järgmisi HTML-i märgendeid ja atribuute: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>

13 + 7 =
Please leave these two fields as-is: