Esileht | Reklaam | Arhiiv | Kontakt

23. mail 1905.a. alustas tegevust Tartu Eesti Lasteaia seltsi lasteaed


Marta Kiviväli (1894 – 1970) 1920. aastail. Marta lõpetas Tartu Lasteaednike Seminari I lennu (1921) ning töötas seejärel Tallinna lasteaedades (1921-1944)

Teisipäeval, 24. mail 1905, kirjutab Postimees: “Laste aed eesti näituse platsil awas eila oma tegewust. Wihmase ilma pääle waatamata oli eila 70 last kokku tulnud. Täna on laste kogu juba palju suurem, nii et üles antud sajast lapsest enam palju ära ei olnud.” Nii alustas esmaspäeval, 23. mail 1905 Tartus tegevust lasteaed, millel on meie haridusloos eestikeelse ja -meelse hariduse edendajana oluline koht.

20. sajandi algusaeg oli rahutu, mil võimud tegid takistusi emakeelse hariduse edendamisele. Paljude ettevõtmiste kõrval oli ka Tartusse lasteaia asutamise mõtte elluviimine seotud Jaan Tõnissoniga, kes soovis teiste maade eeskujul avada lasteaia linna vaesemate perede lastele. 9. mail ilmunud artiklist “Lasteaia asutamise nõu” selgub, et see oli leidnud elavat vastukaja – vähemalt suvisel ilusal ajal oleks mustade linnatänavate ja hoovide asemel lastel parem paik liikumiseks/mängimiseks. Lasteaia ülalpidamine on kulukas – lapsed vajavad nii toitu kui mänguasju ja kasvatajad palka. Kuna avaliku lasteaia asutamine on üleüldine asi, peaks iga kaaskodanik vastavalt võimalustele teda ka toetama.

 

Salme Kiviväli (1891 – 1944) 1914. aastal. Salme oli kogu elu seotud Tartu Lasteaia Seltsi ja selle lasteaiaga

Eesti Põllumeeste Seltsi juurde oli juba koondunud hulk haritud naisi, kes tervitasid Tõnissoni ideed lasteaia asutamisest. Loodi naiskomitee eesotsas Veera Jõgeveriga, mille liikmed tahtsid olla nõu ja abiga lasteaia asutamise juures. Saanud toetust Tõnissonilt – mitte oodata, millal rahvalt raha koguneb, vaid tegutsema tuleb hakata kohe, hakatigi aktiivselt töötama. Lasteaia tegevjuhatajaks sai Marie Toom. Kokku kavandati vastu võtta 100 last vanuses 3-8 eluaastat. Lasteaia kulude katteks korraldati Põllumeeste Seltsi ruumes kontsert, mille tulu – 226 rubla ja 20 kopikat, oli esimesi tuluallikaid suvelasteaiale. Kuigi Tartu Lasteaia Selts kutsuti ellu heategevuse sildi all, oli tõeliseks sihiks rahvusliku asja avamine ägedal venestamisajal.

 

Tartu Eesti Lasteaia Seltsi lasteaia kasvandikud võimlemas Jaama tn 14 õuel (1911)

Linnavalitsusele esitatud lasteaia programmis sätestati vastuvõtutingimused, eesmärgid ja õppekeel – eesti keel. Üheks eesmärgiks seati koduse järelevalveta 5-9-aastaste laste kasvatamine põhirõhuga nende kehalisel arendamisel. Lasteaias kindlustati lastele toit ja tegevus, kusjuures peamine tähelepanu oli pööratud füüsi­liste võimete arendamisele. Lastele anti algteadmisi lugemi­seks ja kirjutamiseks, tutvustati tähti ja numbreid, õpetati joonistama. Kasvatustegevuses lähtuti Fröbeli tegevustest (mängud, käsitöö, liikumismängud).

Ka peeti vajalikuks alustada lasteaia juures lastekasvatajate ettevalmistamist eesti keeles ja meeles, millega tehti algust juhataja Veronika Tarraski ajal 1910. aastal. Ta oli ise ala õppinud Elly Schütze`i saksakeelses Tartu lasteaednike seminaris (asutatud 1907) ja täiendanud oma teadmisi Soomes. Üks esimesi kursuslasi oli neiu Salme Kiviväli, kes juhatas lasteaeda alates 1911. aastast. 1907. aastal suutis selts välja osta vana Vanemuise suure krundi Jaama tn 14, kus lasteaed tegutses sellisena 1940. aastani. Nõnda algas eesti rahvusliku lasteaia ülesehitamine.

 

Mare Torm, haridusloolane

 

Leave a Comment

3 + 8 =
Please leave these two fields as-is: