Haridusameti teade, et lasteaiad lähevad karmile säästurežiimile, ei tähenda vaid seda, et nüüd on 20 või 23 lapse asemel 24 last rühmas. Kogu jutt 24 -st lapsest rühmas on prügi silmaajamine. Paljudes lasteaedades oli varemgi 24 last rühmas.
Ühes kesklinna lasteaias oli juba paar aastat tagasi 24 last rühmas, nende seas 4 üliaktiivset rüblikut. See on õpetaja jaoks suur koormus ning raske vastutus. Ühes rühmaruumis toimus nii õppimine, söömine kui magamine.
Eriti raske oli elu korraldada vihmase ilma korral, kui voodid olid lahti tehtud ja lastel tuli rühmas veel ka mänguruumi leida. Loe edasi »
Olen töötanud lasteaiaõpetajana üle 20 aasta ja see on ikka veel töö, mida tõeliselt teha tahan.
Lapsed on väikesed imelised inimesed. Ma ei väsi neid imetlemast, millise järjekindlusega nad oma tahtmised teoks teevad. Lapsed oskavad rõõmu tunda igast väiksemastki asjast, maailm on neile suur saladus ja see väärib uurimist.
Seega tuleb tuua avastusõpe igasse lasteaeda.
Loe edasi »
Meeldiv oli lugeda 25. aprilli „Õpetajate Lehes“ Peeter Kreitzbergi artiklit „Lasteaiaõpetaja on tähtsam kui ülikooli professor“. Soovitan kõigil seda lugeda. Juba pealkiri ise on kiitust väärt! Nii positiivset lähenemist lasteaiaõpetajate aadressil pole enam ammu kuulnud: “On ju aabitsatõde, et inimese saatus otsustatakse suuresti esimestel eluaastatel. Paljutki, mida on kerge saavutada lasteaiaeas, on raske või isegi võimatu saavutada hiljem.”
Loe edasi »
Olen aastaid töötanud koolis muusikaõpetajana. Kui jõuab kätte sügis ja tuleb alustada uue esimese klassiga, siis on ootusärevus alati suur. Miks? Kohe tekib palju küsimusi. Kui suur on klass, kui palju on poisse, tüdrukuid, kui palju on muukeelseid lapsi, kas nad ka laulda oskavad jne.
Seda artiklit ajendas mind kirjutama Elva lasteaia “Murumuna” muusikaõpetaja Ruth Jürgensoni lugu “Kust see laps need laulud saanud?” Küll oli südantsoojendav lugeda, et Lõuna-Eesti lapsed ikka kodust muusikaarmastuse ja laulmisoskuse saavad. Ja et eesti asja täie väega edasi aetakse.
Loe edasi »
Vägivallatu suhtlemine
Minu aus ülestunnistus: enne aine “Vägivallatu suhtlemine” valimist suhtlesin enamjaolt vägivaldses keeles. Kui mind vaevas mõni konflikt või probleem ja püüdsin lahendust leida, siis tundus kõik nii võimatu. Teadsin, et lahendus on olemas, aga mismoodi välja näeb ja kuidas seda teostada ma ei teadnud. Silmad olid justkui suletud.
Loe edasi »
Tänapäeva ühiskonnas toimunud sotsiaalsed ja majanduslikud muudatused seavad haridusele ja kasvatusele uued nõudmised. Rohkem on hakatud tähelepanu pöörama haridusvaldkonna küsimustele: millised on kaasaegsed ja kõige tõhusamad õppimise ja õpetamise meetodid ja kuidas seostada eelnevat õppe- ja kasvatustegevusega. Eelkõige tuleks pöörata tähelepanu õpetamise meetoditele ja kvaliteedile.
Loe edasi »
Käesolevast õppeaastast alustas Tallinna Pedagoogilise Seminari lasteaiaõpetajate kolmas kursus uue õppeainega „Vägivallatu suhtlemise e-kursus“. Milleks lasteaiaõpetajatele vägivallatu suhtlemine?
Lasteaiaõpetajad on inimesed, kelle hoolde me usaldame oma „suurima varanduse“, oma pisikesed kullaterad nende kõige õrnemal, tundlikumal ja välistele mõjutustele kõige vastuvõtlikumal ajal. See, milliseid inimesi ja milliseid suhteid meie lapsed endi ümber kogevad varases lapseeas, avaldab mõju nende kogu edasisele elule. Tänases ühiskonnas veedab enamus lapsi suurema osa oma päevast lasteaias või lapsehoidja hoole all juba väga varasest east. Seetõttu on eriti oluline lapsehoidja isiksuslik küpsus, emotsionaalne ja sotsiaalne intelligentsus ning suhtlemismeisterlikkus.
Loe edasi »
On teada tõde, et mängimine on lapsele parim õppimise viis. See on võimalus panna proovile oma oskused ja kasutada saadud kogemusi. Seega on lapsele võimaluste pakkumine vabamänguks väga oluline. Kuid on väga palju olulisi oskusi ja kogemusi, mida lapsel pole võimalik hankida igapäevaelus. Siin saab tulla appi õpetaja, kui lapse mängu rikastaja. Kindlasti on iga õpetaja varasalves palju mänge, kuid teinekord, tean omast käest, tahaks midagi uut ja värsket. Seoses sellega pakungi välja mõned endaloodud mängud, mis on aga kindlasti saanud mõjutusi teistest mängudest. Loodan siiski, et leiate endale nende seast midagi huvipakkuvat. Head mängimist!
Loe edasi »
Ümberjutustamise oskuse arendamine tagab sidusa kõne arengu kõrgema vormi – iseseisva sidusa jutukese moodustamise
Erinevad uuringud näitavad, et kooliminevatel lastel ei ole piisavalt oskusi sidusa kõne moodustamiseks.
Kuigi lasteaiast tulevate laste keeleline ettevalmistus on hea, eriti häälikute kuulmine, lugemisoskus jne. on suuri puudujääke just jutustamisoskuses. Nõrgemad on tulemused nii pildi kui pildiseeria järgi jutustamises. Uuringud on näidanud ka, et kõige keerukamaks osutuvadjutu ümberjutustamine, täiskasvanu seletuste/ esitluste jälgimine ja meelespidamine (Laane, E : 2004; Kikas, E., Häidkind, P. : 2003)
Loe edasi »
“Vanaisa, kuidas puud kasvavad?” küsis lapselaps.
“Pikkamisi,” kostis taat elutargalt. Nii on ka lastega. Laps vajab aega kasvamiseks ja ka tarkus tuleb tasapisi.
Iga laps on isemoodi. On neid, kes on viieaastaselt lugema hakanud, kuid arvutamine ei lähe kohe kuidagi. Ja pole ka hullu ega siis viiesed peagi veel liitma-lahutama. Kui just vend suli ei tee, et jagab kommid temale sobivalt: kuus endale, viis õele.
Loe edasi »
Mis on muinasjutt
Heljo Mänd
Muinasjutt, muistne jutt,
segamini naer ja nutt.
Sinirindne sinilind
siristades kutsub sind.
Loe edasi »
Olen üliõpilane ja Võru Lasteaed Punamütsike õpetaja. Meie lasteaias käib 220 last, minu hoole all on 13 tüdrukut ja 9 poissi.Meesõpetaja alushariduses on tänapäeva Eestis veel väga haruldane nähtus. Seepärast soovingi sellest kirjutada.
Tuginedes oma isiklikule kogemusele, võin öelda, et lasteaias on meesõpetaja väga oodatud isik ja ta võetakse kiiresti omaks. Usun, et paljud mehed saaksid lasteaias edukalt hakkama kasvõi juba seetõttu, et nad suudavad laskuda üsna hästi lapse tasandile, teda ära kuulata ja mõista.
Loe edasi »
Töö lastega on raske, kuid huvitav, kuna väikesed lapsed on siirad ja vahetud, vahvad olevused.
Hommik.
Kaileen ja Kristi saadetakse värava juurest üksi üles. Kaileen on kuuene ja läheb sügisel kooli. Ta saab augustis seitse. Kristi on kolmene, varsti saab neli. Kristi tuleb alati valjuhäälselt naerdes. Vahel protestib ta selle pärast, et õde ei lubanud oma pliiatseid ja keelas Kristil esimesena trepist üles tulla. Kristi istub kapi ees ja mossitab.
Loe edasi »
17. veebruaril toimus Tallinna 21. Keskkoolis Eesti Lastevanemate Liidu III aastakonverents
Tervituskõnega esines linnapea Jüri Ratas. Ta ütles, et on läbi käinud kõik lasteaiad ja neile oma abi pakkunud. Linnapea on külastanud ka koole ja teab, et õpetajad teevad oma tööd südamega ning nende kätte võib oma lapsi usaldada.
Haridus-ja teadusminister Erkki Piisang ütles, et me vajame paremat kooli ja kodu ning kooli ja ühiskonna koostööd.
Loe edasi »
Puud on pühimused. Kes oskab nendega kõneleda, neid kuulata, see avastab tõe. Nad ei loe õpetusi ega anna eeskirju, üksikasjust hoolimata jutlustavad nad elu ürgset seadust.
