Esileht | Reklaam | Arhiiv | Kontakt

Paastumaarjapäev

PIDU VANAEMADELE JA VANAISADELE
Lapsed vanuses 5.-6.aastased

Lastel seljas talulaste riided, tüdrukutel ka põll ja valge rätik.
Saali sisenedes saab igaüks linnupetet (kaerahelbeküpsised)
Laul „Pidu hakkab, pidu hakkab, pereeidekene……

Pj1. Tere kõigile. Täna tähistame kõik koos paastumaarjapäeva. Sellel päeval algab looduses kevad. Paastumaarjapäeva hommikul on kombeks tervitada lauludega päikest, seda teeme ka meie.

Laul „Tervitame päikest“

Nüüd võib kariloomad viia lühikeseks ajaks välja. Karu on talveunest üles ärganud, ta tuleb esimest korda koopast välja. Paastumaarjapäeval saabuvad tavaliselt esimesed rändlinnud kodumaale tagasi. Vares hakkab endale pesa ehitama ja rongal kooruvad munadest pojad.

Laul „Juba linnukesed“

PJ2. Paastumaarjapäeva tähistamise komme tuleb neitsi Maarja paastumisest. Piiblis on kirjas üks lugu- ingel Gabriel ütles neitsi maarjale, et ta saab varsti lapse. Selle peale hakkas Maarja paastuma. Paastumine tähendab, et inimene loobub mõneks ajaks söögist. Sellel ajal võib ainult vett juua.

Laulumäng „Kes aias, neitsikene aias..“

PJ.3. Vanasti lõpetasid naised paastumaarjapäevaks kõik talvised tööd. Näiteks kanga kudumise ja ketramise. Paastumaarjapäev oli naiste püha. Naised kandsid sel päeval valgeid riideid. Nad sidusid pähe valge rätiku. Naised ja tüdrukud pidutsesid ja mängisid ringmänge ja tegid naljatempe.

Laul „Tiiu talutütrekene“

PJ.1. Paastumaarjapäeval on kombeks juua punast jooki ehk maarjapuna. Sel päeval võib süüa ka punaseid marju. Paastumaarjapäeval joodud punane jook teeb põsed punaseks. Siis oled terve aasta ilusa välimusega. Kui lähed paastumaarjapäeval kellelegi külla siis võta kaasa punast mahla või punaseid marju.

Laulumäng „Käi ümber küla ringi“

PJ.2.Paastumaarjapäeval on kombeks süüa pannkooke, karaskit ja kuivanud kala. Karask on sai, mis on küpsetatud hapupiimast ja odrajahust.

PJ.3. Paastumaarjapäeva tegevustel oli vanasti kindel tähendus. Inimesed uskusid, et teatud tegevustega saab nõiduda head tervist ja viljaõnne. Näiteks viisid inimesed põllule koorma sõnnikut ja kiikusid. Nende tegevustega lootsid inimesed, et siis kasvab suvel vili hästi.

Laulumäng „Mõistata“

PJ.1. Sel päeval keriti nad suuri lõngakerasid ja küpsetati suuri pannkooke. Nende tegevuste ajal oli oluline kanda valgeid riideid. Inimesed uskusid , et kui neid toiminguid paastumaarjapäeval teha, siis kasvavad suured kapsapead. Meie külvame ka igaüks täna oma iluisasse lillepotti kapsaseemned. Kapsaseemneid külvame rühmatoas aga nüüd hakkame lõnga kerima

Lõngakerimine kõigepealt tüdrukutega ja siis vanaemadega

Kapsaseemnete külvamine rühmatoas

PJ.2.Kuid paastumaarjapäeval oli ka rida tegevusi, mis olid keelatud. Sel päeval ei tohtinud tule valgel käsitööd teha. Vanasti inimesed arvasid, et muidu ei kasva hästi oras. Oras on mullast üles tulnud hein või teravili. Veel ei tohtinud sel päeval pead kammida ja põrandat pühkida.

Laul „Mu koduke“

PJ.3. Vanasti oli kombeks paastumaarjapäeval ennustada tulevikku, Ennustada sai mitmel viisil. Üheks võimaluseks oli kontidega ennustamine. Seda tegid tavaliselt noored naised. Seakondid pandi põrandale. Igale kondile pandi tüdruku nimi. Siis lasti koer tuppa. Kelle nimega kondi koer esimesena võttis, see tüdruk sai esimesena mehele.

Mäng „Kondid ja koer“

PJ.1. Paastumaarjapäeval tehti kas nii, et võeti kätte üks raudese ja kõnniti sellega ümber oma kodu. Selline tegevus pidi kaitsma nii oma peret kui kariloomi kõige kurja eest. See pidi hoidma eemale ka kõik haigused. Kutsume siia kõik vanaisad. Rauamaagia vanaisadele

Laulumäng „Karjamaale“

PJ.2:Ebaõnne tõrjumiseks tehti paastumaarjapäeval ka soolamaagiat. See tähendas seda, et pistati enda ümber soola ja samal ajal soovitui tervist endale ning oma lähedastele.
Soolamaagia- soovime tervist endale
soovime tervist lastele
soovime tervist vanaemadele
soovime tervist vanaisadele……
PJ.3: eestlane on uskunud ja usub puude väesse ning imejõusse. Seepärast ehiti paastumaarjapäeval kaske punaste lintidega. Punase värviga pael oli kaitse värv. Meie lapsed saavad ka igaüks endale siit korvist ühe punase lindi ning pärast kui koju lähete siis meie õue peal on kaks kasepuud, ehtige nendega siis ka meie kased ja soovige kõike paremat ja head tervist.
Pannkookide söömine rühmas.
Pannkoogid olid eelnevalt emade poolt küpsetatatud.

 

Melde Kõiv Torilasteaiast

 

 

Leave a Comment

9 + 3 =
Please leave these two fields as-is: