Päkapikud ja mütsid- Anne Auväärt

Kas sa armas sõber oled vahel mõelnud, et mida päkapikud teevad? Sa ütled, et käivad akende taga piilumas ja öösiti toovad laste sussidesse kingitusi. Jah, terve Jõulukuu nii nad tõesti teevad. Aga edasi, mida nad edasi teevad?   Aastas on veel  11 kuud. Mida nad teevad ülejäänud aastaga? Sa ütled, et puhkavad, magavad! Kes jaksab magada 11 kuud?! Isegi karu ärkab kevadel talveunest.

Oled sa mõelnud, millised päkapikud välja näevad? Millised on nende juuksed, silmad,kõrvad, käed, jalad? Sa ütled et nad on sõrme pikkused, habemega ja kannavad uhket punast päkapikumütsi. Jah, nii see ÜHEL kuul aastast  tõesti ka on. Terve detsembrikuu on päkapikud pisikesed punase mütsiga tegelased, kes piiluvad akende taga, tassivad kingitusi sussidesse ja suudavad käia läbi seinte. Tegelikult on nad aga sama suured kui sina või ema ja isa. Päkapikkude saladus seisneb tema peas olevas mütsis ja mitte ainult punases tuttmütsis. Igal päkapikul on kodus suur kapp, milles leidub kõikvõimalikke mütse. Seal on kaabu, kübar, nokamüts, suusamüts, kalamehemüts,jahimehemüts, sõjamehemüts, saunamüts,  kasetohumüts, triibuline müts,rannamüts, vannimüts, pabermüts, kiiver…. ja veel palju palju muid mütse. Nüüd sa kindlasti tahaksid teada, et kust päkapikk need mütsid saab? Ei, ta ei käi neid „Hulludel päevadel“ poest ostmas. Ei, ei, ei! Ta saab oma mütsi Jõuluvanalt kingituseks. Kuid mitte tavalise, vaid pigem võlumütsi. Ja igal mütsil on oma saladus, lugu ja ülesanne.

 

Esimene müts.

Jälle on käes detsembrilõpp. Peeter on alles noor päkapikk, sellel aastal ta sai 138 aastaseks. Nagu kõik selles eas päkapikud, hakkas ka tema sellel aastal esimest kord luuretööl käima. Ta jälgis hoolega kõiki lapsi. Vaatas,kes koristas kenasti, kes aitas ema kodutöödes, kes läks õigel ajal ilma jonnita magama. Samuti nägi ta ka seda, kui väike Ants jättis oma autod laiali ja Juulia natukene jonnis. Aga Peeter jättis pisikesed pahandused tähelepanuta. Ta teadis, et lapsed on ju tegelikult head ja kõik väärivad sussiüllatusi. Peeterile meeldivad üllatused. Täna ta saab Jõuluvanalt oma esimese ebatavalise kingituse- uue mütsi. Ebatavalise seepärast et see on võlumüts ja kui see müts on peas saab mütsikandja korda saata suuri tegusid. Peeter oli valmis suurteks tegudeks. Ta oli  lapsena kuulnud lugusid päkapikkude vägitegudest. Eriti meeldis talle lugu Hiinamaa pisikesest tüdrukust. Tahtis ju Peetergi inimesi aidata.

Peeter seisabki Jõuluvana ees. „Noh, Peeter, ootan sinult suuri tegusid. Edu sulle maailamavastamisel!“ Jõuluvana patsutab Peetrit seljale, ulatab talle silmapilgutuse ja muhelusega kingipaki.

Peeter läks koju, avas oma kingituse ja leidis sealt seest kikilipsu ja laia servaga oranzi kummimütsi. Peeter oli nii väga väga pettunud, „Kas see jõuluvana teeb nalja? Pean ma nüüd kikilipsuga kalameheks hakkama või? Kas ta siis ei tea, et ma ei söö kala , mulle see ei maitse“, mõtles ta kurvastades. Peeter viskas selle väga halva kingituse nurka. Pisarad hakkasid üha kiiremini mööda põski alla voolama, tal oli endast nii kahju. Suure nutu saatel jäi Peeter lõpuks magama.

Kui Peeter ärkas oli väljas  valge ja üllatavalt soe. Toanurgas kükitas ikka veel oranz kalamehemüts. Ta otsustas minna jalutama et veidi pead tuulutada. Peeter armastab ülekõige merd. Eriti meeldib talle jalutada tormise mere ääres, kui tuul on nii tugev ja lained sellise mürina saatel randa tormavad, et omi mõtteidki kuulda pole. See on parim aeg pea tuulutamiseks. Täna nii ei olnud. Meri oli vaikne ja rahulik justkui magaks. Peeter istus oma lemmikkivile ja jäi vana sõpra silmitsema. Ta märkas eemal silmapiiril ühte saart. „Huvitav, kust see siia sai? Ma pole varem seda saart märganud!“, mõtleb Peeter. Ta vaatab seda kauguses olevat kummalist saart, ta ei näe kedagi, ei kuule kedagi, kuid ometi tunneb, et keegi hüüab appi. „Keegi on hädas! Ma tunnen seda oma südames!“  Peeter hüppas seal samas ankrus olevasse paati ja hakkas sõudma. Kohe kui paadinina randa puudutas sai Peeter aru et midagi on teist moodi. See ei olnud liivast ja mullast, kivisest ja taimedest saar. See oli kui hiiglaslik prügimägi keset vett. Peeter nägi hunnikute viisi plastikpudeleid, kilekotte, kalavõrke, nööre, plekkpurke ja isegi mänguasju.Kes nii küll teeb? Keset seda prügi nägi Peeter midagi tõeliselt hirmutavat. Otse kalda veeres lebas pardipoeg, kes oli pidanud kilekotti veetaimeks ja selle ära söönud. Kuna kilekott ei ole toit ja seda seedida ei ole võimalik, siis suri pisike pardipoeg nälga, kuna ta ei tundnud enam et ta kõht on tühi. Peeter nägi kalabeebisid, kes olid jäänud suurde plastpudelisse lõksu, Peeter aitas nad merre tagasi.  Päris prügisaare tipus nägi Peeter hüljest, kes oli nööripuntrasse kinni jäänud. Vapper päkapikk otsustas hülge päästa. Ta astus välja oma paadist ja hakkas mööda prügi üles ronima, ikka kõrgemale ja kõrgemale. „Kohe olen kohal!“ hüüdis Peeter hülgele, kuid siis ta jalg libises. Ja Peeter hakkas prügimäest suure hooga alla veerema ikka kiiremini ja kiiremini, tundus et mäel ei olegi lõppu. Ja siis Peeter ärkas. Õues oli pime ja lumi sätendas kuupaistel. Ta oli seda kõike unes näinud. „Oli see ikka uni?“ mõtles vapper päkapikk südames tunne et keegi hüüab appi. Peeter võttis üles maas lebava oranzi kalamehemütsi ja mõistis,et see oli küll uni, kuid prügisaared on päriselt olemas! Nüüd sai Peeter aru mida Jõuluvana mõtles, kui ütles et ootab temalt suuri tegusid. Peeter pani mütsi pähe ja kikilipsu kaela ning temast sai keskkonnaminister. Keskkonnaministri ülesanne on kaitsta loodust. Peeter kutsus kokku inimesed, kes hoolivad loodusest ja meid ümbritsevast keskkonnast. Väga kaua arutleti selle üle, mida teha et prügi ei satuks loodusesse. Lõpuks võttis sõna üks nurruva häälega  vana matemaatika õpetaja „Vaadake, mulle meeldib kui igal pool on kord ja asjad on oma kohtadel. Vaadake, mulle meeldib kui, kõik kerad on ühes kohas, kõik ristkülikud on teises kohas ja püramiidid on kolmandas kohas. Vaadake, alles  siis on minu süda rahulik“. Peeter ja ta kaaslased mõistsid, pürgi tuleb hakata sorteerima!  Kerad ehk paberipallid ühte kohta, ristkülikud ehk pakendid teise kohta ja olmeprügi ehk püramiidid kolmandasse kohta. „Aga mida teha pudelitega?!“ küsis keskkonnaminister Peeter. Kõik vaatasid vana matemaatika õpetaja poole, kuid tema oli magama jäänud.

Mida teha pudelitega? Kas sina tead?

 

Anne Auväärt, Alasniidu Lasteaia vanemõpetaja

 

Rubriigid: Omalooming. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

9 + 9 =
Please leave these two fields as-is: