Muinasjuttu on muudetud, sest polnud kasuema osatäitjat, meie näidendis on kasuisa.

Lavastatud Kohila Männi lasteaias 2011a detsembris 6 aastaste lastega.

Selles etenduses mängisid 20 last. Loe edasi »

Tänavu täitub Eesti Lasteaednike Liidul 20-s tegevusaasta ja samakaua on tehtud suvelaagreid. 20-s laager oli tänavu 01.-02.07. Tartus. Eelmisel aastal toimus laager esmakordselt Läänemaal, Haapsalus. Sellest on jäänud head mälestused ja kui varem ei ole taibanud sellest kirjutada ja teistele teada anda, siis praegu oleks viimane aeg see viga parandada!

 Selleks, et 1 laager saaks toimuda, tuleb hakata varakult tööd tegema – projekte kirjutama, et saada toetust laagri tegevusteks. Loe edasi »

Kindlasti oleks just selle vanasõna öelnud minu emapoolne vanaema Alma, kui ta  oleks näinud meie lasteaia rahvamängude  nädalat, alateemaks osavusmängud, mis said teoks jaanuarikuu kolmandal nädalal. Kui osavalt lapsed mängisid, jõudu ja kiirust proovisid ning liisusalme lugesid! Seda kõike oli lausa lust vaadata.

Võis olla umbes aasta 1965, kui talvisel ajal  ühes hämaras talutoas minu vanaema Alma ketras ja laulis toredaid ning köitvaid laule, näiteks „ Hiir hüppas“ , „Vares vaga linnukene“, ja „ Kui Kungla rahvas“. Loe edasi »

Viljandi lasteaias Midrimaa said 30. novembril juba teist korda kokku 19 Viljandimaa lasteaiaõpetajat/vanempedagoogi. Esimesel korral (26.okt) loodi soodne pinnas, et panna alus kooskäimise traditsioonile ning võimalusele luua ruum, kus saab omavahel mõtteid ja kogemusi jagada.

Nagu ikka, enne kui saab edasi minna, tuleb välja selgitada ja märgistada hetkeolukord – 26. oktoobril said kirja pandud ootused, millest võib välja lugeda ka vajaduse määra. Loe edasi »

Jõul piilub sisse uksest ja aknast, jälgib meid, kuulab meid, ja kui saabub õige aeg, haarab Jõul ukselingist ja astub koputamata sisse. Ta käib uurivalt läbi kõik toad, vallutab peagi kõik kambrid ja täidab kõik nurgad oma soojuse ja headusega.

Ta ei kontrolli, kas teie lakitud parketid on viimase peale läikima löödud või kõikidelt riiulitelt ja raamatutelt tolmurullid pühitud. Loe edasi »

Paljud meist elavad tormilist elu, kus iga minut on arvel, kus tegelikkuses täiesti tühistest asjadest saavad suured mured, mille pärast ollakse meeleheitel ja närvilised. Jookseme nagu oravad rattas ja ei märkagi, kuidas “päris elu” voolab meist suure kaarega mööda.

Lisaks igapäevastele isiklikele probleemidele peame pidevalt kuulma, et globaalsed kliimamuutused on katastrofaalse mõjuga, tulemuseks on juba täna teleekraanilt pidevalt nähtavad üleujutused, tsunamid, näljahädad ja haigused. Loe edasi »

Mida tähendab laps vanemale?
Kas lapsed on õnn või õnnetus, kink või karistus, raske koorem või hoopis privileeg? Need on küsimused, mida iga lapsevanem peaks enda jaoks lahti  mõtestama. Kas lapsed on perekonda oodatud või mitte, on nad planeeritud või planeerimata, tajuvad lasteaednikud iga päev. Taas on tegemist küsimustega, mis nõuavad lastevanematelt ja lasteasutuste töötajatelt sotsiaalset kompetentsust ja emotsionaalset intelligentsust. Loe edasi »

Mäng on väikese inimese jaoks töö, mis aitab kaasa arengule, mänguasjadega rääkimine aitab  fantaseerida. Kui mänguasjad vastavad arengule, soovidele, huvidele ning soole, siis nad kahtlemata arendavad last.

Mänguasjad peaksid olema kooskõlas mängija soovidega. Lapsel puudub kaheteistkümnenda eluaastani selge piir elusate ja elutute asjade ja olendite vahel. Elutu mängides justkui elustub. Loe edasi »

Jarmo Kinos ja Maarika Pukk on kirjutanud huvitava raamatu „Lapsest lähtuv kasvatus”. See väärtustab lapsepõlve, räägib põhiväärtustest, iga lapse ainukordsusest, toonitab, et lasteaias on kõige tähtsam laps ning me peame seadma oma töö ja eesmärgid lapsest lähtuvalt.
Tundub siiski, et Eestis liigutakse vastupidises suunas. Loe edasi »

Tallinna külje all asuv Harku vald on suurendanud tänu linnast välja kolinud noortele peredele jõudsalt oma maksutulu, kuid ei suuda nende lastele tagada piisavalt lasteaiakohti. Lasteaiakohast ilmajäämine tähendab aga lapsevanematele vähemalt topeltkulu, sest hüvitis väljaspool valda asuva eralasteaia koha eest on poole väiksem kui see, mida makstakse Harku enda lasteaiakoha eest.
Lisaks muutis vald mullu ootamatult lasteaiajärjekordade süsteemi, mis andis eelise neile, kes ootasid korraga mitme lasteaia järjekorras, ning jättis ühes sabas oodanud lapsed ukse taha. Loe edasi »

Haridusameti teade, et lasteaiad lähevad karmile säästurežiimile, ei tähenda vaid seda, et nüüd on 20 või 23 lapse asemel 24 last rühmas. Kogu jutt 24 -st lapsest rühmas on prügi silmaajamine. Paljudes lasteaedades oli varemgi 24 last rühmas.

Ühes kesklinna lasteaias oli juba paar aastat tagasi 24 last rühmas, nende seas 4 üliaktiivset rüblikut. See on õpetaja jaoks suur koormus ning raske vastutus. Ühes rühmaruumis toimus nii õppimine, söömine kui magamine.

Eriti raske oli  elu korraldada vihmase ilma korral, kui voodid olid lahti tehtud ja lastel tuli rühmas veel ka mänguruumi leida. Loe edasi »

Olen töötanud lasteaiaõpetajana üle 20 aasta ja see on ikka veel töö, mida tõeliselt teha tahan.

Lapsed on väikesed imelised inimesed. Ma ei väsi neid imetlemast, millise järjekindlusega nad oma tahtmised teoks teevad. Lapsed oskavad rõõmu tunda igast väiksemastki asjast, maailm on neile suur saladus ja see väärib uurimist.
Seega tuleb tuua avastusõpe igasse lasteaeda.

Loe edasi »

Meeldiv oli lugeda 25. aprilli „Õpetajate Lehes“ Peeter Kreitzbergi artiklit „Lasteaiaõpetaja on tähtsam kui ülikooli professor“. Soovitan kõigil seda lugeda. Juba pealkiri ise on kiitust väärt! Nii positiivset lähenemist lasteaiaõpetajate aadressil pole enam ammu kuulnud: “On ju aabitsatõde, et inimese saatus otsustatakse suuresti esimestel eluaastatel. Paljutki, mida on kerge saavutada lasteaiaeas, on raske või isegi võimatu saavutada hiljem.”

Loe edasi »

Olen  aastaid töötanud koolis muusikaõpetajana. Kui jõuab kätte sügis ja tuleb alustada uue esimese klassiga, siis on ootusärevus alati  suur. Miks? Kohe tekib palju küsimusi. Kui suur on klass, kui palju on poisse, tüdrukuid, kui palju on muukeelseid lapsi, kas nad ka laulda oskavad jne.

Seda artiklit ajendas mind kirjutama Elva lasteaia “Murumuna” muusikaõpetaja Ruth Jürgensoni lugu  “Kust see laps need laulud saanud?” Küll oli südantsoojendav lugeda, et Lõuna-Eesti lapsed ikka kodust muusikaarmastuse ja laulmisoskuse saavad. Ja et eesti asja täie väega edasi aetakse.

Loe edasi »

Vägivallatu suhtlemine

Minu aus ülestunnistus: enne aine “Vägivallatu suhtlemine” valimist suhtlesin enamjaolt vägivaldses keeles. Kui mind vaevas mõni konflikt või probleem ja püüdsin lahendust leida, siis tundus kõik nii võimatu. Teadsin, et lahendus on olemas, aga mismoodi välja näeb ja kuidas seda teostada ma ei teadnud. Silmad olid justkui suletud.

Loe edasi »

Tänapäeva ühiskonnas toimunud sotsiaalsed ja majanduslikud muudatused seavad haridusele ja kasvatusele uued nõudmised. Rohkem on hakatud tähelepanu pöörama haridusvaldkonna küsimustele: millised on kaasaegsed ja kõige tõhusamad õppimise ja õpetamise meetodid ja kuidas seostada eelnevat õppe- ja kasvatustegevusega. Eelkõige tuleks pöörata tähelepanu õpetamise meetoditele ja kvaliteedile.

Loe edasi »

Käesolevast õppeaastast alustas Tallinna Pedagoogilise Seminari lasteaiaõpetajate kolmas kursus uue õppeainega „Vägivallatu suhtlemise e-kursus“. Milleks lasteaiaõpetajatele vägivallatu suhtlemine?

Lasteaiaõpetajad on inimesed, kelle hoolde me usaldame oma „suurima varanduse“, oma pisikesed kullaterad nende kõige õrnemal, tundlikumal ja välistele mõjutustele kõige vastuvõtlikumal ajal. See, milliseid inimesi ja milliseid suhteid meie lapsed endi ümber kogevad varases lapseeas, avaldab mõju nende kogu edasisele elule. Tänases ühiskonnas veedab enamus lapsi suurema osa oma päevast lasteaias või lapsehoidja hoole all juba väga varasest east. Seetõttu on eriti oluline lapsehoidja isiksuslik küpsus, emotsionaalne ja sotsiaalne intelligentsus ning suhtlemismeisterlikkus.

Loe edasi »

On teada tõde, et mängimine on lapsele parim õppimise viis. See on võimalus panna proovile oma oskused ja kasutada saadud kogemusi. Seega on lapsele võimaluste pakkumine vabamänguks väga oluline. Kuid on väga palju olulisi oskusi ja kogemusi, mida lapsel pole võimalik hankida igapäevaelus. Siin saab tulla appi õpetaja, kui lapse mängu rikastaja. Kindlasti on iga õpetaja varasalves palju mänge, kuid teinekord, tean omast käest, tahaks midagi uut ja värsket. Seoses sellega pakungi välja mõned endaloodud mängud, mis on aga kindlasti saanud mõjutusi teistest mängudest. Loodan siiski, et leiate endale nende seast midagi huvipakkuvat. Head mängimist!

Loe edasi »

Ümberjutustamise oskuse arendamine tagab sidusa kõne arengu kõrgema vormi – iseseisva sidusa jutukese moodustamise

Erinevad uuringud näitavad, et kooliminevatel lastel ei ole piisavalt oskusi sidusa kõne moodustamiseks.

Kuigi lasteaiast tulevate laste keeleline ettevalmistus on hea, eriti häälikute kuulmine, lugemisoskus jne. on suuri puudujääke just jutustamisoskuses. Nõrgemad on tulemused nii pildi kui pildiseeria järgi jutustamises. Uuringud on näidanud ka, et kõige keerukamaks osutuvadjutu ümberjutustamine, täiskasvanu seletuste/ esitluste jälgimine ja meelespidamine (Laane, E : 2004; Kikas, E., Häidkind, P. : 2003)
Loe edasi »

“Vanaisa, kuidas puud kasvavad?” küsis lapselaps.
“Pikkamisi,” kostis taat elutargalt. Nii on ka lastega. Laps vajab aega kasvamiseks ja ka tarkus tuleb tasapisi.

Iga laps on isemoodi. On neid, kes on viieaastaselt lugema hakanud, kuid arvutamine ei lähe kohe kuidagi. Ja pole ka hullu ega siis viiesed peagi veel liitma-lahutama. Kui just vend suli ei tee, et jagab kommid temale sobivalt: kuus endale, viis õele.
Loe edasi »

Mis on muinasjutt

Heljo Mänd

Muinasjutt, muistne jutt,

segamini naer ja nutt.

Sinirindne sinilind

siristades kutsub sind.

Loe edasi »

Olen üliõpilane ja Võru Lasteaed Punamütsike õpetaja. Meie lasteaias käib 220 last, minu hoole all on 13 tüdrukut ja 9 poissi.Meesõpetaja alushariduses on tänapäeva Eestis veel väga haruldane nähtus. Seepärast soovingi sellest kirjutada.

Tuginedes oma isiklikule kogemusele, võin öelda, et lasteaias on meesõpetaja väga oodatud isik ja ta võetakse kiiresti omaks. Usun, et paljud mehed saaksid lasteaias edukalt hakkama kasvõi juba seetõttu, et nad suudavad laskuda üsna hästi lapse tasandile, teda ära kuulata ja mõista.

Loe edasi »

Töö lastega on raske, kuid huvitav, kuna väikesed lapsed on siirad ja vahetud, vahvad olevused.

Hommik.

Kaileen ja Kristi saadetakse värava juurest üksi üles. Kaileen on kuuene ja läheb sügisel kooli. Ta saab augustis seitse. Kristi on kolmene, varsti saab neli. Kristi tuleb alati valjuhäälselt naerdes. Vahel protestib ta selle pärast, et õde ei lubanud oma pliiatseid ja keelas Kristil esimesena trepist üles tulla. Kristi istub kapi ees ja mossitab.
Loe edasi »

17. veebruaril toimus Tallinna 21. Keskkoolis Eesti Lastevanemate Liidu III aastakonverents

Tervituskõnega esines linnapea Jüri Ratas. Ta ütles, et on läbi käinud kõik lasteaiad ja neile oma abi pakkunud. Linnapea on külastanud ka koole ja teab, et õpetajad teevad oma tööd südamega ning nende kätte võib oma lapsi usaldada.

Haridus-ja teadusminister Erkki Piisang ütles, et me vajame paremat kooli ja kodu ning kooli ja ühiskonna koostööd.

Loe edasi »

Puud on pühimused. Kes oskab nendega kõneleda, neid kuulata, see avastab tõe. Nad ei loe õpetusi ega anna eeskirju, üksikasjust hoolimata jutlustavad nad elu ürgset seadust.

Herman Hesse

Minu lapsepõlve puuks oli tamm vanatädi taluõuel, kuhu oli mõnus otsa ronida ja kaugele üle heinamaa kiigata. Samuti kaks mändi vanaema koduõue peal, mis olid meile kiigepuudeks. Kui nad veel alles on, siis nad kindlasti mäletavad mind.
Loe edasi »

Toome teieni Sirje Aija kursusetöö “Rühivigade ennetamine eelkooliealistel lastel üldarendavate harjutuste abil”, mida kõik liikumisõpetajad saaksid oma töös kasutada. Sirje Aija kursusetöö on tehtud pdf-failina. ja seda saab vaadata Acrobat Reader`i -programmiga, tavaliselt avaneb see ise kui pdf failile klikid.

-laadi kursusetöö alla siit- (faili suurus 2.2Mb)

Üks ema rääkis, kui rahul ta on  sellega, et otsustas  lapse panna segarühma. Algul ei osanud ta sellest midagi arvata, kodu lähedane lasteaed, kõik rühmad majas segarühmad. No mis siis ikka, vaatame, mis saab. Tasapisi hakkas ema märkama, kui palju  on  segarühma keskkond  last mõjutanud. Üksik ja enesekeskne laps oli muutunud hellaks, mõistvaks, empaatiavõimeliseks ja püüdis alati väiksematele kaaslastele abiks olla.

Kolmeaastased ja kuueaastased koos, vahepeal on veel nelja- ja viieaastased, üks lastest hakkab saama kolmeseks. Kuidas  õppetööd korraldada? Väikesed õpetaja abiga või koos suurtega?
Loe edasi »

Töötan Elva lasteaias „Murumuna“ muusikaõpetajana.

Lastega on vahva. Koos nendega tegutsedes tunnetad ka aastaaegade vaheldumist paremini. Olen mõelnud, et milline oleks minu elu olnud siis, kui oleksin valinud teise elukutse. Kindlasti palju igavam ja vaesem. Meie, õpetajad, oleme ikka tundeinimesed.
Loe edasi »

Ütleb ju vanarahvaski, et ühe õnn on teise õnnetus…

Nii ka minul. Kui pererühma õpetaja Reet raskelt haigestus ja pikalt tööle ei saanud, õnnestus mul omandada uusi töökogemusi. Et siiani olin töötanud ainult ühevanuseliste lastega, oli see tõeliseks väljakutseks.

Meie pererühm kannab Pesamuna nime, kus on trio kolmikuid, paar kaksikuid ja ülejäänud ühe pere erivanuses lapsed. On peresid, kust juba mitu vanemat last on kooli läinud ning pesamuna üksi veel rühma jäänud.

Mida öelda? Algus oli raske – kuidas on võimalik pakkuda korraga huvitavat tegevust kolme- kuni seitsmeaastastele! Kuidas planeerida, et tegevused oleksid eakohased ja pakuksid ka omajagu pinget. Suureks toeks ja abiks oli rühma personal, õpetaja abid ning teine õpetaja. (töötame Hea Alguse programmi järgi ning meil on hommikupoolikul tööl lisaks veel üks abiõpetaja).
Loe edasi »