Me näeme oma lapse esimest naeratust ja see täidab meie südame rõõmuga.
Kelle nägu ta on? Ema või isa nägu või hoopis iseenda moodi? Kelleks ta kunagi saab?
Väike inimene haarab jõuliselt meie sõrmest kinni ja sellest võib järeldada, et ta on eriline laps.
Eesti Lastekaitse Liidu uus tegevussuund – meediaharidus – on just see, mida eesti pere vajab. See on hea võimalus pakkuda nooremas koolieas lastele ja nende vanematele oskust parimal võimalikul viisil meediaga suhelda.
Igaüks teab, kuidas lapsi ja noori mõjutavad telereklaamid, kui kaua lapsed istuvad üksi teleri või arvuti ees, kuidas see mõjutab igapäevast suhtlemist, käitumiskultuuri. Ja alati ei saagi laps telesaatest õigesti aru, kui pole kõrval vanemat, kes asjadesse selgust tooks.
Loe edasi »
• Tore oleks, kui teil oleks õhtuti aega perega koos istuda ja oma päevast rääkida. Kõik pereliikmed on võrdselt olulised, ärge korraldage lapsele „ülekuulamist”, rääkige ka ise oma päevast ja isiklikest üleelamistest. Tundke huvi ka selle vastu, kellega laps internetis suhtleb. Ärge halvustage tema sõpru ja tuttavaid. Avaldage oma arvamust ilma kritiseerimata, siis säilitate lapsega ka egaspidi hea kontakti.
Microsoft Eesti, Tallinna Perekeskus, Lastekaitse Liit ja lasteveeb Lastekas.ee
on käivitanud 6-10 a. lastele ja ka nende vanematele mõeldud internetiteadlikkuse kampaania “Veebivend”. Projekti aitab läbi viia ka Põhja Politseiprefektuuri Lastekaitsetalitus.
Veebivenna eesmärk on selgitada lastele ja vanematele ohtusid, mis kaasnevad jututubade külastamisega, samuti otsesuhtluskanalite ja teiste suhtluskeskkondadega.
8.novembril korraldas õiguskantsler Allar Jõks ümarlaua, et leida lahendusi probleemile, miks üle 22 000 lapse on ilma lasteaiakohata. Õiguskantsler Alla Jõks viitas Koolieelsete lasteasutuste seadusele, kus on kirjas, et igale lapsele on lasteaiakoht ette nähtud. Kohti aga ei jätku.
Lastekaitse Liidu juhataja Alar Tamm juhtis tähelepanu sellele, et pooled omavalitsused ei täida neile pandud kohustusi. Kui vajadus on suur, tuleb igal vallal või linnal organiseerida igale lapsele lasteaiakoht, et tagada neile alusharidus ja hoid.
Olivia Saare nimi on eesti lastele ja nende emadele tuttav lasteaiast ja koolipõlvest.
Lasteaiaõpetaja leidis alati sobiva luuletuse, et tutvustada kevade rõõme, värve ja hääli ning kõiki vahvaid tegemisi, mis last õues ootavad ja mitte ainult kevadel. Kogumikus ”Pisikesed pildid” on autor toonud lasteni oma lapsepõlve salapaigad, maailma vaatamise läbi värvilise klaasi… Ühtlasi tuletab ta laste emadele meelde needsamad mängud, mida me kõik mänginud oleme. Läbi Jaan Tammsaare toredate piltide saavad luuletused võimu juurde ja tunne, mis tekib lapsel või täiskasvanul neid luuletusi lugedes, jääb kauaks kestma.
Loe edasi »
Olen oma aastatepikkuses töös lasteaiaõpetajana pannud tähele, et igal aastal on rühmas vähemalt üks laps, kes paistab välja tähelepanuvajadusega.
Ta kurdab tihti, et pea või kõht valutab, kuid ise on seejuures üsna kõbusa väljanägemisega. Kui lapsel kõht päris tõsiselt valutab, on tal tuju paha või ta lausa nutab valust. Kõhuvalu puhul lasen lapsel kükakil kõndida, kuna valu võib olla gaasidest. Kui sellest abi pole, tuleb helistada emale või isale, et viia laps arsti juurde.
Usun, et Eestimaal on igas kodus rõõmsates värvides legoklotse. Mahuvad mõnusasti pihku ja klõpsuvad lõbusasti kokku. Tallinna Lauluväljakule 1998.aastal laste kätega ehitatud 24,91 meetri kõrgune legodest torn viis eesti Guinessi maailmarekordite raamatusse (2002). Kolme päevaga püstitati 391 478 klotsi kasutades eelmist rekordit 25 sentimeetriga edastav torn. Kahe tuhande kaasaelaja silme all pani Ivo Linna torni tippu lehvima Eesti lipu.
19-20.juunini toimus Tallinnas Raekoja platsil Nukulaat. Väljas oli suur hulk toredaid nukke, nukukotte, mida laps seljakotina kasutada saab, käpiknukke, arhailisi, koduhõngulisi, rahvuslikus stiilis kootud nukke, kaltsunukke, nukke-kohvikannusoojendajaid, kauneid aplikatsiooniga kotte ja mitmeid kootud esemeid. Nukulaada korraldajaks oli Vene t. 7 asuv kauplus Rewill ja o/ü Rewillwõrk. Kunstnik ja nukumeister Ene Kivi demonstreeris omavalmistatud kotte ja nukukotte. Enamus nukulaadal väljapandud nukkudest olid tema valmistatud.Väljas oli ka teiste käsitöömeistrite toredaid nukke.
Eesti Rahvakunsti ja Käsitööliidu korraldatud projekti raames “Käsitööga tööle” toimus Tallinnas Pikk t. 22 asuvas Käsitöömajas näitus “Eesti Mängu Asi.”
Uudistajatele oli välja pandud mitmeid auhinnatud, eripreemia saanud ja äramärkimist leidnud mänguasju. Kõik mänguasjade valmistajad olid oma südame mänguasja sisse pannud, kuna vaatajad võisid ainult imestada kaunist näputööd ja värvilahendust.
164-st tööst oli väljas 40.
I koha sai Christi Kütt tööga “Pihuloomad” Selle juurde kuulus ka kaunilt kujundatud raamat, mis selgitab, kuidas pihuloomadega mängida.
Vaene, tänaseks juba keskealine Barbie on üks vastuoluline tegelane. Nuku kogupikkusest, mis on 29 cm, moodustavad suurema osa jalad. Peenepihaline ja rinnakas, strateegiliste mõõtudega 99-46-84, oleks ta päris elus ratastoolis ja liikumisvõimetu. Lepime sellega, et laste maailmas on kõik kas mängult või päriselt ja mitte samade reeglite järgi kui meil, suurtel.
9. mail toimus Tallinnas Soome Instituudis kohtumine Soomes ja ka Eestis väga armastatud lasteraamatu “Vesta-Linne ja hirmus emme” kunstnikuga, Salla Savolaisega. Kohtumise populaarse raamatukunstnikuga korraldasid Soome Instituut ja TEA kirjastus. Tervitussõnad ütles Soome Instituudi juhataja Jaana Vasama. ”Vesta-Linne“ lugusid tutvustas TEA kirjastuse juhatuse esimees Silva Tomingas. Kanuti Noortemaja lasteteater esitas lasteetenduse ”Loitsulaegas” (autor Leena Laulajainen), mis väga soojalt vastu võeti. Raamatukunstnik Salla Savolainen rääkis “Vesta-Linne lugude” sünnist. Täiesti juhuslikult oli kunstnik joonistanud Vesta-Linne ema raamatu autori Tove Appelgreni näoga, kusjuures ta polnud siis veel autoriga kohtunud. Raamat hakkas kunstnikku mõjutama.
Mina olen kolme lapse ema ja lasteaiaõpetaja. Vanemad lapsed (Kristi 17-a, Kristen 13-a) on juba ammu lasteaia lõpetanud, nüüd sügisest tuleb hakata pere pesamunal Carmenil (2-aastane) lasteaiaga harjuma.
Olles lasteaiaõpetaja, tean, et lasteaednikud teevad kõik, et lastel oleks lasteaias hea olla, kuid emana jääb ikkagi süda kripeldama.
