14. aprill ja Rahvusvaheline Õuesõppepeäv tervitasid Kopli Lasteaia väikseid ning suuri tuulise hommikuga. Saime kõik tuulest viidud ja rõõmust kantud! Teab ju iga väike ja suur, et looduse kohta teadmisi saada on kõige parem ikka loodusest endast.
KÕIGE-KÕIGE AVASTUSRETK
Olen õues, kevad käes.
Nüüd ma kuulen, nüüd ma näen.
Omadega olen koos
vahvas õuesõppeloos.
Sellised luuleread kõlasid Puuko, selle meie õue teadjamehe juures. Just tema andis suunad ja juhised igale rühmale ja nii see avastusretk arenes – ümber maja.
Otsisime oma suurelt õuelt neid kõige-kõige kohti: kõige-kõige vaiksem koht, kõige-kõige pehmem paik, kõige-kõige põnevam puu jne. Abiks uurimisel olid raamid, peeglid, luubid ja omaenda kallid kõrvad, silmad ning muud tundlad. Sügisel kooliteed alustav Tuultepesa võttis avastamise tulemused kanda ka targale töölehele.
MINA KA, MINA KA
Õues tegutsemine ja seal õppimine pole mingi uudis ka meie maja kõige pisematele. Linnupesa laste avastused keerlesid suure kivi ümber ja ääres. Saime teada, et kui kivi ise pole üldse elus, siis elu keeb kivi ümber, selle all ja teinekord päälgi. Ebaõnnestus katse halli kivimürakat üheksoos üles tõsta – saime teada, et kivi on raske. Päike paistis kivi peale – saime teada, et siis kivi on soe. Lõpuks sai selgeks seegi, et ühelt kivilt on nii palju õppida – ühest päevast küll ei piisa.
Nii me õppisime, nii me avastasime. Ikka õues ja ikka koos.
Autorid: Eva Eslon Konnapere ja Maret Kougija
Pildid: Marika Ärmpalu
