Kohtla-Järve lasteaias Buratino toimus juba teine oma maja laulu- ja tantsupidu. Seekord kahasse lasteaia Väikemees mudilastega. Eesti keelest erineva keelega lapsed said näha ja kuulda eesti rahvatantsu, laulu- ja rütmipillimängu. Eesti lapsed omakorda olid tunnistajateks vene ringmängudele, tantsudele ja tšastuškadele, mida esitati erilise temperamendiga. Mõlema lasteaia lapsed esinesid oma rahvariietes ja see andis peole erilise võlu.

Väikemehe lapsed õpivad juba alates kolmandast eluaastast eesti keelt. Koos Buratino lastega on peetud juba mitu ühist pidu. Iga selline ühisüritus teadvustab lastele eesti keele õppimise vajadust ja loob suhtlemiseks soodsa keelekeskkonna. Loe edasi »

Eesmärgid:

Laps näeb talvise looduse ilu ja märkab kevadmärke ( päike paistab soojemalt, lume sulamine, vee vulin, linnu laul) vahetult looduses matkates.

Märkab raja ääres tormikahjustusi erinevatel puudel. Loe edasi »

Eesmärgid:

Laps õpib mängides aru saama õhu olulisusest looduse ja inimese olemises.

Laps teab, et inimesed vajavad hingamiseks hapnikku. Loe edasi »

Milline on õpetaja roll loodusega seotud tegevuste läbiviimisel?

Õpetaja peaks võimaldama, suunama lapsi ise kogema ja uurima ümbritsevat. See, mida laps omandab ise kogedes, jääb paremini meelde ja kinnistub. Seetõttu on lapsel kergem seoseid luua. Õpetaja roll on pakkuda loodusteemadega tutvumist läbi mängu. Loe edasi »

„Kükita“,  „Kes aias“, „Kahekesi kõnnime“,  „Sul ja mul“, „Käi ümber küla ringi“,  „Eesti polka“ – kõik need laulumängud ja tantsud tulevad esitamisele 19. mail Tallinna Jaan Poska Lasteaia III tantsupäeval. Esimene tantsupäev oli õppeaastat lõpetav üritus koos vanematega. Põhiliseks esinejaks olid vanemate rühmade lapsed.

Teine tantsupäev näitas lastetantsu uuemat poolt, kus oli ühendatud vana traditsiooniline kaasaegsete viisidega. Loe edasi »

Pakun välja idee, kuidas teha lihtsate võimalustega last arendav  lauamäng, ilma et peaks kulutama märkimisväärset summat ning mis oma mänguomadustelt ei jää alla mitmekümne eurostele lauamängudele poelettidel. Lisaboonus – vastavalt vanusele ja oskustele  saab selle mängu valmistamise juures abistada  ka laps. Ütleb vanasõnagi:  ise tehtud- hästi tehtud!

Vaja läheb: liimi, kääre, paksemat paberit, reklaamlehti (Selveri, Maxima, Säästumärketi sooduspakkumised, näadalapakkumised), mis ummistavad igapäevaselt postkaste ja mis tihti leiavad tee vanapaberikasti, ilma et me neid sirviksime. Loe edasi »

Jõulunäidend, mis sobib 4-7 aastastele lastele

Tegelased:

Tähevana

Tähememm

Tähepoiss

Tähetüdruk

Lapsed (täidavad kõiki teisi rolle – laulud, tantsud, luuletused) Loe edasi »

Eesmärk:

Laps teab ja nimetab eesti linnade, veekogude, saarte nimesid.

Laps teab mõisteid merepiir ja maismaa piir.

Laps saab teada meie naabrite rahvuste nimed.

Laps oskab orienteeruda ajas ja ruumis eesti piirides.

Laps oskab nimetada sõiduvahendeid ja põhjendada selle liikumise vajadust. Loe edasi »

“On võimatu olla masenduses, kui sul on õhupall!” ütles Winnie Puhh. Tark lause. Anna lapsele õhupall ja ta oskab sellega mängida vähemalt viite  erinevat moodi. Ja kui veel põnevuse lisamiseks selle õhupalliga taevasse tõusta, siis alla vaadates näevad lapsed kõiki võimalikke ja võimatuid asju. Ja kui palju lõbu! Loe edasi »

Lapse kasvatamine on mitmekihiline ja mitmetahuline protsess. Üheks aluste aluseks selles on lapse varustamine kommunikatsioonivahendiga, st õige ja terve keeleoskusega.

Keel on alati tingitud mingist kultuurist ja toimib selle osana – keel on sild inimeste vahel. Keel pole ainult suhtlemisvahend, ta on ühtlasi ka sotsiaalse ja grupilise identiteedi tähis. Seega kannab keel oma kasutamise ja mittekasutamise kaudu hoiakuid ja väärtusi. Loe edasi »

R: “Hommikuti üks ja kaks,

võimleb peenike ja paks.” – käed puusal, salmi lugemise rütmis painutused ette-taha

Ette-taha, ette-taha,

võimlemine pole paha – tõsta käsi lugemise rütmis ette-taha Loe edasi »

H.Männi luuletuse „Tingel-tangel-tungel“ ainetel.

Tegelased: üks õpetaja on turist, teine ahv, lapsed on erinevad lõunamaaloomad.

Saal on dekoreeritud džungliks, kus kõnnib ringi üks turistist tädike, uurides hoolega ümbrust, luubiga, binokliga, pildistab. Avastab publiku ja uurib ning pildistab ka neid. Loe edasi »

Nii õpetajad kui lapsed võlurite või trikimeeste kostüümides.

Vahendid: pilapoest ostetud võluvahendid: nn.“ära kaduva pleki“ tegemise vedelik , söödavad salvrätid, tass millele ilmuvad trollid.

Saali sisenetakse mingi „maagilise muusika“ saatel. Väikesed võlurid istuvad vaibale. Loe edasi »

Tiia Laak on kirjutanud sellise huvitava raamatu nagu „Laste joonistused“.Selle raamatu järgi tegin mina, Tiina Kilkson, oma esimese aasta kursusetöö, mille teemaks oli „Perepilt“.

Lapsed joonistavad oma kodu psühhokliimat justkui tingmärkides ja selleks, et saada õigesti aru, mida laps pildil kujutab, on vaja joonistust õigesti tõlgendada.Perepildi puhul on oluline juba värvide valik, millega laps pereliikmeid joonistab. Loe edasi »

Sissejuhatus õpetajatelt.

Luuletused võetud Lastekaitse Liidu poolt välja antud brožüürist „Mul on õigus“

Lapsed:

„SELLEST HETKEST PEALE,

KUI ME ILMA SÜNDISIME,

ON MEIST IGAÜHEL ÕIGUS

KANDA OMA NIME.“ Loe edasi »

TORE NÄIDEND LAULUDE JA TANTSUDEGA 6-AASTASTELE LASTELE ESITAMISEKS EMADEPÄEVAPEOL

Laulud pärit cd –lt „Palju õnne sünnipäevaks“ (Meero Muusik)

Tegelased: Jutustaja, Mart, Anu, Sipsik, Ema, Külalised (ülejäänud lapsed rühmast)

Tegevus toimub vastavalt tekstile laval. Loe edasi »

Kui vanematel ei ole võimalik enam koos lapsega koos kodus olla, siis peab päevast kodusolemist asendama lasteaed, mis tuleb teha võimalikult turvaliseks. Lasteaiast tuleb luua keskkond, kus lapsi koheldakse kui võrdväärseid isiksusi ning kus igaühe vajadustest hoolitakse, olenemata kas oled täiskasvanu või lasteaialaps. Lase lapsel rääkida, mida ta tahab, mis talle meeldib ja mis talle ei meeldi. Pea lapse iseärasustest lugu, iga laps on pisike inimene, kes on isesugune ja teda tulebki võtta kui kordumatut indiviidi. Loe edasi »

Töötan  liikumisõpetajana  kuuerühmalises lasteaias, nendest üks on erivajadustega lastele mõeldud arendusrühm. Selles rühmas käivad lapsed on raske ja sügava vaimupuudega. Liikumisõpetajana olen töötanud üheksateist aastat, sellest  kuus aastat tegelenud erivajadustega lastega.

Minu eesmärgiks on  saavutada  aktiivse liikumisrõõmu tunnetamine, tugevdada lihaskonda, liigutuste koordinatsiooni, tasakaalu. Liikumisvajadus on lapse põhivajadus. Liikumistegevuse huvitavamaks muutmiseks kasutan erinevaid mänge. Mäng on  tegevus, mis muudab õppimise põnevaks. Loe edasi »

Elasid kord 486 last. Igal hommikul ärgates mõtlesid nad: „Kas täna juhtub minuga midagi põnevat?“

Just nende laste jaoks, kes ootavad igast päevast seiklust, kes ootavad, et elu oleks muinasjutt, toimus 9.septembril Haabneeme rannas üks vahva temaatiline üritus. Kella poole üheksa ajal hommikul ilmusid randa salapärased piraadid. Nad tassisid laudu ja kive ja kände ning kaevasid liiva sisse auke. Küllap mängisid asjadeotsijaid! Vist leidsid ka midagi! Riputasid suurest heameelest värvilisi lipukesi üles ning heiskasid piraadilipu. Loe edasi »

6-11.juunini 2010 toimus Suurbritannias North Lincolnshires haridusjuhtide õppelähetus teemal:“ Creating Success in Early Years“. Koolitusest võtsid  osa Prantsusmaa ja Tsehhi haridusasutuste järelvalve töötajad, Saksamaa pedagoog ja kohaliku omavalitsuse volikogu liige, 6 riigi haridusasutuste juhatajad, juhataja asetäitjad ( Kreeka, Itaalia, Rumeenia, Poola, Eesti, Türgi).

Viie päeva jooksul külastasime erinevaid Suurbritannia riiklike kui ka  erasektori koolieelseid lasteasutusi (lastekeskused, päevahoiud, lasteaiad, eelkoolid),  koole (algkoole, põhikoole), kunstikeskusi, koolituskeskusi. Vastuvõtt oli igal pool väga hästi organiseeritud ja inglaslikult punktuaalne. Loe edasi »

Maikuu kaheksandal päeval kutsus Sindi Lasteaed emad, vanaemad, tädid ja muidu head tuttavad
Sindi seltsimaja suurde saali vaatama emadepäeva etendust „Memme musi“.
Elar Kuusi raamatu „Memme musi“ oli seadnud toredaks lavastuseks muusikaõpetaja Helle Salumäe.
Metsas elas jänkuema (õp.Astrid Närep) koos poegade Esijänni (Fred Hussar), Teisijänni (Robin Semmel) ja Pisipõnniga (Toomas Krainev).
Kurjad Kaljukuru röövlid hunt (õp. Anne Tilk) ja rebane ( õp. Kairi Rinaldo) varastasid ära nende võlukapsapea.

Loe edasi »

Iga laps kes jalgrattaga sõidab, on jalgrattur. Et olla hea jalgrattur, peab tundma liiklusreegleid ja oskama ohutult sõita.
Pärnu Päikesejänku lasteaias on liikluskasvatus tähtsal kohal. Liikluse osa õppekavas on lahti kirjutatud vastavalt vanusele. Lapsed saavad liiklusalaseid teadmisi õppetegevustes, ühisüritustel, õpivad liiklema lasteaias, tänaval ja  õppekäikudel.

Loe edasi »

Lapsed ehitavad mänguklotsidest vankri. Üks laps pannakse vankri ette hobuseks, tal on ka hobuse peakate. Talumees istub vankri eesotsas, kaabu peas, ja hoiab hobust ohjadest. Teised lapsed istuvad talumehe taga ja mängivad juustu, leiba, võid, piima jt toiduaineid. Igal lapsel on toiduainele iseloomulik peakate. Loe edasi »

Poisid peavad end tüdrukutest ülimuslikumaks juba lasteaias, selgus Tallinna lasteaedades korraldatud soorollide tekke uuringust.
Eesti naisuurimus-ja teabekeskuse teadlased Kadri Aavik ja Kirsti Kajak uurisid möödunud aastal soo konstrueerimist ehk soorollide teket seitsmes Tallinna lasteaias. Feministlikust sotsiaalkonstruktivistlikust perspektiivist lähtuvas uurimuses jõuti järeldusele, et vaadeldud 5-6 aastaste laste rühmades tajuvad poisid ennast olevat tüdrukute suhtes võimupositsioonil, samas kui nii tüdrukud kui poisid näevad tüdrukuid poiste suhtes nõrgemate ja abitumatena. Loe edasi »

Lasteaia lõpupidu on lähenemas…
15 tööaasta käigus on mul kogutud ilusaid hetki ja peokavasid.
Tahaksin teiega jagada armsamaid salme lootes, et saan kellegile kasulik olla.
Südamlikku ja naerusilmset koolisaatmist! Loe edasi »

Jarmo Kinos ja Maarika Pukk on kirjutanud huvitava raamatu „Lapsest lähtuv kasvatus”. See väärtustab lapsepõlve, räägib põhiväärtustest, iga lapse ainukordsusest, toonitab, et lasteaias on kõige tähtsam laps ning me peame seadma oma töö ja eesmärgid lapsest lähtuvalt.
Tundub siiski, et Eestis liigutakse vastupidises suunas. Loe edasi »

MI.  Ajakirja „Taluperenaine“ kaasanne „Laste maailm“ Nr.5  Mai 1934

Tegelased:  5 sõnaosavat poissi ja 5 tütarlast
Kevadneid
 I (Poisse ja tüdrukuid näib valdavat pidulik ärev ootus)
Esimene tütarlaps:
Kas sa kuuled, kas sa kuuled,  mida tõotavad tuuled? Loe edasi »

Armsad lasteaednikud!

Otsisin ja kirjutasin kokku oma rühma tarbeks emadepäevaga seotud luuleridu, et emadele kontsert teha. Siis arvasin, et võibolla saan kellegile veel kasulik olla. Kes laulu armastab, võib ära tunda ka laulusõnad. Autori kirjutan juurde. Niisiis…
Pidu emadele võiks alata selliste ridadega: Loe edasi »

Liisusalmide seast leidsin sobivaid tekste, mida hakkasin kasutama eesti keele, kui teise keele õpetamisel. Liisusalmidele lisasin saateks kaasaplaskutamise, kehakeele (õlapats, rinnapats, põlvepats, jalamats), rütmimängu (trummid, pulgad, pähklitega täidetud kotid). Minule eeskujuks on olnud Moonika Pulleritsi õppematerjal rohkete rütmiharjutustega ja kõnemängudega. Loe edasi »

SÕNAMÄNG 5.a. lastele

Eesmärk: lapsel areneb tähelepanu

Mängu käik:
Lapse ees laual on tekst, mida ei pea oskama lugeda ja ribad tekstiga.
Laps võtab tekstiga riba ja vaatab tähtede kuju järgi, kus on samasugune tekst ja asetab selle õigele reale. Loe edasi »