Esileht | Reklaam | Arhiiv | Kontakt

Suur mängude päev

Lapsepõlv on lapsele kui muinasjutumaa, mis on fantaasiarikas: tulvil avastusi, uurimispõnevust ja katsetamisrõõmu. Nõnda päevast päeva ja raugematu huviga. Nii on see ajast aega olnud. Oli mul ja oli teil lapsena ning on tänastel ja ka homsetel lastel.

On teil meeles lapsepõlvest, kuidas mängisite lapsepõlves õues õdede, vendadega või sõpradega „Kodu“ ja „Külas“? Seda hommikust õhtuni, katkestades mängu vaid lõunasöögiks. Juhtus, et mängisite  peremängu „Kodu“ laua all ja  mitu päeva järjest?  Õhtulpanite lasteaias mängukaru magama, kibeledes  hommikul  lasteaeda tagasi, et valmistada mängukarule ja „isale“ hommikusöök?  On tuttav mälestus? Kui „jah“, siis te teate, mis mängurõõmudest ma siin kirjutan. Kui „ei“, siis annan teile veel ühe võimaluse, kuidas teha laste elu põnevamaks.

Mäng – see on kogemuste peegeldamine, mille laps saab eelkõige  peres, vaadates ja jälgides täiskasvanute toimetusi (isa, ema,vennad, õed, vanavanemad), matkides neid hilisemas elus poes, apteegis,  bussipeatuses, bussis jne.  Eelkõige aga seda, mida „suured päriselus” üksteisele ütlevad, kuidas lahendavad arusaamatusi. Neid  kogemusi on vaja  iseenda täiskasvanuks olemises, et eluga n-ö hakkama saada. On ju vanasõnagi: „Mida õpid noores eas, seisab elu aeg  sul peas“. Laps tahab olla „täiskasvanu” nüüd ja kohe, toimetades vanemate kombel:  valmistada toitu, katta lauda, pühkida tolmu, koristada tuba, parandada ja pesta autot, teha sporti, lugeda raamatut jne.

Meie rühmas on mitmed erinevad mängu keskused. On  kodukeskus ja väike puidust majake, kus on nukumööbel ja nukud. Rühmas on korvid loovmängu vahendite (näiteks, arsti mängu vahendid, juuksuri mängu vahendid jne) ja väikeste mänguasjadega, mida lapsed kasutavad oma mängudes, sealjuures ka rollimängus. Mõnel päeval teen „Mina ja keskkond“ valdkonnas loovmänge lõimitud tegevusena. Näiteks: mängu „Ehitus“ või „Juuksur“. Umbes üks kord kahe-kolme kuu jooksul  võtan lastega ette Suure mängude päeva.

SUUR MÄNGUDE PÄEV – see  on mitmekülgne  kollektiivne mäng, kus ühes peres „ema“ töötab õpetajana koolis, „isa“ – bussijuhina. Hommikuti viivad nad  „lapsed“ lasteaeda; naastes töölt , lähevad poodi, ilusalongi või kohvikusse. Koju jõudes, valmistavad õhtusöögi.

Käesoleval päeval (hommikuti, enne õueminekut) on lasteaia rühmas mitu mängu  üheaegselt: „Kodumäng“, „Maksimarket“ (pildid 4, 15),  „Haigla “ (pilt 9), „Pank “ (pilt 13),„Kohvik “, „Juuksur“(pilt 17). Iga mängu juures on ka sõnasilt.

Algul oli mäng  „Perekond“. Meie „linnakeses“ (rühmas) elasid mitmed „perekonnad “, kes viisid „ lapsi “  lasteaeda ja tõid lasteaiast, jalutades nukuvankriga (pilt 2,7). Kui tekkis „ Maksimarket “(pilt 4), ostsid meie „pered “  vajaliku toidu sealt. Kuid ka „isadel“ oli vaja kuskil töötada – nii tekkisid mängud: „Ehitus“, „Bussis“, „Autotöökoda“(pilt 10)ja „Koolimäng“(pilt 14) (olen uhke selle üle, kui keegi  rühma poistest valib endale tulevikus kooliõpetja elukutse). Hiljem lisandusid „Raamatukogu“ , „Teater“ ja „ Ateljee“. Edaspidi laiendasin erinevaid  laste mängude võimalusi veelgi: nüüd on  mänguks mitte ainult „Juuksur“  vaid ka  „Ilusalong“,  kus töötab maniküürija ning meikija(pilt 11).  „Haiglale“(pilt 12)  lisaks on ka  „Apteek“(pilt 16), kust saab osta ravimeid ja vitamiine.

Mängu käigus  kasutan  ma sellist võtet nagu rolli vahetus õpetaja märguande peale ( käteplaks või juhendamine häälega). Olen kasutanud ka ajalist mängu aega. Näiteks, ühes mängukeskuses 20 min, siis annan märku keskuste vahetamiseks. Lapsed vahetavad rollid: see, kes oli müüja apteegis, saab  nüüd olla panga töötaja, arst saab olla juuksur. Mõnikord (see on parim hinnang minu tööle) vahetavad lapsed rollid omavahel iseseisvalt, õpetaja sekkumata. See on järjepideva töö protsessi tulemus, mis  on kestnud päevast päeva.

Tihti  loovad lapsed ise mängu keskkonna – ehitavad oma mängupaiga käepärastest vahenditest (toolid, suured mänguklotsid, diivanid, padjad  jt).

Lastele meeldib ümberriietumine rollimänguks, seetõttu õmblesin  neile kitlid, põlled. Tegin  kolm väikest  nn „diivanipatja “  vanadest diivani poroloonpatjadest (taaskasutus),  millest lapsed  saavad  omaalgatuslikult teha  päris diivani, haigla voodi või  kasutada „Teatri“ mängu sirmiks jne(pilt 3). Voodipesu komplektid nukkudele aitasid õmmelda  lapsevanemad.  Kui planeerime rühma kulusid, ostame  mängutarvikud õppekulu rahadest.

Laste soovil jätan mängukeskused järgmise päevani: tulles lasteaeda, on neil võimalik koheselt mängu jätkata või liituda teiste laste alustatud mänguga. Mängu  jätkamise ootus on kutsuvalt ahvatlev,  samas julgustavalt mõjuv ebakindlatele ja uuetele või  aravõitu lastele.

Kuna meil on sobitusrühm, siis eriti oluline on see, et läbi mängu toimub suhtlemine, keele areng, sõnavara omandamine ja täiendamine. Tuleb ette  neidki lapsi, kes osutuvad teiste laste poolt tõrjutuiks – neid ei  taheta mängu võtta.Rollimängude ajal toimub nende esmane sotsiaalne kohanemine: piisab  mängus olemisest ja kasvõi omaette tegutsemisest. Kui palju  te teate meesterahvaid, kes on jutukad ja seltsivad pereinimesed? Hoopis vastupidi. Meie rühmas on poiss, kes lasteaeda tulles alguses istus kodukeskuses, vaatas raamatut, matkis „lehte lugevat isa“. Laps oli rollis. Olgugi, et vaikides (tingituna elust enesest tulenevatest mitmesugustest põhjustest ehk julguse puudusest), oli ta siiski mängus. Mõne aja pärast kutsus „ema“ (tüdruk, kes mängis kodukeskuses) „pereisa“ söögilauda. Nad „einestasid“ koos, olid mänguhoos. Poiss, kellel on raskusi kõnega, ei tundnud  mängust  eemalejäetuna. Ta kuulis ja kuulas, mida „ema“  ütleb, kuidas teised lapsed üksteisega räägivad  ja peagi suutis ise end väljendada sõnaliselt ka oma  sõna sekka. Kaasava hariduse põhimõte toimib.

 Läbi loovmängude tutvuvad  lapsed erinevate elukutsetega: arst, meditsiiniõde, apteeker, müüja, kassiir, panga töötaja, bussijuht, õpetaja jne. Toetamaks loovmänge, kasutan ka didaktilisi mänge: „Ehitame nukule maja“, „Kaunistame nukukleidi“,  lisaks mängud – üldmõisted:  „Elukutsed“, „Arstitarbed“, „Tööristad“, „Mööbel“, „Riided“, „Puuviljad“, „Juurviljad“, „Piimatooted“, „Kooliasjad“.

Me mängime lastega õues igal aastaajal (pildid 1,5,6).  Õues on kaks porikööki, kus  on laste kasutuses päris toidunõud. Poriköögid meisterdasid meile lapsevanemad – värvisid ja sisustasid (kraanikausid, potid-pannid, kausid, teekannud jne). Ka õpetajad olid abiks. Meie lapsevanemad osalevad meeleldi lasteaia tegemistes, on vaid vaja abi paluda ja selgitusega nende poole pöörduda. Igas kodus leidub midagi, mis lasteaias leiab taaskasutust.

Tekib küsimus: mäng  mänguks,  aga kuidas on lõimitud omavahel  õpivaldkonnad (keel ja  kõne, mina ja keskkond, matemaatika, kunst, liikumine, muusika, eesti keel kui teine keel: rühmas on lapsi, kelle emakeel ei ole eesti keel) ja üldoskused (sotsiaalsed, enesekohased, mängu-, tunnetus- ja õpioskused)? Sageli lastega mängides, olen ka ise osaline nende „peres“ („tädi“, „õde“ ). Käin  koos  väikeste rollis osalejatega „kohvikus“ või poes, kus on vaja  seista kassa järjekorras. Lapsed õpivad kannatlikust, üksteise suhtes heatahtlikust ja viisakaks olemist (eluks nii väga vajalikku kunsti) õpetaja eeskuju näol.  Lapsed hoolivad üksteisest, austavad teise lapse soove. Kinnistub positiivne sotsiaalne käitumine laste omavahelises  ja täiskasvanutega suhtlemises.  Eeltööna olen lastele lahti selgitanud meie lasteaia väärtused : HOOLIVUS, AUSUS, AUSTUS , JULGUS läbi Sõber Karu  koosoleku , mis on laste poolt nimetatud karukoosolekuks (osaleme „Kiusamisest vaba lasteaed“ projektis).

Meie rühmas on lapsed vanuses 2-7 aastat ja uskuge mind, pole vahet, mis vanuses on müüja: 3 aastane või 6 aastane. Kõik lapsed  saavad  oma rolliga suurepäraselt hakkama. Hea on näha, kuidas lapsed selgitavad  üksteisele mängu olemust, sealjuures üksteist toetades/abistades. Õpetaja roll on vaid jälgida ja vajadusel  abistavalt mängu suunata.  Tarvidusel  ise olla kliendi või patsiendi rollis.

  Lastega tuleb mängu ajal  võimalikult palju arutleda ja rääkida. Suhtlemine täiskasvanute ja  üksteisega  rikastab nende keelt ja väljendusoskust, laiendab sõnavara, treenib mälu, lisab julgust ja enesekindlust.

   Rollimängud  arendavad ka  laste matemaatilisi  oskusi:  võrdlemine, arvutamine, loendamine, rühmitamine, mõõtmine, kaalumine.  Näiteks, mängus „Ateljee“(pilt 8)  –  erinevad kangad: siid, sits, drapp, pits jne; värvid (valge, oranž,must, pruun, lilla jne), heledamad ja tumedamad toonid;  mõõtmine abivahendiga: joonlaud, sentimeeterrihm (5 cm, 50 cm,  1m), kokkulepitud mõõtühik (nt pliiats); rahaühikud: euro, sent. Siis veel erineva laiusega paelad, erineva suurusega nööbid, käärid (valvsa abiõpetaja pilgu all). Eeltööna pakun lastele didaktilisi mänge „Riietame nukku“, „Värvime  ja kaunistame nukukleidi “ (täpiline, ruuduline, lilleline; lisaks lipsud, paelad, pitsid, nööbid, pärlid, pandlad, trukid,suled).

 Väikesed tähelepanekud ja soovitused:

–     korrastage mänguasjad peale mängu koos lastega ja te veendute , kui rahulikult  ning süsteemselt oskavad ning tahavad lapsed panna mänguasju tagasi oma kohale (riiul, karp, kast). Perena koos tegutsemine tekitab lapses usaldust ja arendab eluks vajalikku enesekindlust.

–     juhtub, et laps tuleb  õpetaja juurde ja kurdab, et tema sõber ei soovi täna temaga mängida. Siis mängin mina sõbra asemel (lootuses, et eeskuju innustab  ja sütitab sõbragi meiega liituma) olgu rühmas, õues, hommikul või õhtul; vahet pole, kuna ja kus. Lastele  meeldib, et täiskasvanu  osaleb nende mängudes. See lisab enesekindlust, julgust, usaldust. Ennetava tegevusena saab õpetaja ka ära hoida tekkiva konflikti/probleemi.

–     täiskasvanu  võiks  algatada rollimängu, olles ise osaline ja tekitades eeskujuga mänguhuvi.

Nagu näitab minu pikaajaline töökogemus,  kodus  lastega ei mängita. Tänapäeva lapsed ei oska või ei taha mängida. Neil puudub iseseisev mängulust. Isegi vennad ja õed  ei oska/ei taha teineteisega rühmas mängida. Selle  tõdemuse põhjuseid  siinkohal arutlema – uurima ei hakka (ehk on see  järgmise artikli teema), kuid  juhin õpetajate tähelepanu sellele, et nad mängiksid sagedamini lastega lasteaias üheskoos, tahtes ja leides selleks aega nii rühmas kui õues, seejuures lastega „mängu“ kontaktis olles.  On vaja  toimetada selle nimel, et õhutada ja kaasata lapsi mängima rohkem rollimänge –  vaat seda ma saan teha. TAHAN, LEIAN AJA JA TEGUTSEN, sest mäng on väikese inimese töö, sest mäng on väikese inimese elu.

Kallid õpetajad, meil on planeeritud juba SUUR MÄNGUDE PÄEV! Aga teil?

Taisia Mahnatš
Õnneseente rühma õpetaja
vanempedagoog
Tartu LA Naerumaa

Leave a Comment

2 + 3 =
Please leave these two fields as-is: