Jõuluvana on olemas
Isegi kui jõuluõhtul kaob isa millegipärast just kingijagaja tulekuks kuhugi ära ja punase mantli alt piilub tuttav kingapaar, ei tasu usku jõuluvanasse kaotada. Mõnikord ta tõesti igasse kodusse ei jõua ja palub isa või vanaisa appi kinke jagama, kuid Rovaniemis elab päris tõeline Jõuluvana. Loe edasi »
Puud on heitnud maha kirju leherüü ja viimased krüsanteemid lõpetavad viimast õitsemist. «Linnud läinud lõunamaale, lilledel on surmakuu,» lauldakse lastelaulus. Kusagil vinguvad tuuled ja kiiksuvad suured puud, nagu hiiliks keegi…
Oktoobri lõppedes rääkisime Keila Vikerkaare lasteaias lastega oma perest, vanematest, vanavanematest ja lemmikloomadest. Hingedekuu esimesel päeval, toimus lasteaia lastele üritus „Muinaslugu muusikas“, läbi mille said lapsed justkui oma hingele pai teha. Loe edasi »
Septembril on ilusad nimed: sügiskuu, pohlakuu, kanarbikukuu, jahikuu,mihklikuu.
Vanarahvas tavatses ikka öelda: “Mihklipäevaks on naine tuas ja naeris koopas.” (Rakvere vanasõna) st., et õuetööd tehtud ja algasid tubased toimetused. Loe edasi »
Järjest rohkem hakkame tagasi vaatama oma juurte poole. Väärtustama oma rahva kultuuripärandit, esivanemaid, loodust… Nii oleme ka meie oma rühmas võtnud eesmärgiks lastele tutvustada vana aja asju, mänge, tähtpäevi, vanasõnu, kõnekäände jne.
Oktoobrikuu alguses seadsime sammud Viljandi Muuseumisse, kus on väga põnevad Muuseumitunnid. Saime teada mida tegid lapsed siis, kui poest ei saanud osta mänguasju, ei olnud arvuteid ega telekaid, kuidas veetsid lapsed aega sadu aastaid tagasi.
Mängisime mänge ja uurisime vanaaegseid mänguasju. 
Tund leidis aset vanas rehetoas, kus oligi kõik nii nagu vanal ajal. Lapsed olid väga põnevil. Kuulasid suure huviga, esitasid küsimusi. Ääretult põnevaks osutusid just mänguasjad ja jõu- ning osavusmängud.
Kui poisid nägid, et ei olegi vaja joonistada maakaarti paberile – võib ju kasutada puulehte, kus on juba looduse poolt salarajad lehele kantud, läks hoogsaks aruteluks kuidas ja mida lasteaeda jõudes mängida. Ja milliseid põnevaid loomi saab ise valmistada puuokstest!
Et ühel päeval oleks 24 tunni jooksul kogu maailma tähelepanu keskpunktis õpetajate töö ja saavutused, nende mured ja probleemid, lõi UNESCO 1994. aastal tähtpäeva «Õpetajate päev».
Õpetajate päeva tähistatakse kogu maailmas 5. oktoobril. Traditsiooni eestvedajaks on lisaks UNESCO-le õpetajate maailmaorganisatsioon.
Tavaliselt vahetavad õpetajad ja abituriendid õpetajate päeval korraks oma rollid ehk abituriendid mängivad «rangeid» õpetajaid ning õpetajad «ulakaid» õpilasi. Loe edasi »
Minu lasteaiakasvatajaks saamise lugu on huvitav sellepoollest, et see algas väga varases eas.
Olen käesoleval momendil 56- aastane, paljud seigad on ununenud juba, aga seda mäletan ma küll selgesti, kuidas ma kolmeaastase plikatirtsuna ema käekõrval väikese alevi lasteaiast möödudes küsisin, et kes siin elab. Ema siis selgitas, et siin on lasteaed ja lapsed käivad siin mängimas.
Mina lasteaias ei käinud, sest mul oli vanaema kodus, kes mind kantseldas. Olin lapsena väga julge, pealehakkaja, seltsiv, energiline laps, ja kuna sel ajal veel keegi ei olnud rääkinud ADHD diagnoosist, siis öeldi, et ei seisa pudeliski paigal… Loe edasi »
Muinasjuttu on muudetud, sest polnud kasuema osatäitjat, meie näidendis on kasuisa.
Lavastatud Kohila Männi lasteaias 2011a detsembris 6 aastaste lastega.
Selles etenduses mängisid 20 last. Loe edasi »
Tänavu täitub Eesti Lasteaednike Liidul 20-s tegevusaasta ja samakaua on tehtud suvelaagreid. 20-s laager oli tänavu 01.-02.07. Tartus. Eelmisel aastal toimus laager esmakordselt Läänemaal, Haapsalus. Sellest on jäänud head mälestused ja kui varem ei ole taibanud sellest kirjutada ja teistele teada anda, siis praegu oleks viimane aeg see viga parandada!
Selleks, et 1 laager saaks toimuda, tuleb hakata varakult tööd tegema – projekte kirjutama, et saada toetust laagri tegevusteks. Loe edasi »
Kindlasti oleks just selle vanasõna öelnud minu emapoolne vanaema Alma, kui ta oleks näinud meie lasteaia rahvamängude nädalat, alateemaks osavusmängud, mis said teoks jaanuarikuu kolmandal nädalal. Kui osavalt lapsed mängisid, jõudu ja kiirust proovisid ning liisusalme lugesid! Seda kõike oli lausa lust vaadata.
Võis olla umbes aasta 1965, kui talvisel ajal ühes hämaras talutoas minu vanaema Alma ketras ja laulis toredaid ning köitvaid laule, näiteks „ Hiir hüppas“ , „Vares vaga linnukene“, ja „ Kui Kungla rahvas“. Loe edasi »
![Viljandi jõul [800x600]](http://www.lasteaed.net/uploads/Viljandi-jõul-800x600.jpg "Viljandi jõul [800x600]")
Viljandi lasteaias Midrimaa said 30. novembril juba teist korda kokku 19 Viljandimaa lasteaiaõpetajat/vanempedagoogi. Esimesel korral (26.okt) loodi soodne pinnas, et panna alus kooskäimise traditsioonile ning võimalusele luua ruum, kus saab omavahel mõtteid ja kogemusi jagada.
Nagu ikka, enne kui saab edasi minna, tuleb välja selgitada ja märgistada hetkeolukord – 26. oktoobril said kirja pandud ootused, millest võib välja lugeda ka vajaduse määra. Loe edasi »
Jõul piilub sisse uksest ja aknast, jälgib meid, kuulab meid, ja kui saabub õige aeg, haarab Jõul ukselingist ja astub koputamata sisse. Ta käib uurivalt läbi kõik toad, vallutab peagi kõik kambrid ja täidab kõik nurgad oma soojuse ja headusega.
Ta ei kontrolli, kas teie lakitud parketid on viimase peale läikima löödud või kõikidelt riiulitelt ja raamatutelt tolmurullid pühitud. Loe edasi »
Paljud meist elavad tormilist elu, kus iga minut on arvel, kus tegelikkuses täiesti tühistest asjadest saavad suured mured, mille pärast ollakse meeleheitel ja närvilised. Jookseme nagu oravad rattas ja ei märkagi, kuidas “päris elu” voolab meist suure kaarega mööda.
Lisaks igapäevastele isiklikele probleemidele peame pidevalt kuulma, et globaalsed kliimamuutused on katastrofaalse mõjuga, tulemuseks on juba täna teleekraanilt pidevalt nähtavad üleujutused, tsunamid, näljahädad ja haigused. Loe edasi »
Mida tähendab laps vanemale?
Kas lapsed on õnn või õnnetus, kink või karistus, raske koorem või hoopis privileeg? Need on küsimused, mida iga lapsevanem peaks enda jaoks lahti mõtestama. Kas lapsed on perekonda oodatud või mitte, on nad planeeritud või planeerimata, tajuvad lasteaednikud iga päev. Taas on tegemist küsimustega, mis nõuavad lastevanematelt ja lasteasutuste töötajatelt sotsiaalset kompetentsust ja emotsionaalset intelligentsust. Loe edasi »
Mäng on väikese inimese jaoks töö, mis aitab kaasa arengule, mänguasjadega rääkimine aitab fantaseerida. Kui mänguasjad vastavad arengule, soovidele, huvidele ning soole, siis nad kahtlemata arendavad last.
Mänguasjad peaksid olema kooskõlas mängija soovidega. Lapsel puudub kaheteistkümnenda eluaastani selge piir elusate ja elutute asjade ja olendite vahel. Elutu mängides justkui elustub. Loe edasi »
Jarmo Kinos ja Maarika Pukk on kirjutanud huvitava raamatu „Lapsest lähtuv kasvatus”. See väärtustab lapsepõlve, räägib põhiväärtustest, iga lapse ainukordsusest, toonitab, et lasteaias on kõige tähtsam laps ning me peame seadma oma töö ja eesmärgid lapsest lähtuvalt.
Tundub siiski, et Eestis liigutakse vastupidises suunas. Loe edasi »
![168291 [1280x768]](http://www.lasteaed.net/uploads/168291-1280x768.jpg "168291 [1280x768]")
Tallinna külje all asuv Harku vald on suurendanud tänu linnast välja kolinud noortele peredele jõudsalt oma maksutulu, kuid ei suuda nende lastele tagada piisavalt lasteaiakohti. Lasteaiakohast ilmajäämine tähendab aga lapsevanematele vähemalt topeltkulu, sest hüvitis väljaspool valda asuva eralasteaia koha eest on poole väiksem kui see, mida makstakse Harku enda lasteaiakoha eest.
Lisaks muutis vald mullu ootamatult lasteaiajärjekordade süsteemi, mis andis eelise neile, kes ootasid korraga mitme lasteaia järjekorras, ning jättis ühes sabas oodanud lapsed ukse taha. Loe edasi »
Haridusameti teade, et lasteaiad lähevad karmile säästurežiimile, ei tähenda vaid seda, et nüüd on 20 või 23 lapse asemel 24 last rühmas. Kogu jutt 24 -st lapsest rühmas on prügi silmaajamine. Paljudes lasteaedades oli varemgi 24 last rühmas.
Ühes kesklinna lasteaias oli juba paar aastat tagasi 24 last rühmas, nende seas 4 üliaktiivset rüblikut. See on õpetaja jaoks suur koormus ning raske vastutus. Ühes rühmaruumis toimus nii õppimine, söömine kui magamine.
Eriti raske oli elu korraldada vihmase ilma korral, kui voodid olid lahti tehtud ja lastel tuli rühmas veel ka mänguruumi leida. Loe edasi »
Olen töötanud lasteaiaõpetajana üle 20 aasta ja see on ikka veel töö, mida tõeliselt teha tahan.
Lapsed on väikesed imelised inimesed. Ma ei väsi neid imetlemast, millise järjekindlusega nad oma tahtmised teoks teevad. Lapsed oskavad rõõmu tunda igast väiksemastki asjast, maailm on neile suur saladus ja see väärib uurimist.
Seega tuleb tuua avastusõpe igasse lasteaeda.
Meeldiv oli lugeda 25. aprilli „Õpetajate Lehes“ Peeter Kreitzbergi artiklit „Lasteaiaõpetaja on tähtsam kui ülikooli professor“. Soovitan kõigil seda lugeda. Juba pealkiri ise on kiitust väärt! Nii positiivset lähenemist lasteaiaõpetajate aadressil pole enam ammu kuulnud: “On ju aabitsatõde, et inimese saatus otsustatakse suuresti esimestel eluaastatel. Paljutki, mida on kerge saavutada lasteaiaeas, on raske või isegi võimatu saavutada hiljem.”
Olen aastaid töötanud koolis muusikaõpetajana. Kui jõuab kätte sügis ja tuleb alustada uue esimese klassiga, siis on ootusärevus alati suur. Miks? Kohe tekib palju küsimusi. Kui suur on klass, kui palju on poisse, tüdrukuid, kui palju on muukeelseid lapsi, kas nad ka laulda oskavad jne.
Seda artiklit ajendas mind kirjutama Elva lasteaia “Murumuna” muusikaõpetaja Ruth Jürgensoni lugu “Kust see laps need laulud saanud?” Küll oli südantsoojendav lugeda, et Lõuna-Eesti lapsed ikka kodust muusikaarmastuse ja laulmisoskuse saavad. Ja et eesti asja täie väega edasi aetakse.
Vägivallatu suhtlemine
Minu aus ülestunnistus: enne aine “Vägivallatu suhtlemine” valimist suhtlesin enamjaolt vägivaldses keeles. Kui mind vaevas mõni konflikt või probleem ja püüdsin lahendust leida, siis tundus kõik nii võimatu. Teadsin, et lahendus on olemas, aga mismoodi välja näeb ja kuidas seda teostada ma ei teadnud. Silmad olid justkui suletud.
Tänapäeva ühiskonnas toimunud sotsiaalsed ja majanduslikud muudatused seavad haridusele ja kasvatusele uued nõudmised. Rohkem on hakatud tähelepanu pöörama haridusvaldkonna küsimustele: millised on kaasaegsed ja kõige tõhusamad õppimise ja õpetamise meetodid ja kuidas seostada eelnevat õppe- ja kasvatustegevusega. Eelkõige tuleks pöörata tähelepanu õpetamise meetoditele ja kvaliteedile.
Käesolevast õppeaastast alustas Tallinna Pedagoogilise Seminari lasteaiaõpetajate kolmas kursus uue õppeainega „Vägivallatu suhtlemise e-kursus“. Milleks lasteaiaõpetajatele vägivallatu suhtlemine?
Lasteaiaõpetajad on inimesed, kelle hoolde me usaldame oma „suurima varanduse“, oma pisikesed kullaterad nende kõige õrnemal, tundlikumal ja välistele mõjutustele kõige vastuvõtlikumal ajal. See, milliseid inimesi ja milliseid suhteid meie lapsed endi ümber kogevad varases lapseeas, avaldab mõju nende kogu edasisele elule. Tänases ühiskonnas veedab enamus lapsi suurema osa oma päevast lasteaias või lapsehoidja hoole all juba väga varasest east. Seetõttu on eriti oluline lapsehoidja isiksuslik küpsus, emotsionaalne ja sotsiaalne intelligentsus ning suhtlemismeisterlikkus.
On teada tõde, et mängimine on lapsele parim õppimise viis. See on võimalus panna proovile oma oskused ja kasutada saadud kogemusi. Seega on lapsele võimaluste pakkumine vabamänguks väga oluline. Kuid on väga palju olulisi oskusi ja kogemusi, mida lapsel pole võimalik hankida igapäevaelus. Siin saab tulla appi õpetaja, kui lapse mängu rikastaja. Kindlasti on iga õpetaja varasalves palju mänge, kuid teinekord, tean omast käest, tahaks midagi uut ja värsket. Seoses sellega pakungi välja mõned endaloodud mängud, mis on aga kindlasti saanud mõjutusi teistest mängudest. Loodan siiski, et leiate endale nende seast midagi huvipakkuvat. Head mängimist!
Ümberjutustamise oskuse arendamine tagab sidusa kõne arengu kõrgema vormi – iseseisva sidusa jutukese moodustamise
Erinevad uuringud näitavad, et kooliminevatel lastel ei ole piisavalt oskusi sidusa kõne moodustamiseks.
Kuigi lasteaiast tulevate laste keeleline ettevalmistus on hea, eriti häälikute kuulmine, lugemisoskus jne. on suuri puudujääke just jutustamisoskuses. Nõrgemad on tulemused nii pildi kui pildiseeria järgi jutustamises. Uuringud on näidanud ka, et kõige keerukamaks osutuvadjutu ümberjutustamine, täiskasvanu seletuste/ esitluste jälgimine ja meelespidamine (Laane, E : 2004; Kikas, E., Häidkind, P. : 2003)
Loe edasi »
“Vanaisa, kuidas puud kasvavad?” küsis lapselaps.
“Pikkamisi,” kostis taat elutargalt. Nii on ka lastega. Laps vajab aega kasvamiseks ja ka tarkus tuleb tasapisi.
Iga laps on isemoodi. On neid, kes on viieaastaselt lugema hakanud, kuid arvutamine ei lähe kohe kuidagi. Ja pole ka hullu ega siis viiesed peagi veel liitma-lahutama. Kui just vend suli ei tee, et jagab kommid temale sobivalt: kuus endale, viis õele.
Loe edasi »
Mis on muinasjutt
Heljo Mänd
Muinasjutt, muistne jutt,
segamini naer ja nutt.
Sinirindne sinilind
siristades kutsub sind.
Olen üliõpilane ja Võru Lasteaed Punamütsike õpetaja. Meie lasteaias käib 220 last, minu hoole all on 13 tüdrukut ja 9 poissi.Meesõpetaja alushariduses on tänapäeva Eestis veel väga haruldane nähtus. Seepärast soovingi sellest kirjutada.
Tuginedes oma isiklikule kogemusele, võin öelda, et lasteaias on meesõpetaja väga oodatud isik ja ta võetakse kiiresti omaks. Usun, et paljud mehed saaksid lasteaias edukalt hakkama kasvõi juba seetõttu, et nad suudavad laskuda üsna hästi lapse tasandile, teda ära kuulata ja mõista.
Töö lastega on raske, kuid huvitav, kuna väikesed lapsed on siirad ja vahetud, vahvad olevused.
Hommik.
Kaileen ja Kristi saadetakse värava juurest üksi üles. Kaileen on kuuene ja läheb sügisel kooli. Ta saab augustis seitse. Kristi on kolmene, varsti saab neli. Kristi tuleb alati valjuhäälselt naerdes. Vahel protestib ta selle pärast, et õde ei lubanud oma pliiatseid ja keelas Kristil esimesena trepist üles tulla. Kristi istub kapi ees ja mossitab.
Loe edasi »
© 2005-2007 Ajakiri Lasteaed - Eesti lasteaiaõpetajate ajakiri. Kõik õigused kaitstud.
Kontakt
Reklaam
