Laste koolivalmidusest on ilmunud rida artikleid foorumites ja ajakirjades. Teema on pälvinud koolide, õpetajate, vanemate ja psühholoogide märkimisväärset tähelepanu. Vanemal, kelle laps läheb kooli, tekib palju küsimusi. Eriti palju on neid kindlasti nendel vanematel, kes saadavad kooli oma esimese lapse. Ees ootab väga suur muutus nii lapse kui ka lapsevanema igapäevases elus.
Meie lasteaias on Mängukool, mida olen juba 2 aastat juhatanud. Idee saime lapsevanematelt ja lapsed käivad seal meeleldi. See ongi kooli mängimine – 45 minutit pingis istumine, käe tõstmine vastata tahtmisel, tunni alustamine ja lõpetamine püsti seistes, õpetaja tervitamine tunni alguses ja hüvasti jätmine tunni lõppedes.
Vahepeal loeme rütmilisi salme koos liigutustega ja lastele see meeldib. Üks kord nädalas on lugemine ja kirjutamine, teisel nädalal on võrdlemine ja arvutamine.
Maikuu lõpp ja juuni algus on kõigis haridusasutustes,,tibudelugemise” kõrgaeg. Nii lugesime meiegi väikeses kolmerühmalises Häädemeeste lasteaias oma”tibud” üle. Saime kokku 12 imetoredat last, kes pühivad lasteaiatee tolmu jalgadelt.
Minu enda jaoks lõppes sellel kevadel 17. õppeaasta samas asutuses.
Loe edasi »
Siimusti Lasteaed – Algkool asub Jõgevamaal, Jõgeva vallas. Lasteaed ja algkool tegutsevad eraldi majades.
Looduskaunis kohas asuvas lasteaias on kolm rühma – Mõmmikud ühe- kuni kolmeaastastele, Naksitrallid kolme- kuni kuueaastastele ja kooliks ettevalmistav rühm Sipsikud.
Sellel õppeaastal on alushariduse prioriteediks koolivalmidus. Nimetatud teemast lähtuvalt arutlesime oma lasteaias selle üle, mida ja kuidas peaks andma lasteaed lapsele enne kooli. Oma mõtete värskendamiseks kasutasime ka mõningaid viimastel aastatel alushariduse kohta ilmunud asjatundjate arvamusi ning püüdsime tabada nende olulisemaid seisukohti.
Kõikidest õppe-kasvatustöö aspektidest me esimesel kahetunnisel arutelul põhjalikult rääkida ei jõudnud ja kokkuvõtegi tuli konspektilaadne.
Loe edasi »
Vestlusringis koolieelikutega selgus, et lastel on juba suur soov kooli minna:
RITA: “MINA OSKAN JUBA KIRJATÄHTEDEGA LUGEDA. EELKOOLIS OLI ARVUTAMINE NII LIHTNE, ISEGI LIIGA LIHTNE. ÜHEGA LIITMINE JA LAHUTAMINE.” LIISI: “MULLE MEELDIS TÖÖVIHIKUSSE HARJUTUSI TEHA.”
GRETHE: “MULLE MEELDIS EELKOOLIS MATEMAATIKA. TULI KOKKU LUGEDA, MITU RISTKÜLIKUT, MITU RUUTU JA RINGI OLI PILDIDL. VAHETUNNIS MEELDIS MULLE PUZZLEGA MÄNGIDA.”
SIGRID: “MULLE MEELDIS TAHVLILE KIRJUTADA JA JOONISTADA.”
HELDUR: “KOOLIS EI TOHI TUNNI AJAL TEISTEGA RÄÄKIDA JA TEISI LAPSI EI TOHI SEGADA.”
LIISI: “ME ISTUSIME EELKOOLIS HANAGA ÜHES PINGIS, AGA MEID PANDI LAHKU, SEST ME LOBISESIME.”
SILVER: “MINA KÄIN KA EELKOOLIS JA OSKAN SEAL KÕIKI ASJU.”
GRETHE: “EELKOOLIS JUHTUS SELLINE TORE LUGU – MÄRKASIN, ET SIGRID, RITA JA GRETE OLID TULNUD KA MINU EELKOOLI. ME OLEME JU LASTEAIAS KA ÜHES RÜHMAS. JA NÜÜD EELKOOLIS KA.”
SIRET: “MA LÄHEN NÕMME PÕHIKOOLI. MA TAHAN VÄGA KOOLI MINNA. KUULA KUI SORAVALT MA JUBA LUGEDA OSKAN.”
HELDUR: “MINA LÄHEN SEEPÄRAST KOOLI, ET MA TAHAN TARGAKS SAADA.”
Ülle Tõnumaa
Küsisin Koolielu vestlusringi inimestelt, mida õieti kool ootab lasteaiast kooli tulnud lastelt. Sellest on olnud huvitatud lastevanemad ja ka lasteaiaõpetajad. Kord kuuleme, et lasteaiast kooli läinud lapsed on tublid, teinekord jälle, et õpetajad ootavad neilt enamat.
© 2005-2006 Ajakiri Lasteaed - Eesti lasteaiaõpetajate ajakiri. Kõik õigused kaitstud.
Kontakt
Reklaam
