Möödunud suvel Kehras Lasteaednike liidu laagris

10-11.juulil 2019.a. tulid lasteaednikud taas kokku suveseminaril Kehra lasteaias Lepatriinu.

ELAL 28. suveseminari  teemaks oli   „Julgus väljendada oma arvamust on avatud suhtlemise aluseks“.

Suveseminari avas Lasteaednike Liidu esinaine Liili Pille.

Kehra lasteaia õpetajad ütlesid kõigile tere tulemast ja majutasid uued sõbrad lasteaia ruumidesse.

 

Pärast tervituskohvi kogunesid kõik saali, kus algas põnev Erki Kaikkoneni koolitus

“Laste maailmatunnetus ja arengut toetava keskkonna ning õpetaja roll”.

 

Erkki Kaikkonen on koolitaja,  nõustaja ja vabakutseline muinasjutuvestja. Erki Kaikkonen on Rootsis õppinud intuitiivpedagoogikat, ta on  üks vägivallatu suhtlkemise metoodika Eestisse toojaid ning Vaikuseminutite programmi üks algatajaid.

 

Erki Kaikkonen rääkis sellest, et lastele tuleb ruum(keskkond) põnevaks teha, et miski köidaks nende tähelepanu, et tekiks mänguideed.
Tegelusi tuleks planeerida nii, et laps saaks teha valikuid.
Kui lapsele on töö jõukohane, suudab ta seda teha korralikult ja iseseisvalt.
Kui on pikaajaline tgevus, saab selle osadeks jaotada.
Tähtis on see, et laps tunneb, et ta saab ise hakkama. Lapse eest pole midagi vaja ära teha.
Last tuleb ergutada ja siis ta pingutab tulemuse nimel.
Õpetaja roll on olla juhendaja ja eeskuju.
Õpetaja kuulab last, loodab tema võimetele, usaldab lapse õppimist ning teeb õppimise nähtavaks. Õpetaja aitab näha uusi suundi.

Laps on, nagu on ja nii tuleb teda ka aksepteerida.
Tähtis on spontaansus, et kõik hingavad ühes rütmis ja astel on tore koos olla.
Lapsi jälgides saab teha märkmeid, milles keegi osav on, millest keegi huvitatud on. Erivanuseliste lastega saab leida ühisosa.
Näiteks teevad koos lapsed koos advendikalendri, kusjuures igal leheküljel saab midagi loendada või midagi katsuda.

Erivanuselised lapsed saavad koos teha boamao, kusjuures lint lookleb mööda põrandat.
5-aastased võivad teha maomustri, 7-aastased saavad midagi kirjutada.
Lapsed määdavad iseenda pikkust, käe ja pea ümbermõõtu, kellel os suurem pea, kellel väiksem.
Lapsed saavad loendada sajani, kasutades õuest korjatud pulki. Üks laps korjab 10 pulka ja teine samuti 10. Pulki saab ka värvida, 10 kaupa grupeerida- 10 punast, 10 sinist jne. kuni 100 täis.
Need võivad olla päevapulgad, millega saab mitmeid tegelusi teha-joonistada, tähtekujusid moodustada, arvutada.

1930-tel aastatel hakati laste jaoks mänguasju valmistama.
Erki Kaikkonen rääkis loo vanast mehest, kes lastele mänguasju valmistas. Need olid väga õrnad ja läksid kergesti katki ning lapsed nutsid ja kurvastasid mänguasjade purunemise tõttu.
Vanemad tulid vana mehega rääkima, et ta valmisatks mänguasju, mis nii kergesti ei puruneks.
Vana mees vastas: ”Kui teie lapased saavad suureks ja kunagi keegi kingib neile oma südame, siis nad oskavad seda hoida, kuna nasd on õppinud mängima minu õrnade mänguasjadega.”

Laps peaks olema enesekindel, teadma, et ta saab hakkama. Selleks tuleb meil lapsi jälgida, toetada, märgata Kui keegi lastest on murelik või kurb, siis on midagi muutunud, mis vajab meie tähelepanu.
Vahel tunneb ka õpetaja end ebakindlalt, kui tal on vähe kogemusi.
Erki Kaikkonen rääkis loo noorest kuningas Saalomonist, kes oli oli mures oma vaese riigi pärast. Ta ei saanud magada ega puhata, sest tal oli pidev mure ja tal polnud ka kogemusi.
Sõber tuli reisilt ja kinkis talle sõrmuse, kuhu oli kirjutatud: „See läheb mööda.”
Kohe tulid kuningas Saalomonile ideed, mida teha, et riik õitsele puhkeks.
Kõik läks hästi.
Varsti tuli naaberriigis sõda ja nälg ja see puututas ka tema riiki. Kuningas Salomon oli jälle mures, talle tundus, et sõrmusest pole abi. Ta otsustas sõrmuse ära visata. Ta ronis kõrgele kaljule, et sõrmus ära visata. Loojuva päikese kiired helkisid sõrmusel ja ta märkas, et ka sõrmuse sees on kiri: ”Ka see läheb mööda.” Kuningas Saalomon rahunes ja leidis väljapääsu.

Erki Kaikkonen rääkis loo väikesest lapses, kes väga ema küljes kinni oli.
Ta hakkas lapsega ehitama klotsidest mängu, mis lõpuks laienes elutoast esikusse ja lõpuks ka õue. Lapse ruum laienes, ta oli rõõmus oma mängus ja tal jätkus silmi vaid oma mängule.
Väikesel lapsel on tihti suu lahti-keelepaelad lõdvestuvad. Ta vaatab seina, vaatab aknast välja .Las ta vaatab.mõtleb, laseme tal olla hetkes nüüd ja praegu, ehk peaksime ka ise vaatama, olema rohkem vaikuses.

Kui laps teeb pahandust, saame lapsele rääkida sellel teemal loo või muinasjutu ja aidata last loo läbi.
Lugude jutustamine pärineb vanadelt indiaallastelt. Õhtuti istuti lõkke ääres ja räägiti lugusid.
Ka meie vanaemad rääkisid vanasti lastele lugusid.
Nüüdsel ajal on vanemad tihti oma nutiseadmete taga. Lapsed vaatavad üksi multikaid, kus on palju agressiivsust. Samas on olemas palju toredaid multikaid nagu „Minu naaber Totoro” jt. filme.
Erki Kaikkonen arvab,et Ki lapsed on väiksed, peaksime kella käe pealt ära võtma ja andma neile kogu aja, kogu oma tähelepanu.
Kui lapsed kooli lähevad, võime kella käe peale tagasi panna ja anda neile veidi vabadust.

Erki Kaikkonen tegi lasteaiaõpetajatega ka mitmeid situatsiooniänge.

Peale lõunat järgnesid töötoad Paide miniarvamusfestivalil osalemise tarbeks.
Miniarvamusfestivali arutelude teemad olid:
1.Erinevad variandid töökorralduses. Töötuba juhtis Anneli Laamann.
2.Kaasav haridus ja HEV laps lasteaias. Töötuba juhtris Eda-Mai Tammiste.
3.Lasteaed tulevikus-milliseid muudatusi on vaja? Töötuba juhtis Evelin Sarapuu.
4.Lõimuminme ja keeleõpe lasteaias. Töötuba juhtis Liia Tuvik.
5. Koostöö ELAL ja EHL-ühine eesmärtk on muutuste aluseks. Töötuba juhtis Reet Lepp.
6.ELAL aastal 2025-kuhu ja kuidas edasi? Töötuba juhtis Evelin Laugus.

Päeva lõpuks järgnes  veel pidulik õhtu Kehra kultuurikeskuses.

Järgmisel päeval tõusime vara, kell 4.30
Plaanis oli Päikesetõusu rabamatk Kakerdaja rabas ja teisel grupil Viru rabas.
Oli imeliselt vaikne hommik: kõndimine laudteel ja üksikud vaiksed raba hääled.
Nägime põnevaid rabataimi, kaunist rabajärve.
Aegamisi värvus taevavõlv pisut kollakaks. Oli udune, kuid meeldiv karge õhk ja vaikus ümberringi. Kidurad männid peegeldusid rabajärves.

Hommikusöögiks jõudsime tagasi.
Järgnes üldkoosolek, mida juhatas Lasteaednike liidu esinaine Liili Pille.
Liili Pille rääkis majandusaasta aruandest, Lasteaednike Liidu liikmete osalemisest Põlva arvamusfestivalil 9.augustil. Ta rääkis ka probleemidest alushariduses., ELAL i uue volikogu valimisest. Teemaks oli ka rattaretke kordamine uues või teises kuues.

Peale lõunat külastasime Alavere lasteaeda, Aegviidu lasteaeda ja Looomateraapia keskust.

Veidi aega jäi ka omavahel suhtlemiseks. Mõnusas estlusringis kolleegidega saime vahetada mõtteid ja kogemusi tööst lastega.
Olid väga põnevad ja tegevusrohked Lasteaednike liidu suvepäevad.

Ülle Tõnumaa

Rubriigid: Uudised. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

3 + 15 =
Please leave these two fields as-is: