Imeline Ella Treffner

11.06. 1890. aastal,  130 aastat tagasi sündis kasvatusteadlane Ella Treffner (11.06.1890-26.08.1969). Ta lõpetas 1910. aastal Tartu Puškini Tütarlaste Gümnaasiumi algkooliõpetaja kutsega. Edasi õppis ta A. Rostovtsevi eraülikooli matemaatika-füüsika osakonnas. 1911. aastal oli ta üks Eesti Naisüliõpilaste Seltsi asutajaid. E. Treffner abiellus 1913. aastal haridustegelase Konstantin Treffneriga.

Tartu Lasteaednike Seminari õpilased harjutuslasteaia kasvandikega. (1926)
Ülal paremalt teine täiskasvanu seminari inspektriss ja harjutuslasteaia juhataja Marie Niggol (1883 – 1933)
Ees keskel Ella Treffner (süles heledas riietuses kasvandikuga)
Foto: erakogu

Ella Treffner huvitus enim väikelapse arengust ja kasvatusest. Ta läks õppima Tartu Lasteaednike Seminari (1925-1926) ja omandas lasteaedniku kutse. Varasemad akadeemilised õpingud olid avardanud ta arusaamu ühiskonnaelust ja edaspidi pühendus Treffner eesti koolieelse pedagoogika rajaja C. H. Niggoli õpilasena kasvatuskultuuri edendamisele Eesti ühiskonnasTreffner, Tartu Naisseltsi liige, esines III naiskongressil Tallinnas (1925) sütitava kõnega koolieelsest kasvatusest, mis oli kantud Fr. Fröbeli ideest ja pedagoogika põhimõtetest.Ta kõneles kasvataja rollist perekonnas ja lasteaias ning kutseliste lasteaiakasvatajate väljaõppest, sest kasvataja isikul on määratu tähtsus.

Isiksuse omaduste laia spektri kõrval peab ta tundma nii lapsepsühholoogiat kui üldtuntud kasvatusteaduslikke põhimõtteid. E. Treffner tõstatas kõnes perekonnaõpetuse sisseviimise vajaduse koolidesse alates algkoolist, et tütarlapsed saaksid juba siis esmaseid teadmisi lastekasvatusest. Samas ta küsis – mida on hea lastekasvatuse heaks riigis tehtud? Ta tõdes, et Eesti ühiskonnas ei olnud isegi haridustegelased ega ka naisseltsid koolieelset kasvatust veel teadvustanud. Kuid E. Treffner rõhutas – ideaalseim väikelapse kasvupaik on kodu (lastetuba) ja parim kasvataja perekond. Treffner alustas seltsis 2-kuuliste kursuste korraldamist emadele, kes said seal nii teoreetilisi teadmisi kui praktilist nõu väikelapse kasvatamiseks.

Eriline koht Treffneri elus oli Tartu Lasteaia Seltsil, kus ta juhatas koos Salme Lepaga aastaid haridustoimkonda. Nende ülesandeks oli muretseda lasteaeda pedagoogilist kirjandust ja mänguasju, korraldada ka lastevanemate koosolekuid. Samal ajal oli Treffner ajakirja “Taluperenaine” kasvatusala toimetaja kogu selle ilmumisaja vältel (1927-1940). Seal ilmusid temalt ka esimesed kasvatusteaduslikud artiklid. Ajakirja lisaleht “Laste Maailm” oli mõeldud abiks lastevanemaile, et pakkuda lastele nende arenemist soodustavat eakohast lugemis- ja tegutsemismaterjali. Eriti soovitas ta tähele panna “Helle-tädi õpetusi”, milles autor (E.T. pseudonüüm) jagas nõu viisakast käitumisest. Ka tegi ta kaastööd ajakirjale “Eesti Naine”. E. Treffner kuulus Eesti Karskusliidu kodukasvatustoimkonda, kus tema eestvõttel alustati raadioloengutega lapsevanemaile. Treffneri kasvatusteaduslikku raamatut “Laste mäng ja töö” (1935) soovitas kriitik Andres Pärl lugemiseks lasteaednikele ja -vanemaile, algkooliõpetajaile.

Treffner tegeles aastaid kirjandusliku loominguga lastele ja tõlkis ka võõrkeelset lastekirjandust (inglise, vene jt.). Värsslugu “Pereema Aino” (1938) leidis erilist poolehoidu Soomes, kus sellest ilmus kuni 1966. aastani 14 trükki. See oli talle väheseid võimalusi elatise teenimiseks, sest 1940. aastast oli E. Treffner põlu all. Nii ilmus värssjutustus “Malle tahab arstiks saada” (1950) pseudonüümi “Ella Tare” all. Treffnerid puhkavad Pärnamäe kalmistul Tallinnas.

 

Mare Torm, haridusloolane

(pealkirja lisasin sõna “imeline”-Ülle Tõnumaa)

Rubriigid: Uudised. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

10 + 7 =
Please leave these two fields as-is: