Merekultuuriaastast lähtuvad tegevused Põlva lasteaias, Lepatriinus

 

avastusope (34) (Large) (Large)Kolm olulist fakti:

2016 teemaaasta on nimetatud Merekultuuriaastaks,
22. märtsil on iga-aastane ülemaailmne veepäev,
15.oktoober on ülemaailmne kätepesu päev.

Kokkuvõtet tegema hakates küsisin õpetajatelt, millised tegevused nendele meenuvad sõnaga “merekultuuriaasta lasteaias.”

avastusope (49) (Large)Meie lasteaiaõpetajad on uhked, et esitasid maakondlikule joonistuskonkursile “Rannaretk” oma laste kunstitööd. Konkursi kolm esikohta võideti lasteaed Lepatriinu. Kunstikonkursil osalemiseks vaadeldi koos lastega pilte merest, merega seotud töödest ja elukutsetest ning lõbudest, mida vesi meile pakkuda võib.

1. juunil korraldas Mammaste lasteaed Merepäeva, millest võtsid osa ka Lepatriinu lapsed.

Merepäevale minekuks tuli teha ettevalmistusi. Selgeks said õpitud tantsud ja mereteemalised laulud. Selleks, et laulud oleksid lastele arusaadavad,selgitasid õpetajad lastele laulude sisu. Vaadeldi mereteemalisi pilte, sest üheks lauluks oli “Merevärvid”. Õpitud laule esitati ka lasteaia lõpupeol.

avastusope (35) (Large)Anne ka Karini rühma lastel on lubatud iga päev lasteaeda kaasa võtta raamatuid. Ühel nädalal jõudis nõnda rühma raamat piraatidest. Lapsed uurisid iseseisvalt seda raamatud ning nõnda sündis nendel omaalgatuslik mereteemaline loovmäng “Piraadid merel”. Lapsed ehitasid suurtest koltsidest mereröövlite laeva. Loovmänguks olevatest mütsidest kujundati piraatide peakatted ja meisterdati piraatide töövahendid jne. Tore mäng kestis mitmeid päevi. Väärtustame jätkuvalt paberkandjal raamatute mõju laste loovuse arengu tarvis.

Seevastu õpetajate Sirjede rühmas aga kasutati infotehnoloogiat, et lastele tutvustada merikotkast tema omas keskkonnas.Lapsed said tänu veebikaamerale jälgida linnu arengut munast koorumisest kuni linnu suureks kasvamiseni 1,5 kuu vältel alustati 13. aprillil. Arvuti oli kogu päeva jooksul lahti ning lapsed, kas ise jälgisid või õpetaja suunas lapsi vaatama-vaatlema lindude pesas toimuvat tegevust. Vaata merikotkakaamera:  http://www.looduskalender.ee/node/22383

avastusope (29) (Large)Millistel asjaoludel lapsed puutuvad lasteaias kokku veega seonduvate teemadega?

Üks olulisemaid tegutsemisi veega on elementaarne kätepesu, millele õpetajad pööravad teadlikult laste tähelepanu. Lasteaia tervishoiutöötaja viib läbi kõigi rühmadega vastavasisulisi praktilisi tegevusi. Heaks abimeheks on internetist leitav Jänku- Jussi õpetlik film https://www.youtube.com/watch?v=-MWIINzah3w. Lapsed saavad teada, miks tuleb käsi kogu aeg pesta ja kuidas seda õigesti ning lõbusalt teha! Teine suurem tegevus on muidugi ujumas käimine, mille käigus lapsed omandavad ujumise algoskused ning puutuvad kokku veega seotud ohtudega. Ohtudest veekogude ääres räägitakse lastele ka siis kui on planeeritud õppekäigud J. Hurda tiigi äärde, Intsikurmu tiikide juurde või Põlva järve vaatama minnes. Meie lasteaia traditsioonide hulka kuulub ka iga-aastane väljasõit Taevaskotta kogu lasteaiaga. Lapsed saavad näha kodukohas looklevat Ahja jõge ja Saessaare paisjärve. Veekogude juurde minnakse lastega ikka selleks, et kinnistada laste teadmisi vee-elustiku tundmaõppimiseks. Selliseid jalutuskäike võetakse lastega juba 2. sõimest alates ette kõigil aastaaegadel.  Kõigis rühmades on lastele kättesaadav kannuga joogivesi, et lapsed saaks alati soovi korral vett juua. Rühmades on kombeks enne sööma asumist lastele öelda, mis on nendele valmistatud toitudeks ja jookideks.

Mitmed õpetajad kasutava õppetöös avastusõppe metoodikat, mille hulka kuuluvad katsed vedelikega sh ka lumega. Räägitakse „Avasta ilma“ teemat käsitleva materjali hulgas vee ringkäigust, tema erinevatest omadustest. Tehakse lume ja jääpurikate sulamise vaatlust toas ning õues. Valmistatakse veest jäälaternaid õue. Lapsed on saanud koos õpetajatega valmistada mahlajäätist. Lasteaias on olemas vahendid tubastes tingimustes veemängude läbiviimiseks, et lapsed saaks ujutada nendes paberist ja plastmassist laevukesi. Lastele pakuvad suurt huvi katsed erinevate materjalidega nt ujub – upub; vedelike lahustumine vees; kuidas vesi muudab värvi jms. Kõneorganite arendamise seisukohast on kasulik ning lastele samas põnev tegevus joogikõrrega veetopsis puhumine. Peaaegu kõigis rühmades on kombeks igal kevadel kasvatada emadepäevaks taimi või osaleda Räpina Aianduskooli poolt korraldatud taimekasvatusprojektis. Taimed ilma veeta ei kasva ju!

Kui vaadata muusika- ja liikumisõpetaja seisukohast veega seotud teemade käsitlemist, siis nemad lähtuvad oma tegevuste kavandamisel konkreetse rühma tegevuskavas planeeritud nädalateemast. Loodushelide tekitamiseks on valmistatud jääkmaterjalidest vihma- ja tuulepille, millega lapsed saavad musitseerida. Rühmades kavandati aasta jooksul konkreetseid veeteemalisi nädalaid, mille jooksul tutvustatakse lastele veesõidukeid ja veeloomastikku. Seda kõike ikka laste vanusest ja arengutasemest lähtuvalt. Näiteks õpetajad Mare ja Anne viisid läbi õuesõppe tegevuse „Vihmavarju mäng“, kus keskenduti vihmasajust tekkinud porilompidele. Lapsed on õppinud laevukesi ja aurikuid voltima. Lapsed on teinud vee teemaga seotud joonistusi, kasutades erinevaid tehnikaid, mille õnnestumiseks tuleb kasutada rohkelt vett. Tähte ja Helle parimad veeteemaised nädalad kandsid pealkirju: “Põnevad veesõidukid ja veeloomad.“ ja „ Vesi palju jõudu annab, vesi suuri laevu kannab.“

Mere teema andis palju võimalusi logopeedile. Lapsed imiteerisid hingamise ja puhumismängude abil merehääli näiteks meretuuli. Hääle- ja silpharjutuste kaudu imiteeriti mootorite hääli ja maailma keeli. Laste lemmikuks oli arvuti ja täringumängu segu, kättesaadav lasteaia kodulehelt http://hellognet.weebly.com/aurikumaumlngud.html. Laevade laadimine, täitmine andis võimalusi kõneareduseks: väiksematel värvuste järgi grupeerimine; suurematel esemepiltide klassifitseerimine; koolieelikutele häälikanalüüsiga seotud ülesanded. Teemaaastaga haakus ka piraaditeema ning lastele meeldis mängida liivaga täidetud pudeliga „Pudeliposti” mängu.

Põlvamaa lasteaiaõpetajate ainesektsioon korraldas merekultuuriaastast lähtuvalt kolm üritust. 22. märtsil Räpina lasteaias Vikerkaar kogemuskoolituse õpetajalt õpetajale teemal: Vesi kui vedelik. 6.-7. juunil käisid maakonna lasteaiaõpetajad kahepäevasel õppereisil Pärnus, mille jooksul koguti merekultuuriga seotud ideid sealsetelt õpetajatelt. Lähtudes merekultuuriaastast toimus praktiline seminar avastusõppe sidumisest õppekavaga läbi praktiliste tegevuste. Reisi jooksul valmis luulekogu „Aarete laegas“, kuhu koondati mereteemalised luuletused, illustratsioonid joonistas õpetaja Anne Vanahans. 16. novembril toimus Põlva lasteaias Mesimumm teine kogemuspäev teemal: Ojast mereni. Õpetaja Svetlana tutvustas omaloomingulist õppemängu „Kalapüük“, õpetaja Heldin Punga jagas oma kogemusi sõimerühma lastega tehtud veega seotud tegevustest ning logopeed Helve Kukk tutvustas enda koostatud veeteemalisi logopeedilisi mänge.

… Tervitustega teie Emmeliine üksikult saarelt.

 

 

Heldin Punga
vanempedagoog
Põlva Lasteaed Lepatriinu

Foto erakogust

 

Rubriigid: Lahendusi otsides, Uudised. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Saad kasutada järgmisi HTML-i märgendeid ja atribuute: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>

4 + 10 =
Please leave these two fields as-is: