Olen sõime rühma õpetaja ja töötan juba seitsmendat aastat 2008. aastal VÄIKELAPSE MEISTRIKLASS kursuselt saadud materjaliga.
Meie nägemissüsteemi iseloomustab värvuste eristamisvõime väga suur tundlikus. See on sünnipärane ja pole eriliselt arendatav. Eeldatakse, et inimese värvimälu on kõige tundlikum teisest neljanda eluaastani(1-3). Seetõttu sobib süvendatud värviõpetus just sõime rühma. Laps suudab küllalt õigesti orienteeruda värvuste nimetustes eeldusel, et tal on olemas arusaadav kirjeldus (valge nagu lumi) või seos selle värviga (lapse nimi).
Värvuste mõju inimesele peitub sellesse talletatud tunnetel – näit. millise värvusega sarnaneb – rõõm, soojus ja ka kommetel, sest eri maades on värvide kasutamisel erinevad tavad – matused, pulmad (must, valge). Värvuste käsitlus muutub elu jooksul vastavalt inimese arenemisele, sõltub kultuuriruumist ja emotsioonidest ning hetke hinnangutest, näiteks: mood ja sellega seotud moevärvid. Lemmik värvused muutuvad elu jooksul ja seetõttu lapsega seostatud värvus ei mõjuta teda hilisemas elus. Oleme ka ise teinud laste küsitlust 3a. hiljem.
Katseliselt on kindlaks tehtud, (lastepsühholoog Marc H. Bornstein), et ka mittekõnelev väikelaps näeb värvusspektrit täpselt samuti kui täiskasvanu.
Lapse jaoks on kõik värvused ilusad, kuid ta ei tunne neid nimepidi. Üks võimalus on keskkond kujundada värvidega nii, et läbi selle oleks lapsel võimalus kogeda kõiki värvusi enda ümber ja seeläbi neid tundma õppida. Igapäevane kokkupuude kindlate seostega, meie ümber olevate värvustega aitab lapsel need kergemini meelde jätta.
Meie eesmärgiks ongi õpetada last eristama värvusi ja neid nimetama. Sügisel lasteaeda tulles õpib laps tundma oma sõpru koos värvusega: Miia kollane, hiljem tuleb esikohale värvus. Kollane nagu Miial ja lõpuks jääb ainult värvus. Kui lapsele ei tule meelde värvus, saab aidata, tuletades meelde lapse nime, kelle värvus see on. Laps hakkab aru saama, et värvitoonid ei ole üksteise suhtes kindlalt määratletud (tumesinine pluus võib veel tumedamate teksade kõrval olla ka helesinine), sellise arusaama toel areneb lapse loovus, tähelepanu võime ja ka enesekindlus.
PRAKTILINE TÖÖ RÜHMAS
Värvuste valiku tegime oma meeskonnaga 36. tooniga paberi paki hulgast. Kulus 3-4aastat, et kõik hakkaks toimima.
Sügisel leiavad uued lapsed oma kapi stendil oleva vahtrapuu abil.
Sama tooniga on tähistus toolil, lauaäärel, potil, voodil ja käteräti kohal.
Lapse nimi on kas õuna – või pirnipuul, tähistamaks laua ääres istumise kohta.
Töödel vastava tooniga märgistus.
Laps õpib sõbra nime koos värvitooni nimega ja samastab: Miia kollane.
KASU LASTEL
Lihtne meelde jätta, turvatunnet pakkuv (minu oma), lapsele huvitav, aitab tutvuda ja suhelda teiste lastega, arengumapp sisukam, värvid loovad rõõmsa meeleolu, lapsel kujuneb arusaam värvuste hulgast.
KASU ÕPETAJAL
Lihtne jälgida korda, hügieeni nõudeid, (lapsed ise ütlevad kui keegi vale asja võtab, näiteks käteräti). Annab lisa mooduse mitmekesistada tegevusi, pakub huvitavaid lahendusi tööde vormistamisel, joonistusmappide lihtne täitmine lapse abiga, lapse arengumapp huvitavam jpm.
MIDA TEEME
Värvusõpetus on lõimitud valdkondadega.
Valdkond Keskkond ja mina eesmärgiks oleme seadnud lapse suunamise märkama looduses värvusi, muutusi.
Näiteks: erinevad vaatlused toas ja õues: meie riided, toas olevate esemete-asjade toonid, loodusvaatlused (linnud, lilled, männi okas, kuuse okas, kase leht, pilved), toidud, liivakasti jm õuevahendid, liiklusvahendid. Värviotsimismängud õues. Eristamine: märg ja kuiv liiv, asfalt on erinevat tooni. Varjumängud: päikeselaik
Värvusi ja toone eristavad lapsed kõnemängudes (kus on, kus on Miia, kus on Miia kollane, kollane nagu Miial), sorteerimismängudes (nupud, kommipaberid, nööbid, lilled alusele panemiseks jm). Vaatame raamatuid. Vahvad, värvilised illustratsioonid innustavad lapsi kõnelema. Unejuttu jutustame magamistoas 16. erineva värvuse ja tooniga Une Mati unerongi abil. Meie rühma nimi on Männijänkud. Väikesed jänkud värvilistes vagunites magamistoa seinal on laste nimedega.
Matemaatika toimib samuti läbi värvusõpetuse, kõne arendamise ja kunsti. Väga meeldivad lastele värvitäringud (3tk ja kokku 18 tooni).
Värvusõpetus julgustab lapsi pliiatseid, värve valima ja loovalt tegutsema, väljendama sõnades oma tegevust. Oma kunsti tööle, kirjutab iga laps ise oma nime, kasutades oma värvi. Lapsed kasutavad värvipliiatseid kui tuttavaid: see on Miia värv, see on Karlise värv. Lastel tekib seos värvuse ja sõbra vahel. Tekivad lemmik toonid, mida kasutatakse rohkem.
Meisterdamise ja joonistustöö vastava tooniga tähistamine arendab fantaasiat, tähelepanu oskust, kõne (leia tööle sobiv detail oma värviga). Oma tööde tutvustamine vanematele annab positiivse emotsiooni. Laps tunneb oma töö ära ja kõigi sõprade tööd. Vanemate reaktsioon: kuidas ta teab, ta ei tunne värve?! Lapsed saavad aru, et värvused on vajalikud nagu sõbrad. Ei saa teha päikest kui ei ole Miia kollast. Ei saa eristada asju kui kõik on ühte värvi.
Muusika ja liikumise tegevused toetavad värviõpetust. Liikumismängud Värviralli, langevarju abil värvivahetus, Liblikad ja lilled, Värvi pallid jt aitavad kaasa värvuste kinnistamisele.
PABERIST VAHENDID
Kasutame palju paberit. Lõikame, katsetame ja sobitame koos lastega. Lastel on kasutusel ka sik-sak käärid.
Paberi eelised:
*odav, suur valikuvõimalus, lapsel kerge käsitleda
*ise teha, parandada, muuta, uuendada
*tegutseda koos täiskasvanuga ka kodus, soovitame vanematele
*mängud ei ole lõplikud, arenevad edasi koos lapse mõtetega
Pärnu Männipargi lasteaia õpetaja
Heljo Korol