Kuna olen just värskelt tegelenud oma lapsele sobiva kooli otsimisega, siis räägikski oma kogemustest, katsetest, nende läbimisest (või mitte läbimisest) ning kuidas seda endale ja lapsele võimalikult meeldivaks teha.
Kooli valimisel taandub minus tagasihoidlikkus ning soov on saada laps talle kõige sobivamasse kooli (toonitan siinkohal, et just SOBIVASSE). Koolidest on koostatud pingeread – mõned on aastaid tulemuste poolest eesotsas ja teised tagapool. Need pingeread räägivad üksjagu kooli tasemest ning kooli valikul arvestasin loomulikult sellega.
Algul olin veendunud, et me piirdume vaid ühe kooli katsetega.
Aga ei läinud meie katsed nii hästi. Jäime varusse.
Loe edasi »
1.märtsil algas Tallinna koolides õpilaste registreerimine 1. klassidesse. Koolide nõudmised lapse koolivalmidusele on erinevad (vt koolide kodulehekülgedelt).
Olenemata koolide erinevatest ootustest võiks laps koolimineku ajaks:
• teada oma ees- ja perekonnanime, aadressi, telefoninumbrit, vanust ning sünnipäeva
• kirjutada trükitähtedega oma ees-ja perekonnanime
• istuda rahulikult 10 min segamata teise jutule vahele
• haarata silmadega 3-5 objekti
• orienteeruda ajas: eile-täna-homme, enne ja pärast, aastaajad, nädalapäevad;
tunda kella
• orienteeruda ruumis: all, üleval, paremal-vasakul jne
• loendada kasvavalt ja kahanevalt 10 piires
• omada laialdast sõnavara, kasutada erinevaid üldmõisteid: loomad, linnud, riided, nõud, mööbel jne
• jutustada grammatiliselt õigete lausetega
• arutleda ning tuua välja põhjus-tagajärg suhted: sellepärast, et…
• osata võrrelda sarnaseid pilte, näha ning tuua välja erinevusi ja sarnasusi
• osata kuuldud loos või pildil välja tuua olulisi sündmusi ja detaile
• eristada sõnas häälikuid, tajuda nende järjekorda ning osata häälida
Loe edasi »
Nõmme Lastekaitse Liit on mittetulundusühing, kus kümme viimast aastat on tegeletud mänguasjade ja laste mängu uurimisega. Meie Lasteabi Keskuses on ka väikene lastehoid, kus kahes kümnelapselises rühmas on erinevas vanuses mudilased. Lastehoid töötab nagu tavaline lasteaed oma kindla päevakavaga.
Eesti ühiskonnas on aastatega toimunud mitmed muutused. Meie emad-isad elasid ajal, kui puudusid elektroonilised suhtlusvahendid ning infoedastajad, ise olen pärit ülemineku perioodist, kui tekkisid esimesed telerid ja raadiod. Tänapäeva lapsed on pidevalt ümbritsetud massimeediavahenditest. Kas need lõputud tehnikavõimalused on last arendavad või kahjulikud?
1. Üldist lasteaia valimisel
Kui teie perre sünnib uus ilmakodanik, siis toob see endaga kaasa kindlasti ka rea asiseid ümberkorraldusi ja paraku muresidki. Tänapäeval ei jää naljalt üksi lapsevanem pisipere koolikka jõudmiseni päris koduseks. Enamik peresid ei saa või ei pea õigeks ka guvernandi pidamist.
Seega varem või hiljem seisate silmitsi küsimusega kuidas valida oma pisipoja või –tütre jaoks lasteasutus?
Lisatähelepanu vajavaid lapsi saab aidata
Tallinna Sinilinnu lasteaias töötab tegevusterapeut Anne Kurt, kes on 3,5 aastat Oulus oma ametit (tegevusteraapiat) õppinud. Temaga koos õpivad lapsed eriliste mängude abil paremini keskenduma, eakaaslastega suhtlema, end valitsema, oma järjekorda ootama.
© 2005-2005 Ajakiri Lasteaed - Eesti lasteaiaõpetajate ajakiri. Kõik õigused kaitstud.
Kontakt
Reklaam
