Emakeele hoidmisele mõeldes

Olen lasteaiaõpetaja nüüdseks juba 35 aastat. Ja eesti keele õpetaja lasteaias juba 14 aastat. Lasteaiatöös on algusaastatest palju muutunud. Muutunud on ka lapsed. Ammustel aegadel olid meil eraldiseisvad eesti ja vene õppekeelega lasteaiad. Nüüdseks on Kohtla-Järve linna eesti õppekeelega rühmaõpetaja õnnelik ka siis, kui tal on rühmas 5 eesti emakeelega mudilast. Seega toimub ka ilma keelekümbluseta rühmades täielik keelekümblus ja kõik eesti emakeelega lapsed lahkuvad lasteaiast osates ka vene keeles kõnelda. Aga see on ju suur rikkus – nii ülevad meie kolleegid Lõuna-Eestist. Meie aktiivne lasteaiaõpetajate koolitaja ja OÜ Logoserv Koolituse lektor Ervin Laanvee kinnitab, et kakskeelsus on meie regioonile ainult plussiks. Lapsi tulebki julgustada õppima erinevaid keeli. Inglise keel sobib ju kõigile nagu või leivale.

Omal ajal sain ka mina Jõhvi koolist suhu hea vene keele tehes igal 8ndast kuni 11 klassini vene keele eksameid ja õppides pähe vene luuleklassikat, mis on siiani meeles. Minu 3 last valdava inglise keele kõrval ka vene keelt ja see on neile tööelus igapäevaselt väga tähtis. Keelte valdamine on alati olnud suureks varanduseks. Ikka ja jälle tulevad meelde Anton Hansen Tammsaare öeldud sõnad: „Armastage ja rääkige oma emakeelt, ikka emakeelt, siis suudate armastada ka võõraid keeli.“ Ka meie president Kersti Kaljulaid on öelnud ühes oma Iseseisvuspäeva kõnes: „ Ainult õppides ja õpetades hoiame oma emakeelt.“

Olles lasteaias Väikemees eesti keele õpetaja tean, et väike mudilane on tänuväärne õppija kui tal on huvitav õppida. Olen alati viinud kokku eesti ja vene emakeelt kõnelevaid lapsi ühistele üritustele, milleks on olnud Kadri- ja Mardipäevad, tarkusepäevad, päkapikkude jõulupeod. See on vajalik on selleks, et väike laps tunnetaks otseselt keeleõppe vajalikkust ja saaks seda seda praktiliselt kasutada ning oleks julgem eesti keelt rääkides. Sellel aastal korraldasin juba 6ndat korda ühise Emakeelepäeva, millest võtsid osa lasteaedade Väikemees, Kirju-Mirju ja Buratino mudilased. Öeldakse, et päike tõuseb Ida-Virumaalt. Nii on ka Emakeelepäeva tähistamise traditsioon saanud alguse meie kandist. Kuidas saabki seda päeva mitte tähistada kui Emakeelepäeva tähistamise algatajaks oli Sonda kooli õpetaja Meinhard Laks. Ja alates 1999ndast aastast tähistame seda päeva lipupäevana.

Käesolev aasta on laulu- ja tantsupeo juubeliaasta kõrval kuulutatud ka eesti keele aastaks. Lasteaias Buratino toimus Emakeelepäev 14. märtsil. Särasilmsed mudilased kogunesid saali kandes uhkeid eesti rahvarõivaid ja nautisid pidu täiel rinnal koos täiskasvanud peokülalistega – õpetajatega meie linna lasteaedadest. Pidu algas paani flöödi- ja klaverimuusikaga, mida esitasid meie tublid muusikaõpetajad Natalja Viiksaar ja Ivi Puksing. Buratino lasteaia Päiksekeste rühma lapsed esitasid koos õpetajaga just selleks puhuks kirjutatud regilaulu emakeelest. Koos lauldi külla tulnud eakaaslastega laule kodust, sõprusest ja ilusast eesti keelest. Lasteaia Kirju-Mirju lapsed esitasid luuletusi aastaaegadest. Väikemehe lapsed lugesid Ellen Niidu luuletusi lastest ja ka luuletusi kodulinnast, kodumaast ja eesti keelest. Lapsed olid selgeks õppinud ka päris vanaaegseid värsiridu ja rahvaluulet „Meie kiisu“ lugesid kõik pidulised üheskoos. Üllatuseks teadsid seda luuletust peaaegu kõik.

Ühiseid ringmänge ja laulumänge mängides helises terve peo aja imeilus eesti keel. Eesti laste emakeel, mille hoidjateks saavad ju nemad, meie väikesed mudilased. Meie, täiskasvanud, saame neid selleks suunata ja innustada, õpetades väärtustama ja hoidma oma eeskujuga eesti keelt, keelt, mis meie linnas on vähemuses. Meie peod lasteaias on väikesed aga väikestest tegudest saavad alguse suured asjad. Meie, Kohtla-Järve lasteaedade õpetajad, püüame iga päev teha ära ühe heateo, et hoida meie ilusat eesti keelt.

 

Lasteaed Buratino vanemõpetaja ja lasteaia Väikemees eesti keele õpetaja

Lüüli Kübarsepp

Rubriigid: Lasteaiaelu. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Üks kommentaar postitusele Emakeele hoidmisele mõeldes

  1. Kristo kirjutab:

    Lastega koos tegutsemine kannab edasi ühiseid väärtusi ja hoiakuid- eesti keele kõla, meie keelt, austust ja ühiseid eesmärke.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

15 + 15 =
Please leave these two fields as-is: