Loovad lugemismängud 6-7a. lastele

Mängu kaudu omandab laps vajalikud teadmised, oskused ja kogemused. Ka lapse huvi äratamine raamatute ja lugemise vastu toimub mängides ning aktiivselt tegutsedes. Siis on ka lugema õppimine tore ja lõbus tegevus.

Tutvustan teile mõned mängud, mida oleme koos lastega läbi teinud. Need meeldisid nii mulle kui lastele, sest kõik said aktiivselt osaleda. Ka lugemisharjutusi võtsid lapsed ühe osana mängust ja täitsid need  eneselegi märkamatult.

Lisaks lugemisoskuse omandamisele aitavad need mängud kinnistada teadmisi ümbritsevast elust ja arendavad lastes loovust ning fantaasiat.

Kirjeldan  mänge nii, nagu meie  läbi viisime, kuid igal õpetajal, kes soovib proovida, on võimalus neid oma rühma järgi kohandada.

 

  1. TUTVUMISMÄNG  „TERE  SÕBER!“

Seda mängu võib mängida  sügisel, kui lapsed peale suvepuhkust jälle kokku saavad. Nädalateemaks „Tere, mängukaaslased!“. Aga ka lasteaia sünnipäeva või sõbranädalal. Ja miks mitte  lihtsalt vabal ajal, sest selle mängu korraldamisega saavad ka lapsed ise hakkama.

Mängu käik.

Iga laps saab paberi, umbes 10×10 cm (või isegi väiksem). Ta kirjutab sinna peale oma nime, kes oskab võib lisada ka perekonnanime. Nii tuletavad lapsed meelde oma nime kirjutamist, sest vahel on suvega näiteks MIRTEL-ist MITREL saanud või muud nimemuutused toimunud.

Edasi kortsutab laps paberi võimalikult ilusaks palliks ja viskab ämbrikese, korvi vms sisse. Paberi kortsutamine palliks arendab lapse sõrmelihaseid, mis on eeltööks kirjutamisoskuse kujunemisel.

Nüüd istuvad lapsed ringi, kas vaibale, padjakestele või toolidele nii, et  korv jääb ringi keskele.

Kordamööda võtavad lapsed korvist pallikese, avavad ja loevad sealt ühe mängukaaslase nime. Nii tuletavad meelde tähti ja harjutavad lugemist. Õpivad tundma rühmakaaslaste nimede kirjapilti, sest mõnel lapsel on ju päris keerulised nimed, nagu FREDERICK, PATRICIA. Samuti tutvuvad laste perekonnanimedega. Loetud nime ei tohi aga valjusti välja öelda.

Seejärel hakkab ta nime omanikku kirjeldama. Näiteks: tal on heledad pikad juuksed ja sinised silmad. Tal on suur vend. Talle meeldib printsessikleite kanda.  Ta laulab ja tantsib väga hästi. Ta hoolitseb õues alati väiksemate eest.

Nii õpib laps märkama kaaslasi, kirjeldama vaadeldavat, kasutama erinevaid omadussõnu, võrdlusi jms. Areneb tema eneseväljendusoskus.

Igaühe kohta tuleb öelda midagi ilusat ja meeldivat. Oluline on iga lapse tundmus, et sõbrad ei ole teda suvega ära unustanud ja motivatsiooniks  tunnustavad ning head sõnad kaaslastelt.

Teised lapsed arvavad, keda kirjeldatakse. Kes ennast ära tunneb, ei näita seda välja.

Edasi võib mängida mitme variandi järgi.

  1. variant.  Kui vastus ära arvati, hüüab lugeja (kirjeldaja) „Püüa“ ja viskab palli õigele lapsele.
  2. variant.  Mängu „Tibu-tibu“ põhimõttel.  Kui vastus ära arvati, paneb kirjeldaja pallikese tasakesi õige lapse peo sisse ja ütleb: „Tibu-tibu, ära näita!“

Lapsed võivad mängule veel erinevaid variante välja mõelda.

 

  1. „KÄISIN  BUSSIGA  TALLINNAS“.

Viisime mängu läbi Tabasalus, meie Tibutare lasteaias, aga seda saab kohandada vastavalt oma kodukohale.

Siin võivad nädalateemadeks olla „Liiklus“, „Kodukoht“, „Elukutsed“ vm.  Samuti võib mängida lihtsalt vabal ajal.

Mängu käik.

Ehitame lastega rühmatuppa toolidest bussi. Üks lastest hakkab bussijuhiks, teised on reisijad.  Bussijuht muretseb piletid. Reisijad seavad end linna sõiduks valmis. Näiteks võtavad kaasa kotikesed, lapsed  (nukud) või koera, panevad kübara pähe, pärlid kaela vms.

Bussijuht teatab: „Buss väljub täpselt kell 10. Palun ärge hiljaks jääge, buss ei oota. Aga varem võite tulla“.

Õpetaja näitab, millal kell on täpselt 10.00.  Reisijad jälgivad, et hiljaks ei jää. Bussijuht müüb pileteid.

Nii õpivad lapsed mõistma, kui oluline on kellaajast kinni pidamine.

Sõit võib alata.

Õpetaja seisab „tee ääres“ ja mängib bussipeatusi. Tal on käes peatuste nimedega sildid ja ta vahetab neid. Lapsed loevad millises peatuses buss parajasti on.

Meie peatused: TABASALU, KALLASTE, TISKRE, VAHEPERE, JÕEKÜLA, PIKALIIVA, HAABERSTI, LOOMAAIA, PIRNI, LILLE, ESTONIA.

Lapsed loevad bussipeatuste nimesid ja õpivad nii tundma kohti, millest Tallinna sõites mööduvad.

„Estonia“ on lõpp-peatus ja reisijad väljuvad bussist.  Bussijuht teatab, et buss sõidab tagasi Tabasallu kell veerand üksteist. Õpetaja näitab lastele, kus kellaosutid sel ajal  asuvad.

Nüüd asetab õpetaja lauale kaardid, pilt pealpool, tekst allpool. Enne bussi peale minekut valib iga laps ühe kaardi.

Kui kõik on bussis ja algab tagasisõit, küsib õpetaja, kus lapsed linnas käisid.

Lapsed loevad kordamööda oma kaardi tagant lause. Aga teised reisijad on uudishimulikud ja esitavad kuuldu kohta küsimusi.

Näiteks. MINA KÄISIN KINOS. – Mida sa vaatamas käisid? Kas film meeldis? Jms.

MINA KÄISIN KAUBAMAJAS. – Mida sa ostsid? Kellele sa ostsid? Jms.

MINA KÄISIN ARSTI JUURES. – Miks sa arsti juures käisid? Kust sul valutab? Jms.

MINA KÄISIN TOIDUPOES.   MINA KÄISIN RAAMATUKOGUS.   MINA OLIN KOOLITUSEL.   MINA KÄISIN PANGAS.     MINA KÄISIN KOHVIKUS.     MINA KÄISIN TEATRIS.    MINA KÄISIN SÕBRAL KÜLAS.     MINA KÄISIN JUUKSURIS.    MINA KÄISIN VANAEMA JUURES.    MINA JALUTASIN VANALINNAS.      MINA KÄISIN KAUBAMAJAS.    Jne.

Nii on lugemisoskus ühendatud teadmistega Tallinnast, sealsete asutuste, nende tegevuse ja vajalikkusega, elukutsetega. Samuti suhetega sõprade ja perekonnaga.

Lisaks õpib laps kaaslast kuulama, mõistma lause sisu ja esitama selle kohta küsimusi. (Kusjuures küsimuse koostamine oli paljudele küllalt raske ülesanne ja vajas selgitamist ning abistamist.)

Jutustades läheb aeg kiiresti ja juba paistabki Tabasalu.  Võime  veel koos laulda „Kõik lapsed sõidavad bussiga, bussiga, bussiga …“

Lõpp-peatus TABASALU.

Soovi korral saavad lapsed seda mängu jätkata.

 

 

  1. „JÄNESED JUKU JA JUTA KUTSUVAD KÜLLA“

Seda mängu on hea mängida koduloomade või elukutsete nädalal, kevadpühade ajal või lihtsalt sobival ajal. Samuti siis, kui õpite J tähte.

Mängu käik.

Õpetaja on magamistoast kujundanud „metsaaluse“ – rohelised padjad on põrandal mätasteks. Samuti on  peitnud ära paberist välja lõigatud  jänesepojad, täpselt niipalju kui on lapsi. (Mina sain seda mängu läbi viia kahe grupiga. Ühed mängisid minuga toas, teised olid sel ajal kunstiklassis maalimise tegevuses.) Kui jänesepojad on mingist muust materjalist, võib tegevuse läbi viia ka õuesõppena, samuti lõimituna mina ja keskkonnaga.

Koostöös õpetaja abiga heliseb rühma telefon.

Õpetaja: „Lapsed, palun vaikust, mulle on telefon. Kellegi ema vist helistab.“ Õpetaja räägib nii, et lapsed kuulevad. „ Tere! …Kes te olete?… Juku ja Juta!… Kutsute meid külla?… Kus te elate siis? Metsas !?….. ah-haa ..“  jne.

Õpetaja lastele: „ Teate uudist! Jänesed Juku ja Juta helistasid praegu metsast ja kutsusid meid oma poegi vaatama. Kas läheme? Meil on täna terviseampsuks porgandid, võtame need külakostiks kaasa.“

Paneme mängult riidesse, kõnnime mõned tiirud eestoas ja läheme magamistuppa.

Seal võtavad meid vastu kaks suuremat mängujänest, ühel on seelik seljas, teisel püksid jalas.

Toimub teretamine ja tutvumine.

Jänku Juta: Teate, meie Juku on üks suur naljamees ja talle meeldib väga naljakaid lugusid jutustada.

Juku: „Jaa, lapsed, kas te seda lugu teate? Jänesel on pikad jalad, pikad jalad jänesel.“

Lapsed: “Ei, tea.“

Juku: „ Ei tea. Olgu peale, ma räägin siis.  Jänesel on pikad jalad, pikad jalad jänesel. No seda lugu olete kuulnud?“

( Lugu kestab, kuni lapsed hakkavad naerma ja ütlevad, et nad on seda lugu juba kuulnud.)

Õpetaja: „Juku ja Juta, te pidite meile oma poegi näitama.“

Juta jutustab: „ Jaa, meil on oma pojad ja naabrite omad  ka praegu meil. Neile meeldib nagu lastele ikka peitust mängida. Eks me peame nad üles otsima.“

Lapsed otsivad ja istuvad seejärel leitud jänesepojaga „mättale“.

Jänesed: „Jänesepojad on  nii ühtemoodi ja nimed algavad kõik J tähega. Et segi ei läheks, kirjutasime neile nimed peale. Loeme üle, kas saime kõik jänkukesed kätte.“

Lapsed loevad, keda nad kinni püüdsid.

JANNE    JAAN    JÜRI     JUSS     JUHAN    JAANA    JAANIKA    JULIA    JOOSEP    JAANUS     JAAK

Lapsed võivad öelda, kas tal on jänesepoiss või jänesetüdruk.

Juku: Kas te arvate, et ma siin metsas niisama jooksen, hüppan ja kargan. Mul on ameteid nii palju, et ei suuda meeleski pidada. Kirjutasin siia kõik üles, tahate lugeda?“

Iga töö on eraldi lehe peal ja õpetaja teeb nendest lehviku. Lapsed kordamööda võtavad ja loevad. Lisaks moodustame koos tegevuse järgi tegijanime või nimetame elukutse.

JÄNES JUKU JOOKSEB. – Ta on jooksja.

JÄNES JUKU HÜPPAB. – Ta on hüppaja.

JÄNES JUKU JUHIB AUTOT. – Ta on autojuht.

JÄNES JUKU NIIDAB MURU. – Ta on muruniitja.

JÄNES JUKU  SIKUTAB PORGANDIT. – Ta on  sikutaja.

JÄNES JUKU TASSIB KAPSAST. – Ta on  tassija.

JÄNES JUKU MÜÜB PUUKOORT. – Ta on müüja.

JÄNES JUKU UURIB METSA. – Ta on metsauurija.

JÄNES JUKU VAATLEB ILMA. – Ta on ilmavaatleja.

JÄNES JUKU RIISUB LEHTI. – Ta on leheriisuja.

JÄNES JUKU EHITAB MAJA. – Ta on majaehitaja.

JÄNES JUKU ÕPETAB LAPSI. – Ta on õpetaja.

JÄNES JUKU KEEDAB SUPPI. – Ta on supikeetja või kokk.

JÄNES JUKU RAVIB LOOMI. – Ta on loomaarst.

JÄNES JUKU KUSTUTAB TULD. – Ta on tuletõrjuja.

JÄNES JUKU HOIAB KORDA METSAS. – Ta on korravalvur või politseinik.

Õpetaja: „ Nüüd me saadame küll jänkupere puhkama, muidu ei jaksa Juku ka oma 16 ametit pidada. Aga ennem aitame jänkudel terviseampsud – porgandid ära süüa.“

Pärast saavad lapsed jäneseperega mängida.

  1. „PÄKAPIKUPERE“

Seda mängu on hea mängida päkapiku nädalal ja P tähega tutvumise õppetegevuses.

Mängu käik.

Õpetaja lastele: „Meil on siin päkapikupapa ja päkapikumamma. Nende vallatud päkapikulapsed otsustasid nendega peitust mängida, aga papal ja mammal ei ole praegu aega, sest jõulutoimetustega  on  väga kiire. Seepärast tahtsid päkapikulapsed teiega peitust mängida.“

Aga päkapikumammal on siin mingi kiri. Loeme seda koos:  KALLID LAPSED! OTSIGE MEID MAGAMISTOAST VOODITE ALT! PÄKAPIKUD.

Mis niiviisi viga peitust mängida, kui nad kirjutavad, kus nad on.

Aga voodite all ei ole ühtegi päkapikku, ainult üks uus kiri on. Loeme koos: VÄIKE NALI! OLEME HOOPIS KLOTSIKASTIS. PÄKAPIKUD.

Lapsed otsivad, aga klotsikastis ka ei ole, aga nad leiavad sealt uue kirja. Loeme koos: OI, KUI NALJAKAS! OLEME ESIKUS PIRETI SAAPA SEES. PÄKAPIKUD.

Saapa sees muidugi neid ei ole, aga kiri on. Loeme koos:  SUUR NALI! OLEME PEIDUS KUMMUTI SAHTLITES. PÄKAPIKUD.

Meie rühmas on kummut, kus igal lapsel on oma sahtel ja sealt  nad päkapikud üles leiavadki. Iga lapse sahtlis on üks punasest paberist väljalõigatud päkapikk, kelle kuue peale on kirjutatud tema nimi.

Lapsed istuvad oma leitud päkapikkudega vaibale või patjadele. Ringis on hea istuda, siis on mõnus vestelda ja näeb kõiki lapsi.

Lapsed ütlevad kordamööda, kelle ta leidis ja mida see päkapikk seal sahtlis tegi.  Mängureegliks on, et igas sõnas peab olema P häälik, kas alguses, lõpus või sees.

Näiteks. Mina leidsin Peetri. – Peeter põrgatas palli.

Mina leidsin Paula.  – Paula paitas Pontut.

Päkapikkude nimed:  PRIIT     PEEP     PIRET     PILLE     PERT     PRITA     PEEDU     PRIIDU     PATRIK     PALLE     PELLE     PIIA     PERTA     PAAVO     PÄRT     PELLE     PALLE

Tegevused näiteks: pintseldas paberile, krõpsutas pähkleid, hüppas hüppenööriga, pesi pükse, pakkis piparkooke jm.

Õpetaja: Paneme  päkapikud lauale üksteise kõrvale ja ma teen neist päkapikurühma pildi. Klõps!  Nüüd annan igale lapsele ühe pildi. (Õpetaja jagab lastele paberid, kuhu on päkapikud joonistatud.) Oi,  pildid tulid must-valged. Pole hullu,  värvime ise päkapikud ja kirjutame neile nimed ka juurde.

Selle mänguga harjutasid lapsed lugemisoskust, leidsid P häälikuga sõnu ja kirjutasid P-ga algavaid nimesid.

 

  1. „PÄKAPIKKUDE  JÕULUMÄNG“

Mängu on hea mängida päkapikupäeval, et väikeste päkapikkude teadmised proovile panna.

Mängu käik.

Lastel on peas päkapikumütsid. Õpetaja on mängujuht. Ta on valmis pannud 4 lauda. Igal laual on võistkonnanime asemel täht   T   A   L   V. Samuti kausike, kuhu hakatakse punkte s.o. väikeseid päris piparkooke koguma.

Iga laps võtab kotikesest ühe papist piparkoogi, millele on kirjutatud T, A, L või V.  Tähe järgi leiab laps endale vastava laua. Kui lapsi on rohkem kui 20, lähevad ülejäänud žüriisse õpetaja abile abiks.

Kui kogu võistkond on koos, valitakse endi hulgast üks JOONISTAJA PÄKAPIKK,  HÄÄLIJA PÄKAPIKK, LUGEJA PÄKAPIKK, MÄNGIJA PÄKAPIKK ja KIRJUTAJA PÄKAPIKK.

ÜLESANDED:

  1. Joonistaja päkapikkude ülesanne on joonistada A4 suurusele paberile päkapikk. Teised võivad juhendada ja abistada. Ülesande täitmise eest saab 5 piparkooki.
  2. Häälija päkapikud lähevad ukse taha. Mängujuht kutsub nad kordamööda sisse. Ülesandeks on häälida 5 sõna:  LUMI   JÄNES   PAKANE   JÕULUD   PÄKAPIKK. Iga õigesti häälitud sõna annab 1 piparkoogi.
  3. Lugeja päkapikud saavad 5 väikest jõulukaarti, millele on kirjutatud igal võistkonnal eri värviga KOER, KARU, JÄNES, NUKK ja LIND. Aknalaual on mänguasjad: koer, karu, jänes, nukk ja lind, kelle ees on väikesed karbikesed ehk nende postkastid.  Lugeja päkapikud on mängult postiljonid ja lähevad kordamööda ning panevad kaardid õigesse postkasti.  Iga õige valik annab 1 piparkoogi.
  4. Mängija päkapikud avavad laual olevad ümbrikud, milles on pusled. Ülesandeks on kokku panna päkapikk. Kaasmängijad võivad juhendada, kuid mitte kokku panna. Valmis töö annab 5 piparkooki.
  5. JÕULUVIKTORIIN. Vastuste kirjutajaks on kirjutaja päkapikud, arutleb kogu võistkond.
  • Mis katab talvel maad valge vaibana?  (LUMI)
  • Mis värvi on päkapikumüts? (PUNANE)
  • Mis tuuakse jõuluajal tuppa ja ehitakse? (KUUSK)
  • Mis on jõuluvana sõiduriist? (SAAN, REGI, KELK vms.)
  • Mis on jõuluvana lemmiktoit? (Kõik on õiged vastused.)

Iga õige vastus annab 1 piparkoogi.

  1. Iga võistkond loeb üheskoos väikese luuletuse või laulab laulukese. Ülesande täitmine annab 5 piparkooki.
  2. LISAÜLESANNE. Kes arvab ära, millise sõna saab laudadel olevatest tähtedest kokku panna?  (TALV) Kes esimesena ära arvab, saab pika-pika pai.

Sõna saab žürii, kes annab mängule ja lastele tagasiside. Ta kiidab lapsi ja küsib laste arvamusi mängu kohta: kuidas meeldis, mis oli raske, mis kerge.

Iga võistleja saab osalemise eest tänukirja või väikese meene. Seejärel jagab võistkond üheskoos sõbralikult kogutud piparkoogid.

Lisaks lugemis- ja kirjutamisoskuse arendamisele, aitab see mäng kaasa üksteisega arvestamise, hoolivuse ja koostöö kujunemisele.

 

Toredat mängulusti!

Marika Kuusmann

Tabasalu lasteaed Tibutare vanemõpetaja

 

 

 

 

 

 

Rubriigid: Õppevara. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Saad kasutada järgmisi HTML-i märgendeid ja atribuute: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>

2 + 9 =
Please leave these two fields as-is: