Põlvamaa lasteaiaõpetajate aineühendus on tegutsenud juba 13 aastat. Tegevuse sisuks on olnud õpetajalt õpetajale kogemuste vahetamine, koolitused, lastega tehtud kunstitöödest näituste korraldamine, õppereisid lasteaiaõpetajatele nii vabariigisiseselt kui ka väljaspool. Traditsiooniks on kujunenud igaaastased kahepäevased suveseminarid erinevates Eesti kohtades, et pakkuda lasteaednikele kooskäimise ja töökogemuste vahetamise võimalusi.
Näiteks 2016. a lähtusime välja kuulutatud merekultuuriaastast, mille raame toimusid erinevad kogemuspäevad õpetajalt õpetajale maakonna lasteaedades. 2017. a aprillis külastasime Rootsis asuvat Eesti lasteaeda. Saime teada, et sealses lasteaias on rootsi ja eesti keel, kultuur, reeglid ning tavad põimunud üheks tervikuks, sest tegevuste aluseks on rootsi õppekava.
Rootsis käinud õpetajad koostasid loovjutustused reisist. Valminud lood said kokku pandud raamatuks, mis on sobilik lastele ettelugemiseks. Eelpool mainitud teemaaastast tulenevalt toimus praktiline aineühenduse suveseminar mereäärses Pärnus 2017. a juunis, millest võttis osa 35 lasteaiaõpetajat 11-st maakonna lasteaiast.
Keskseks teemaks oli avastusõppe sidumine õppekavaga ning avastusõppe ja õuesõppe seos läbi praktiliste tegevuste.
Käesoleva 2018/2019 õppeaasta tegevuskavasse planeerisime kaks õppekäiku, mille raames külastame oma Põlva maakonna kümmet väiksemat lasteaeda. Tavaliselt saavad lasteaiaõpetajad mitmetel erinevatel põhjustel kokku ikka maakonna suuremates lasteaedades, millest tulenevalt polegi olnud võimalust näha oma silmaga maakonna väiksemaid lasteaedu. Tõsi, mis tõsi – „Enne, kui lähed Pariisi, käi ära Nuustakul!“
Põlva maakonnas on 2018. aasta seisuga 14 lasteaeda. Otsustasime, et nüüd sügisel külastame Kanepi vallas olevaid nelja lasteaeda: Krootuse lasteaeda Pesapuu, Saverna lasteaeda Sipsik, Kanepi lasteaeda ja Põlgaste lasteaeda Sinilill ning Põlva vallas asuvat Muumioru lasteaeda Tilsis.
Õppereisist võttis osa 29 lasteaiaõpetajat 10-st lasteaiast. Selleks, et näha ja kuulda midagi ilusat, eripalgelisust, ei pea minema kuhugile kaugele. Meie maakonna lasteaiad on omanäolised, kasutatakse võimalikult palju oma paikkonnast tulenevaid võimalusi õppe- ja kasvatustöö mitmekesisemaks läbi viimiseks. Pärast õppereisi tõdesid osalenud, et igast lasteaiast oli kaasa võtta uusi ideid, mõtteid, mida saab oma töös kasutada. Väikeste lasteaedade rühmaruumid tundusid koduselt hubased. Kaasa võeti mõistmine, et olgu lasteaed väike või suur, ikka tehakse tööd samamoodi, südamest ja suure hingega.
Vahetati omavahel tööalaseid kogemusi ning häid lahendusi, mis töötavad lastega õppe- ja kasvatustöö läbiviimisel. Mitmetes lasteaedades jagati positiivseid kogemusi sellest, kuidas kaasata kogukonda ja lapsevanemaid õpikeskkonna kujundamisse. Samuti toonitati, et kohaliku omavalitsuse esindaja on alati oodatud külla, kui lasteaias on toimumas suurejoonelisem ettevõtmine nagu nt talgud õueala korrastamiseks või heategevuslik laat, mingi vajaliku eseme hankimiseks lasteaeda.
Krootuse lasteaia asutamiseks loetakse 1961. aastat. Praegu töötab lasteaias kaks rühma: liitrühm ja aiarühm. Õpetajatel on võimalik käia lastega mitmetes erinevates kohtades väljaspool lasteaeda laste tervise edendamise ning liikumisvajaduse rahuldamiseks. Läheduses on orupedastik, kuhu tehakse erinevaid õppekäike loodusvaatlustega seoses. Õppe- ja kasvatustegevus seostatakse eelkõige kodukoha inimeste ja loodusega ning õpitavaga tutvutakse loomulikus keskkonnas.
Mõisapargis on võimalik lastel kasutada erinevaid atraktsioone mängude mängimiseks. Kooli staadionil saab läbi viia erinevaid liikumistegevusi. Lasteaia oma mänguväljak pakub fantaasiat liikumismängude mängimiseks.
Saverna lasteaeda Sipsik kaunistavad samanimelise raamatu järgi joonistatud pildid majas. Lasteaed avati 1990. a, majas töötab kolm rühma: kaks aiarühma ja üks liitrühm. Lasteaiast jäid meelde mängu- ja õppevahendite rohkus ning sihiteadlik taaskasutatud materjalide kasutamine käeliste tegevuste läbiviimisel. Nägime huvitavaid lahendusi sellest, kuidas õpetajad on kohandanud laste huvidest lähtuvalt õpikeskkondi mänguliste tegevuste toimumiseks.
Kanepi lasteaed on uhke oma ajaloo üle. Lasteaia ajaloost on koridoris üleval palju pilte. Ajaloo ürikutest on teada, et Kanepis loodi lasteaed 1946 aastal (Milvi Hirvlaan, „Minu Kanepi“ lk 84), seal oli algselt üks rühm. Praegune Kanepi lasteaed avati 1983. a, milles tegutseb kolm rühma. Lasteaia õueala kujundamisel on koostöös lastevanematega palju ära tehtud: uus aed, kelgumägi, lillepeenar ja palju põnevaid mängukohti. Lastele loodud võimalused, et kogeda elamusi, tunda rõõmu ja rahulolu koostegutsemisest.
Kui lapsed näevad, et nende vanemad annavad oma panuse mängukeskkonna parendamisse, siis õpivad nad seeläbi ka ise ümbritsevasse keskkonda hoolivalt ja heaperemehelikult suhtuma. Näiteks esmasteks tööharjumusteks lastele võib olla koos vanematega loodud ühise lillepeenra korrastamine.
Põlgaste lasteaias Sinilill on hetkel üks lasteaiarühm, mille kõrval tegutseb ka lastehoid. Alates 1.09.2005. a muudeti Põlgaste Põhikool lasteaed-algkooliks. Kooli jäi 6 klassi ja 1 lasteaia rühm. 1.09.2009. a kooliosa suleti ja tööle jäi ainult lasteaed. Rühmatoa ukselt leidsime huvitava praktilise näidisriietumise, mis selgitas põhjusi, kuidas võivad õuesoleku ajal mudilase riided mustaks saada. Koolieelses lasteasutuses arvestatakse, et lapse jaoks on oluline loomiseks ja lahenduste leidmiseks teha katsetusi ning avastusi, mille abil on võimalik mudilasel otsida ja saada vastuseid tekkinud küsimustele.
Laps omandab uued teadmise ja oskused ikka matkimise, vaatlemise, uurimise, katsetamise, mängu jms kaudu. Kuigi suuremad lasteaiad on vaid kümnekonna kilomeetri kaugusel Põlvas, on oluline, et maapiirkonnas säiliks oma väike lasteaed. Just oma lasteaed maakohas mängib olulist rolli paikkonna aktiivse tegevuse ja inimeste püsimajäämisel oma kodukohta.
Põlva vallas Tilsis asub 2000. aastast Muumioru lasteaed, mille seinad on saanud hiljuti värske värvi ning kohaliku kunstniku abiga „Muumimaale“ kohased illustratsioonid. Imekaunis loodus koos Tilsi Mõisapargiga võimaldab läbi viia õuesõpet, õppida tundma kodukoha mitmekesist loodust. Vahetu loodus rikastab laste silmaringi ning tundemaailma. Toredat elamust pakkus sealsete lasteaednike õuetegevuste tutvustus sh nende „Poriköögi“ toimetused lastega õues oleku ajal. Õpetajate projekti „Nutikalt õue“ esitlus pani sisutihedale õppepäevale väärika punkti.
Kõik võõrustaja rollis lasteaiad said tänukingiks aineühenduse motoga “Koos on vahva!” külmkapi magneti. Õppereisil olnud pedagoogid jõudsid ühisele tõdemusele, et külastatud lasteaiad Põlvamaal on omanäolised, nendes töötavad loovad ja sooja südamega inimesed. Selline oli üks väärtuslik päev kolleegidega. Artikkel on kirjutatud kokkuvõtvalt õppereisil osalenud õpetajate tagasiside põhjal.
Kevadel 2019 külastame maakonna ülejäänud viit väiksemat lasteaeda.
Heldin Punga,
Põlva Lasteaed Lepatriinu vanemõpetaja, Põlvamaa lasteaiaõpetajate aineühenduse juht.