Tiia Laak on kirjutanud sellise huvitava raamatu nagu „Laste joonistused“.Selle raamatu järgi tegin mina, Tiina Kilkson, oma esimese aasta kursusetöö, mille teemaks oli „Perepilt“.

Lapsed joonistavad oma kodu psühhokliimat justkui tingmärkides ja selleks, et saada õigesti aru, mida laps pildil kujutab, on vaja joonistust õigesti tõlgendada.Perepildi puhul on oluline juba värvide valik, millega laps pereliikmeid joonistab. Loe edasi »

Sissejuhatus õpetajatelt.

Luuletused võetud Lastekaitse Liidu poolt välja antud brožüürist „Mul on õigus“

Lapsed:

„SELLEST HETKEST PEALE,

KUI ME ILMA SÜNDISIME,

ON MEIST IGAÜHEL ÕIGUS

KANDA OMA NIME.“ Loe edasi »

TORE NÄIDEND LAULUDE JA TANTSUDEGA 6-AASTASTELE LASTELE ESITAMISEKS EMADEPÄEVAPEOL

Laulud pärit cd –lt „Palju õnne sünnipäevaks“ (Meero Muusik)

Tegelased: Jutustaja, Mart, Anu, Sipsik, Ema, Külalised (ülejäänud lapsed rühmast)

Tegevus toimub vastavalt tekstile laval. Loe edasi »

Kui vanematel ei ole võimalik enam koos lapsega koos kodus olla, siis peab päevast kodusolemist asendama lasteaed, mis tuleb teha võimalikult turvaliseks. Lasteaiast tuleb luua keskkond, kus lapsi koheldakse kui võrdväärseid isiksusi ning kus igaühe vajadustest hoolitakse, olenemata kas oled täiskasvanu või lasteaialaps. Lase lapsel rääkida, mida ta tahab, mis talle meeldib ja mis talle ei meeldi. Pea lapse iseärasustest lugu, iga laps on pisike inimene, kes on isesugune ja teda tulebki võtta kui kordumatut indiviidi. Loe edasi »

Töötan  liikumisõpetajana  kuuerühmalises lasteaias, nendest üks on erivajadustega lastele mõeldud arendusrühm. Selles rühmas käivad lapsed on raske ja sügava vaimupuudega. Liikumisõpetajana olen töötanud üheksateist aastat, sellest  kuus aastat tegelenud erivajadustega lastega.

Minu eesmärgiks on  saavutada  aktiivse liikumisrõõmu tunnetamine, tugevdada lihaskonda, liigutuste koordinatsiooni, tasakaalu. Liikumisvajadus on lapse põhivajadus. Liikumistegevuse huvitavamaks muutmiseks kasutan erinevaid mänge. Mäng on  tegevus, mis muudab õppimise põnevaks. Loe edasi »

Elasid kord 486 last. Igal hommikul ärgates mõtlesid nad: „Kas täna juhtub minuga midagi põnevat?“

Just nende laste jaoks, kes ootavad igast päevast seiklust, kes ootavad, et elu oleks muinasjutt, toimus 9.septembril Haabneeme rannas üks vahva temaatiline üritus. Kella poole üheksa ajal hommikul ilmusid randa salapärased piraadid. Nad tassisid laudu ja kive ja kände ning kaevasid liiva sisse auke. Küllap mängisid asjadeotsijaid! Vist leidsid ka midagi! Riputasid suurest heameelest värvilisi lipukesi üles ning heiskasid piraadilipu. Loe edasi »

6-11.juunini 2010 toimus Suurbritannias North Lincolnshires haridusjuhtide õppelähetus teemal:“ Creating Success in Early Years“. Koolitusest võtsid  osa Prantsusmaa ja Tsehhi haridusasutuste järelvalve töötajad, Saksamaa pedagoog ja kohaliku omavalitsuse volikogu liige, 6 riigi haridusasutuste juhatajad, juhataja asetäitjad ( Kreeka, Itaalia, Rumeenia, Poola, Eesti, Türgi).

Viie päeva jooksul külastasime erinevaid Suurbritannia riiklike kui ka  erasektori koolieelseid lasteasutusi (lastekeskused, päevahoiud, lasteaiad, eelkoolid),  koole (algkoole, põhikoole), kunstikeskusi, koolituskeskusi. Vastuvõtt oli igal pool väga hästi organiseeritud ja inglaslikult punktuaalne. Loe edasi »

Maikuu kaheksandal päeval kutsus Sindi Lasteaed emad, vanaemad, tädid ja muidu head tuttavad
Sindi seltsimaja suurde saali vaatama emadepäeva etendust „Memme musi“.
Elar Kuusi raamatu „Memme musi“ oli seadnud toredaks lavastuseks muusikaõpetaja Helle Salumäe.
Metsas elas jänkuema (õp.Astrid Närep) koos poegade Esijänni (Fred Hussar), Teisijänni (Robin Semmel) ja Pisipõnniga (Toomas Krainev).
Kurjad Kaljukuru röövlid hunt (õp. Anne Tilk) ja rebane ( õp. Kairi Rinaldo) varastasid ära nende võlukapsapea.

Loe edasi »

Iga laps kes jalgrattaga sõidab, on jalgrattur. Et olla hea jalgrattur, peab tundma liiklusreegleid ja oskama ohutult sõita.
Pärnu Päikesejänku lasteaias on liikluskasvatus tähtsal kohal. Liikluse osa õppekavas on lahti kirjutatud vastavalt vanusele. Lapsed saavad liiklusalaseid teadmisi õppetegevustes, ühisüritustel, õpivad liiklema lasteaias, tänaval ja  õppekäikudel.

Loe edasi »

Lapsed ehitavad mänguklotsidest vankri. Üks laps pannakse vankri ette hobuseks, tal on ka hobuse peakate. Talumees istub vankri eesotsas, kaabu peas, ja hoiab hobust ohjadest. Teised lapsed istuvad talumehe taga ja mängivad juustu, leiba, võid, piima jt toiduaineid. Igal lapsel on toiduainele iseloomulik peakate. Loe edasi »

Poisid peavad end tüdrukutest ülimuslikumaks juba lasteaias, selgus Tallinna lasteaedades korraldatud soorollide tekke uuringust.
Eesti naisuurimus-ja teabekeskuse teadlased Kadri Aavik ja Kirsti Kajak uurisid möödunud aastal soo konstrueerimist ehk soorollide teket seitsmes Tallinna lasteaias. Feministlikust sotsiaalkonstruktivistlikust perspektiivist lähtuvas uurimuses jõuti järeldusele, et vaadeldud 5-6 aastaste laste rühmades tajuvad poisid ennast olevat tüdrukute suhtes võimupositsioonil, samas kui nii tüdrukud kui poisid näevad tüdrukuid poiste suhtes nõrgemate ja abitumatena. Loe edasi »

Lasteaia lõpupidu on lähenemas…
15 tööaasta käigus on mul kogutud ilusaid hetki ja peokavasid.
Tahaksin teiega jagada armsamaid salme lootes, et saan kellegile kasulik olla.
Südamlikku ja naerusilmset koolisaatmist! Loe edasi »

Jarmo Kinos ja Maarika Pukk on kirjutanud huvitava raamatu „Lapsest lähtuv kasvatus”. See väärtustab lapsepõlve, räägib põhiväärtustest, iga lapse ainukordsusest, toonitab, et lasteaias on kõige tähtsam laps ning me peame seadma oma töö ja eesmärgid lapsest lähtuvalt.
Tundub siiski, et Eestis liigutakse vastupidises suunas. Loe edasi »

MI.  Ajakirja „Taluperenaine“ kaasanne „Laste maailm“ Nr.5  Mai 1934

Tegelased:  5 sõnaosavat poissi ja 5 tütarlast
Kevadneid
 I (Poisse ja tüdrukuid näib valdavat pidulik ärev ootus)
Esimene tütarlaps:
Kas sa kuuled, kas sa kuuled,  mida tõotavad tuuled? Loe edasi »

Armsad lasteaednikud!

Otsisin ja kirjutasin kokku oma rühma tarbeks emadepäevaga seotud luuleridu, et emadele kontsert teha. Siis arvasin, et võibolla saan kellegile veel kasulik olla. Kes laulu armastab, võib ära tunda ka laulusõnad. Autori kirjutan juurde. Niisiis…
Pidu emadele võiks alata selliste ridadega: Loe edasi »

Liisusalmide seast leidsin sobivaid tekste, mida hakkasin kasutama eesti keele, kui teise keele õpetamisel. Liisusalmidele lisasin saateks kaasaplaskutamise, kehakeele (õlapats, rinnapats, põlvepats, jalamats), rütmimängu (trummid, pulgad, pähklitega täidetud kotid). Minule eeskujuks on olnud Moonika Pulleritsi õppematerjal rohkete rütmiharjutustega ja kõnemängudega. Loe edasi »

SÕNAMÄNG 5.a. lastele

Eesmärk: lapsel areneb tähelepanu

Mängu käik:
Lapse ees laual on tekst, mida ei pea oskama lugeda ja ribad tekstiga.
Laps võtab tekstiga riba ja vaatab tähtede kuju järgi, kus on samasugune tekst ja asetab selle õigele reale. Loe edasi »

Tere, tere sulle, ütle tere mulle.
Tere , tere sulle, ütle tere mulle.
(kaasa saab lüüa rütmi)

Tere ütleb ema ja annab musi
(endale käe peale anda musi).
Tere ütleb isa ja teeb kalli, kalli.
(kallistada ennast) Loe edasi »

14. märtsil tähistas Eestimaa emakeelepäeva. Emakeelepäev loodi selleks, et hoida ja väärtustada meie ilusat eesti keelt.
Kuna emakeelepäeva tähistamise juured ulatuvad sügavale Ida-Virumaale, siis on meie jaoks eriti aktuaalne eesti keele säilitamine sellises multikultuurses piirkonnas nagu seda on Ida-Virumaa, kus kasvab ja õpib palju eesti keelest erineva kõnekeelega lapsi. Loe edasi »

Hiljuti küsis minult üks 6-aastane tüdruk: “Õpetaja, mis tööd sa teed?“
Vastasin, et õpetan ja kasvatan lapsi, aitan neid, kui nad  mu abi vajavad. See ongi minu töö.
Tüdruk kostis: “Ma mõtlesin, et sul on mingi muu töö ka.“ Loe edasi »

See on üks vahva raamat/lugu, mis tuli minu juurde kolmel korral… Esimene kord oli umbes aasta tagasi, kui otsisin materjali oma lõputöö tegemiseks ja leidsin ühelt internetisaidilt (Norweigan Centre for  Philosophy with children and youth) kokkuvõtte 1997 aastal  Oslo lasteaias läbi viidud 8- nädalasest projektist, kus kasutati just lugu Peeter Pikkõrvast. Sellel korral lugesin läbi artikli ja ainult lugemise tasandile see jäigi. Loe edasi »

Hindamine on abivahend õpetajale, mis aitab last paremini tundma õppida, tema erisusi tunda ja nendega arvestada. See aitab täiskasvanul huvituda lapse edasijõudmisest ja luua talle sellised õppimisvõimalused, mis lähtuksid lapsest enesest. Sellest tulenevalt saab õpetaja lapsi individuaalselt paremini juhendada. Laps omakorda saab positiivset kinnitust oma eneseväärikusele, kui õpetus on kooskõlas tema arengutasemega.

Selleks, et osata anda hinnangut lapse füüsilisele arengule, peab tundma põhiliigutuste kujunemise alg-, põhi- ja väljakujunenud etappi. Loe edasi »

Rahvusvaheline kirjutamisekspert dr Christian Marquardt käis Eestis, et tutvustada õpetajatele uusi võtteid kirjutamise õpetamiseks. Kõlama jäi seisukoht, et pidevast kirjatehnika harjutamisest üksi ei piisa, sest käekirja omandamine tähendab tõhusate kirjutamisliigutuste õppimist, mitte tähtede täpset kopeerimist ehk joonistamist.

Selles on kõik ühel nõul, et loetava ja hea käekirja väljaarendamine on oluline, kuid ollakse erinevatel arvamustel, kuidas seda saavutada. Ühel meelel ollakse selles, et esmalt tuleb õppida selgeks tähtede esialgne kirjapilt, millelt saab üle minna oma individuaalsele käekirjale. Loe edasi »

Tegelased:

Peremees Juhan

Perenaine Leenu

Sulane Ants

Mölder Mart

Veskipoiss Villu

Talupere –  lapsed

Kaks saunanaist – õpetajad

Dekoratsioonid valmistasid  IV rühma lapsed, õpetajad, onu Aleksei Loe edasi »

Erivajadusega laps vajab samavõrd kui tavalaps keha ja vaimu arendamist füüsilise tegevuse läbi. Lapse individuaalsust arvestav  liikumiskasvatus lasteaias stimuleerib lapses tahet nautida oma kehalist arendamist. Me soovime pedagoogidena, et liikumisharjumused ja terved eluviisid kujuneksid elustiiliks kõikidel lastel. Loe edasi »

Mulle pakub huvi jälgida lapsi ja lapsevanemaid igapäevasituatsioonides tänaval, mänguplatsil, poes, lennukis ja mujal. Nii mõnigi kord on mul väga valus tõdeda, et meis ei

ole lapsevanemaina toetatud emotsionaalse intelligentsuse ja empaatiaoskuste arengut ning nii ei oska me tihtipeale oma väikeste silmarõõmude tundeid ja vajadusi aimata. Killuke empaatiat võiks teinekord mõjuda „imerohuna“, luues sügavat ühendust ja üksteisemõistmist ning toetades igaühe vajadustest hoolimist ja emotsionaalset turvalisust, mis on lapse arengu

üheks oluliseks eelduseks. Loe edasi »

Tegevusvõtted on kogutud Jõgevamaa ja Tartu linna lasteaedade õpetajate küsitlemisel. Küsitlusest selgus, et ajamõistete õpetamine lasteaias on raske, vajab järjepidevust ja kordamist läbi erinevate ainevaldkondade. Loodan, et leiate siit midagi laste igapäevategevuse mänguliseks muutmisel. Kindlasti on osa võtteid tuntud, kuid iga unustatud vana on ju jälle uus. Loe edasi »

Jõulunäidend

Tegelased:
Päkapikk, kes kaotas mütsi
Päkapikumaa valvur
Tutt-tihane
Jänes
Lumehelbekesed
Karu
Une-Mati
Päkapikud

Näidendit võib alustada tantsuga, kus päkapikud pakivad kingitusi.
Ühelt poolt tuleb päkapikk (ilma mütsita)kurva näoga ja teiselt poolt jänes rõõmsalt hüpates.
Jänes. „ Päkapikk, miks sa nii kurb oled?“

Loe edasi »

KVALIFIKATSIOON

Tänase päeva seisuga /1. jaan.2008) peavad kõik pedagoogid vastama kvalifikatsioonile. Järelvalve üheks teemaks on jälgida kvalifikatsioonile vastavust, kuna riik toetab pedagoogide rahastamist. Kvalifikatsioonist algab pedagoogi karjäär.

Kui inimene ei vasta kvalifikatsioonile, mis on vastavuses „Pedagoogide kvalifikatsiooni nõuetes“ dets 2007 redaktsioonis, siis ei saa määrata talle ka ametijärku, mis määrab ära palganumbri. Tööle asumisel sõlmitakse sel juhul kokkulepe asutuse juhiga teatud tingimustega (koolitus, tasemeõpe) ja asutuse juht määrab palga, mis ei ole kõrgem nooremõpetaja palgast.

Loe edasi »