Naljapäeva tähistamine Eestimaal on juba ammune traditsioon. Alguse sai see komme 20.sajandil Lääne- Euroopas. Eriti populaarne on see komme laste hulgas. Kuigi Tabasalu lasteaed Tibutare Nakside rühmas on naljakas ja lõbus iga päev, otsustasime koos lastega naljapäeva tähistada veidi teistmoodi- tagurpidi.
Mõned päeva varem sai lastega kokku lepitud, et 1. aprilli hommikul tulevad kõik lasteaeda ja panevad toariided tagurpidi selga.
Esimese hooga olid kõik suure hurraaga nõus. Kui aga oli käes naljapäeva hommik, siis nii mõnelegi see mõte enam ei sobinud. „Kui ei soovi, siis ei pea teistmoodi riides olema – naljapäev ja pisarad ei sobi üldse kokku!” lohutas õpetaja lapsi. Ime aga sündis siis, kui kõik lapsed olid minemas hommikuputru sööma. Vanasõna „ühtsuses peitub jõud” sai selge kinnituse. Nähes lapsi, kes võtsid naljategemist ikka väga tõsiselt, innustas see ka pisut tagasihoidlikumaid lapsi oma riietust muutma. Kõik lapsed rõõmsameelsetena ja lustlikult veiderdades pöörasid oma riided, jalanõud tagurpidi ning naljapäev saigi hoo sisse. Kõiki selle päeva tegemisi püüdsime teha tavalisest erinevalt. Söögikordade ajal võisid lapsed endile valida uued kohad, kus nad enne kunagi polnud istunud. Kõik olid nõus oma kohtadest loobuma ja täiesti uue lauanaabri kõrvale istuma. Lõunasööki pidid lapsed ka tagurpidi sööma – esmalt magustoit ja alles siis soolane toit. Selline uus korraldus innustas kõiki lapsi kõike sööma- peaks vist veel seda proovima nn naljaviluks.
Riietumisnali jätkus ka liikumistegevusse minnes. Laste mõte oli, et paneme ka võimlemisriided valesti selga. Muusikaõpetajale saime koos teha ikka tõelise aprillinalja, sest saali jõudnud esimestel lastel palus ta riided õigeks keerata. Kui aga ta märkas, et kõik on valesti riides, hakkas Birgit naerma ja sai meie naljast aru.
Suure „pikanina” said lapsed saalist oma rühma tagasi tulles, sest rühmas ootas neid hoopis vastasrühma õpetaja- abi Ene. „Kus on Lii, kus on Sirje?” tundsid lapsed huvi.
„Nüüd olen mina teie uus õpetaja” selgitas Ene. Lapsi see vahetus palju ei heidutanudki. Kiiresti vahetati riided ja kiirustati õue mängima. Hiljem said lapsed Enelt ainult kiidusõnu – kui sõbralikud, kui jutukad, kui kiired riietujad. Kui kõik lapsed olid õues oma mängudesse süvenenud, ilmusid ka omad rühmaõpetajad välja. Koheselt joosti vastu ja tunti huvi, kuhu me kadusime – aprillinalja tegime teile, said lapsed vastuseks.
Tagurpidi heitsid lapsed ka oma vooditesse magama. Teistpidi voodis magamine tekitas algul päris kena elevuse laste hulgas. Arvasin, et nüüd ei jäädagi magama. Jäid küll, sest kõik teadsid, et peale magamist hakkame mängima liikumismänge ja täiesti tagurpidi.
Esimeseks mänguks oli „Munad pessa”, kus lapsed pidid hoopis mune pesast eemale puhumisega ajama. Veel pidasid lapsed naljakamaks mänguks „Vähijooksu”, kus tuli hoopis mitte tagurpidi nagu õiges mängus reeglid nõuavad vaid õigetpidi vähikõnniga tõkkeid ületada. Kui õiges mängus tuleb vahendite peale astuda, siis nüüd ei tohtinud Naksid ühtegi eset puudutadagi- mängulust läks ikka kohati väga lärmakaks, sest nii naljaks oli ju. Viimase ülesandena pidid lapsed üles leidma oma tagurpidi kirjutatud eesnime. Võttis aega pisut ja üle ootuste kiiresti saadi hakkama. Päris toredad uued nimed olid lastel. Õhtul, kui vanemad lastele järele tulid, said nad ka teada, et nüüd on tema lapsel uus nimi. Emad- isad mängisid seda mängu kaasa ja pöördusidki oma lapse poole uue nimega- kõigil oli nii lõbus.
Kuna lastele see trallitamine väga meeldis, siis otsustasime üheskoos, et aprillikuu viimasel päeval lustime jälle ja lustisimegi. Naer on ju terviseks.
Koos lastega lustis Nakside rühma vanemõpetaja Sirje