Koolimineku ootamine ja koolitarvete otsimine on laste jaoks põnev aeg ning meie kui lastevanemate  ja õpetajate roll on neid selles ootuses julgustada ning vanema  sõbrana nõu anda. Lastele toredad koolitarbed ei pruugi neile aga alati kasulikud olla. Lastel tuleks aidata valida koolitarbeid, mis nende arengule kaasa aitaksid. Olgu selleks siis toestatud seljaosaga ergonoomiline ranits või olenevalt kumma käega laps kirjutab, kas parema või vasaku käe ergonoomiline kirjutusvahend.

Loe edasi »

Kolmeaastane pisipõnn keerab limonaadipudelilt korgi ja rüüpab, kuid erinevalt varasemast teeb jook valu, põhjustades suu, neelu ja söögitoru söövituse. Vanaema appi jooksmisest pole enam kasu, sest 30-protsendiline äädikas on põhjustanud pisipõnnile pöördumatuid kahjustusi, kirjutab mürgistusteabekeskuse juht Raido Paasma.

Kahjuks pole sellised kõned mürgistusteabetelefonil 16662 haruldased. Loe edasi »

Enamik inimesi on tõenäoliselt kokku puutunud probleemiga, kuidas eemaldada juustest näts niimoodi, et kiharad kahjustada ei saaks. Üks väga hea vahend selleks on tavaline šokolaad. Loe edasi »

Dima Smirnov sündis 27. mail 2001 8. raseduskuul. Tema sünnikaal oli 2750 g, pikkus 51 cm. 5. elukuuni kasvas ja arenes ta normaalselt ja õppis juba iseseisvalt mänguasju kätte võtma ja ennast pöörama.
Praegu on Dima 9aastane ja ta peab kõike uuesti õppima. Saatuslikuks sai Dimale 6. elukuul tehtud tavaline vaktsineerimine. Lapse nõrgestunud organism ei suutnud temasse viidud vaktsiiniga hakkama saada ja tulemuseks oli sügav puue -  lastehalvatus. Loe edasi »

Kui palju teame meie, lapsevanemad, tegelikult sellest, mismoodi meie lapsed lasteaias oma päeva veedavad? Ma usun, et ei liialda, kui väidan, et enamik töiseid vanemaid lükkab oma järeltulija hommikul rühmauksest sisse ega mõtle tema tegemistele päeva jooksul kuigi palju. Tõsi, enamik lapsevanemaid peab täiskohaga tööl käima ja kogu aeg lapse peale mõelda ei saa ega tohigi. Aga siiski, kuidas need päevad tegelikult mööduvad? Loe edasi »

Võida omal vabal valikul keeles, 50 euro väärtuses keeleraamatuid!

Oled avastanud meetodi, mis aitab su lapsel õppida võõrkeelt? Võtsid
kasutusele sõbra nõu? Näita meile, mida ja kuidas sa tegid ning sinust võib
saada võitja.

Kuidas võistlusel osaleda? Loe edasi »

Lapsevanemad, kes üritavad ülekaalulisusega võidelda lastele teatud sööke keelates, et takista oma järeltulijate kaalutõusu ning võivad olukorda isegi hullemaks teha.

Vanemad mängivad laste toiduvalikul suur rolli ja edu sõltub õigest lähenemisviisist, vahendab Healthday.

Stephanie Anzman ja Leann Birch Pennsylvania ülikoolist uurisid 197 valgenahalist tüdrukut. Nad kogusid kümne aasta vältel tüdrukutelt ja nende vanemateli informatsiooni, alustades siis, kui lapsed olid viieaastased. Loe edasi »

Seda, mida lapsevanemad ootavad lasteaialt, ei saa kindlasti ära öelda ühe lausega. Või isegi ühe artikli või uurimustööga. Soovid, eeldused ja ootused on erinevad, kuid neil kõigil on üks eesmärk – lapse heaolu ja hakkamasaamine tulevikus. Loe edasi »

Lapsed on erinevad, mõni laps vajab nii väga suhtlemist eakaaslastega, et tema jaoks pole sõime või liitrühma minek sugugi raske.

Lihtsam on lasteaeda mineks ka siis, kui kodus on lapsele selgitatud,  miks on vaja, et laps oleks lasteaias, kui ema-isa tööle lähevad. Kui see eeltöö on tehtud, saab laps asjadest aru ja ehkki on uje ja arglik, tuleb ta kuulekalt rühma ja leiab endale tegevuse. On ka neid lapsi, kes lausa ripuvad vanemate küljes, klammerduvad ema jalgade külge ja karjuvad meeleheitlikult. Seda on vanemal raske taluda ja valus on ka lapse nuttu kuulata. On vanemaid, kes ütlevad: “Ma ei jäta nutvat last lasteaeda maha.“

Siinjuures tasuks kuulata kogemustega lasteaiaõpetaja nõuannet: “Teie laps jätab paari minuti pärast nutmise, minge rahulikult tööle. Kui laps nuttu ei jäta, helistan teile ja kutsun tagasi.“

Loe edasi »

Mida teha vihmase ilmaga? Millega mängida rongis, kus ei saa liikuda ja pole, millega aega veeta?

Ajaviiteks sobib hästi mäng ”Riietame nukke”.  Riietame nukke! Mida erilist selles siis on? Barbied on kõigil ja see on juba ära tüüdanud ka!

Loe edasi »

Jõudsime just tagasi perereisilt Hispaaniasse.
“Kuidas reis läks?” olen ma juba umbes kümme korda kuulnud pealt, kuidas sõbrad-tuttavad mu 4-aastaselt tütrelt uurivad. Ja ta on kõigile neile vastanud ikka sedasama, seda enda kõige tähtsamat avastust: “Seal räägivad inimesed hispaania keelt! Nad hüüavad “hola!””

Jah, ka tema hüüdis “hola!” Istus meie üürikorterikese akna peal meie esimesel päeval ja aina kisas möödujatele seda ainsat sõna, mida ta hispaania keeles oskas. Inimesed kõndisid mööda, vaatasid üles, naeratasid ja hüüdsid vastu: “Hola, guapa!”

Loe edasi »

Kas teate, millised ohud varitsevad last internetis – igapäevases ja turvalisena tunduvas töö- ja ajaviitekeskkonnas? Kuidas aga kaitsta oma last ohtude eest, mille peale isegi mõelda ei oska!

Teavitamaks vanemaid ja pedagooge internetiohtudest pakuvad vabatahtlikud koostöös haridusasutustega loenguid “Laste turvalisus Internetis”. Loengus käsitletakse lisaks internetiohtudele ka vajalikke teadmisi ja võimalusi nende ennetamiseks. Näiteks seda, kuidas saada aru, kui last on internetis kiusatud või ahistatud, kust leida asjakohast infot jne.

Loe edasi »

Õppimine läbi mängu

Akadeemiliste standardite karmid nõudmised on põhjustanud laste mänguaja vähenemise. Lapsed vajavad rohkem aega mängimiseks. Läbi mängu arendab laps sümboolset mõtlemist, eneseregulatsiooni ja loovust. Mäng arendab lapse baasoskusi, mis on neile vajalikud edaspidistes õpingustes.

Last tuleks julgustada mängima mänge, kus nad ise määravad mängu stsenaariumi, jaotavad rollid, lepivad kokku reeglites ning jälgivad üksteise reeglitepärast käitumist. Tavaliselt võetakse mängu teemad elust enesest nt. kodu mängimine, arsti mängimine. Läbi erinevate rollide kehastamise õpib laps tundma oma emotsioone, erinevaid suhteid.

Loe edasi »

Inglane John Spilsbury leiutas 1767.a. jõhvsae puzzle.

John Spilsbury oli graveerija ning kaarditegija. Esimene jõhvsae puzzle oligi maailmakaart. Spilsbury tükeldas kaardi – lõikas kõik maad eraldi välja. Õpetajad kasutasid Spilsbury puzzlesid geograafia õpetamiseks. Kaardipuzzle on olnud kõige edukam hariduslik mänguasi läbi aegade.

Loe edasi »

Nimetatud artiklite kogumik on valminud Avatud Eesti Fondi ning Sotsiaalministeeriumi toetusel Tallinna Ülikooli Rakvere Kolledži ja Lääne-Viru Alushariduse Juhtide Ühenduse koostöös.

Viimastel aastakümnetel on maailmas soolise võrdõiguslikkuse mõtteviisis olulisele kohale tõusnud meeste probleemide teadvustamine ja nende rolli tähtsustamine võrdõiguslikkusele suunatud ettevõtmistes. Arusaamad mehelikkusest on kivinenud endisaegsetesse stereotüüpidesse. Traditsioonilise mehelikkusega on seotud paljud meestega seotud probleemid, näiteks isadus ning pere ja tööelu ühitamine. Maailmas läbiviidud uuringutest ilmneb, et paljudes peredes on juurdunud klassikaline arusaam, et isa on see, kelle roll peres on eelkõige olla pere eest patriarhaalselt hoolt kandev, tähtsate peret puudutavate otsuste tegija, kes ei tee järeleandmisi oma töös või hobides, sest on veendunud, et kodu ja laste eest peab hoolitsema abikaasa. Samas on naiste rollid tänapäeva ühiskonnas muutunud. Paljude naiste sissetulek on meeste omaga võrdne ja paljud naised ootavad abikaasadelt hoopis suuremat rolli perega koos olemisel ja laste kasvatamisel. See on ka käesoleva kogumiku väljaandmise põhjuseks.

Loe edasi »

Inimene saab kaks kasvatust: esimese annavad talle tema ligiinimesed, teise, palju tähtsama, annab ta endale ise

(Gibbon)

Ühiskonna edukaks toimimiseks on oluline, et kõik ühiskonna liikmed panustavad sellesse. On teada tuntud tõde, et kett on just nii tugev kui tugev on tema kõige nõrgem lüli. Kui võrrelda ühiskonda ketiga siis keti lülina võime vaadata perekonda. Perekonna edukaks toimimiseks ja kooseluks on oluline, et kõik pereliikmed panustavad ühisesse ellu. Traditsioonilistes ühiskondades peetakse tavapäraseks perekonda, mille moodustavad ema, isa ja lapsed, varasematel aegadel lisaks nendega koos elavad vanavanemad. Lapse arengu seisukohalt on väga oluline perekonna, nii ema kui isa olemasolu. Perekond on esimene kollektiiv, kus laps veedab oma esimesed, isiksusliku arengu aluseks olevad kõige vastuvõtlikumad aastad. Pere kus on olemas mõlemad vanemad – ema ja isa – tuleb paremini toime ka kasvatusülesannetega.

Loe edasi »

Kui oled kaotamas oma jõudeaega, vaata ette, sa oled kaotamas ka oma hinge

(Smith)

Töö ja pereelu ühitamine on muutunud Euroopas prioriteediks. Ka Eestis. Oluline ei ole see mitte ainult üksikisiku tasandil, vaid järjest rohkem peetakse nimetatud teemat oluliseks ka arenenud riikides riiklikul tasandil. Seetõttu võib pere ja tööelu ühitamist ühe eesmärgina näha ka riiklikes seadustes, strateegiates ning tegevuskavades. Teemat peetakse oluliseks nii sündimuse kui tööhõive seisukohalt.

Loe edasi »

Väärt omadused on vaimule oluliseks rikkuseks, kuid hea kasvatus on see, mis tõstab ned soodsalt esile

(Locke)

Milles seisneb isa roll perekonnas? Sellele küsimusele on ilmselt väga erinevaid vastuseid ja arvamusi. Erinevatest peredest lapsed on kogenud erinevaid isarolle. Tänapäeval räägitakse isadest ja nende osast lapse kasvatamisel üha rohkem ja rohkem. Missugune on tänapäeva inimeste arusaam isa rollist perekonnas? Missugune on see olnud varem? Kas on selles üldse erinevust? Kõike seda on üsna keeruline uurida. Nii palju kui on vastuseid on võib olla ka erinevaid arusaamu. Me võime arutleda oma kogemuse põhjal, kas oma isa kantud rolli tahame seada eeskujuks ja ka oma laste isa sellisena, või hoopis erinevana näha. Rahvasuu räägib, et tüdrukud valivad mehi, oma isa järgi. Poisid järgivad isaks olemisel samu kasvatusvõtteid ning käitumis- ja suhtlemismalle, mis on nende endi isadele iseloomulikud olnud.

Loe edasi »

Loodetavasti õnnestus arvutitel suvel puhata kuid sügisilmade saabudes otsitakse taas tubaseid tegevusi. Traditsiooniliste mänguasjade asemel valivad lapsed sageli virtuaalseid mänge ja seda aina nooremast east alates. Lapsega arvuti juures esimesi samme tehes võib imetleda tema õppimissoovi ja kiiret omandamisvõimet ning tihti leiavad just isad siin sobiva võimaluse lapsega tegelemiseks.

Loe edasi »

Täiskasvanud unustavad vahel, et koolieelses eas lapsed peaksidki peamiselt mängima. Lastevanematele on kõige tähtsam, et lapsed õpiksid enne kooli selgeks lugemise, kirjutamise, arvutamise. Lapsed pannakse juba enne kooli õppima inglise keelt.Seda kõike tõukavad tagant koolikatsed. Soovivad ju vanemad, et lapsed saaksid sisse nende poolt valitud koolidesse.

Seoses lastevanemate soovidega pingutavad ka õpetajad lasteaias selle nimel, et lapsed oleksid koolikatseteks ette valmistatud.

Loe edasi »

Tihti kuulen vanemaid kurtmas: ”Ma ei tea lihtsalt, mida oma poisiga teha.”

Ega poisi kasvatamine polegi nii lihtne. Mehed mäletavad oma lapsepõlve ja mõistavad poisse paremini, kui naised. Mõni naine saab poisiga väga hästi hakkama, mõne jaoks on ta täielik müsteerium. Vahel ei mõista ka mehed, mis nende poegadega lahti on.

Loe edasi »

Teine laps peres tekitab tihti küsimuse, kust leida aega esiklapsele.

Beebiga on nii palju tegemist, teda ei saa hetkekski üksi jätta. Kui tekibki hetk puhkust, tuletab väike end üsna pea valju kisaga meelde. Vanem laps arvab, et teda ei märgatagi enam.

Väike Liisi on nüüd juba kaheaastane. Vanem õde Anett on viiene…

Loe edasi »

17. veebruaril toimus Tallinna 21. Keskkoolis Eesti Lastevanemate Liidu III aastakonverents

Tervituskõnega esines linnapea Jüri Ratas. Ta ütles, et on läbi käinud kõik lasteaiad ja neile oma abi pakkunud. Linnapea on külastanud ka koole ja teab, et õpetajad teevad oma tööd südamega ning nende kätte võib oma lapsi usaldada.

Haridus-ja teadusminister Erkki Piisang ütles, et me vajame paremat kooli ja kodu ning kooli ja ühiskonna koostööd.

Loe edasi »

Viimasel ajal olen märganud, et vanemad suhtuvad tihti liitrühmadesse skeptiliselt. Nooremate emad – isad kardavad, et vanemad lapsed kiusavad väiksemaid, koolieelikute vanemad muretsevad, et nooremate eest hoolitsemise kõrval pööratakse õppimisele vähe tähelepanu ja laps ei saa kooliküpseks.

Koolivalmidusel on paraku mitu tahku ja sotsiaalne küpsus, enesekindlus ja adekvaatne enesehinnang kuuluvad vaieldamatult nende hulka. Aastakümnete pikkune töökogemus liitrühmas on mind veennud, et sotsiaalsete oskuste omandamiseks on just liitrühmas suurepärased võimalused.

Loe edasi »

Arvatavasti on iga lapsevanem sageli seisnud probleemi ees – kuidas veeta koos oma väikese mudilasega huvitav päev. Linnades, vähemalt Tallinnas, on mitmeid mänguväljakuid ja seetõttu ehk mõneks korraks otsustamine kergem. Samas, kaua sa ikka kiigud või liumäest alla lased. Vahel saab ka teatrisse minna, kinoski on aeg-ajalt üht-teist huvitavat.

Tegelikult võib asja väga lihtsalt lahendada. Vaja on vaid “avatud silmadega” ringi vaadata. Järgnevalt mõned näited meie käikudest.

Loe edasi »

“Anna, ole minu sõber.”
“Ei anna. Ära siis ole!”
Üha rohkem tunneb lapsevanem muret, kuidas tema laps lasteaias hakkama saab. Kas lasteaiaõpetajad arvestavad ikka piisavalt lapse individuaalsete iseärasustega? Kas ta leiab sõpru ja kuidas ta saab läbi kaaslastega?

Loe edasi »

Üheks võimaluseks lapsega suhelda on lapsele ja koos lapsega laulda. Laul kui suhtlusvahend on meid saatnud inimpõlvi, juba sajandeid. Lapsed kuulavad ja laulavad meelsasti. Nad tunnevad rõõmu vanemaga koos oldud hetkedest ja naudivad ema- isa poolt lauldud laule.

Loe edasi »

Me näeme oma lapse esimest naeratust ja see täidab meie südame rõõmuga.
Kelle nägu ta on? Ema või isa nägu või hoopis iseenda moodi? Kelleks ta kunagi saab?
Väike inimene haarab jõuliselt meie sõrmest kinni ja sellest võib järeldada, et ta on eriline laps.

Loe edasi »

Eesti Lastekaitse Liidu uus tegevussuund – meediaharidus – on just see, mida eesti pere vajab. See on hea võimalus pakkuda nooremas koolieas lastele ja nende vanematele oskust parimal võimalikul viisil meediaga suhelda.

Igaüks teab, kuidas lapsi ja noori mõjutavad telereklaamid, kui kaua lapsed istuvad üksi teleri või arvuti ees, kuidas see mõjutab igapäevast suhtlemist, käitumiskultuuri. Ja alati ei saagi laps telesaatest õigesti aru, kui pole kõrval vanemat, kes asjadesse selgust tooks.
Loe edasi »

• Tore oleks, kui teil oleks õhtuti aega perega koos istuda ja oma päevast rääkida. Kõik pereliikmed on võrdselt olulised, ärge korraldage lapsele „ülekuulamist”, rääkige ka ise oma päevast ja isiklikest üleelamistest. Tundke huvi ka selle vastu, kellega laps internetis suhtleb. Ärge halvustage tema sõpru ja tuttavaid. Avaldage oma arvamust ilma kritiseerimata, siis säilitate lapsega ka egaspidi hea kontakti.

Loe edasi »