Herman Hesse
Minu lapsepõlve puuks oli tamm vanatädi taluõuel, kuhu oli mõnus otsa ronida ja kaugele üle heinamaa kiigata. Samuti kaks mändi vanaema koduõue peal, mis olid meile kiigepuudeks. Kui nad veel alles on, siis nad kindlasti mäletavad mind.
Loe edasi »
Toome teieni Sirje Aija kursusetöö “Rühivigade ennetamine eelkooliealistel lastel üldarendavate harjutuste abil”, mida kõik liikumisõpetajad saaksid oma töös kasutada. Sirje Aija kursusetöö on tehtud pdf-failina. ja seda saab vaadata Acrobat Reader`i -programmiga, tavaliselt avaneb see ise kui pdf failile klikid.
-laadi kursusetöö alla siit- (faili suurus 2.2Mb)
Üks ema rääkis, kui rahul ta on sellega, et otsustas lapse panna segarühma. Algul ei osanud ta sellest midagi arvata, kodu lähedane lasteaed, kõik rühmad majas segarühmad. No mis siis ikka, vaatame, mis saab. Tasapisi hakkas ema märkama, kui palju on segarühma keskkond last mõjutanud. Üksik ja enesekeskne laps oli muutunud hellaks, mõistvaks, empaatiavõimeliseks ja püüdis alati väiksematele kaaslastele abiks olla.
Kolmeaastased ja kuueaastased koos, vahepeal on veel nelja- ja viieaastased, üks lastest hakkab saama kolmeseks. Kuidas õppetööd korraldada? Väikesed õpetaja abiga või koos suurtega?
Loe edasi »
Töötan Elva lasteaias „Murumuna“ muusikaõpetajana.
Lastega on vahva. Koos nendega tegutsedes tunnetad ka aastaaegade vaheldumist paremini. Olen mõelnud, et milline oleks minu elu olnud siis, kui oleksin valinud teise elukutse. Kindlasti palju igavam ja vaesem. Meie, õpetajad, oleme ikka tundeinimesed.
Loe edasi »
Ütleb ju vanarahvaski, et ühe õnn on teise õnnetus…
Nii ka minul. Kui pererühma õpetaja Reet raskelt haigestus ja pikalt tööle ei saanud, õnnestus mul omandada uusi töökogemusi. Et siiani olin töötanud ainult ühevanuseliste lastega, oli see tõeliseks väljakutseks.
Meie pererühm kannab Pesamuna nime, kus on trio kolmikuid, paar kaksikuid ja ülejäänud ühe pere erivanuses lapsed. On peresid, kust juba mitu vanemat last on kooli läinud ning pesamuna üksi veel rühma jäänud.
Mida öelda? Algus oli raske – kuidas on võimalik pakkuda korraga huvitavat tegevust kolme- kuni seitsmeaastastele! Kuidas planeerida, et tegevused oleksid eakohased ja pakuksid ka omajagu pinget. Suureks toeks ja abiks oli rühma personal, õpetaja abid ning teine õpetaja. (töötame Hea Alguse programmi järgi ning meil on hommikupoolikul tööl lisaks veel üks abiõpetaja).
Loe edasi »
Mängud, mis allpool kirjas, on tekkinud vajadusest integreerida lugema ja kirjutama õpetamine nädala teemaga. Neid mõtteid võib kasutada, kui hääliku ja tähe mõiste on kinnistunud ja lapsed oskavad tähtedes näha häälikuid tähistavaid märke.
Loe edasi »
Loodus läheb meist iga päevaga üha kaugemale. Inimene püüab uusimate tehnoloogiliste leiutiste abil oma elu hõlpsamaks muuta. Muudabki, sageli ikka veel arvates, et ta on looduse kroon. Teisalt saab üha selgemaks tõdemus, et inimene on osa loodusest, kes elab selle rütmi ja reeglite järgi nagu iga teinegi elusolend. Näilise heaolu taga varitsevad inimest tema enda poolt tekitatud ohud. Meie planeedil on jõudnud kätte ajajärk, kus inimene peab õppima ennast iseenda vastu kaitsma – kaitsma loodust.
Loe edasi »
Meil kõigil tuleb aeg-ajalt teha näidistunde ja see määratakse kindlaks pedagoogilisel koosolekul, kes viib läbi lugemise ja kirjutamise tunni, kes kuulamise ja kõnelemise tunni, kes võrdlemise ja arvutamise tunni., kes kunstitunni jne. Mina valisin teemaks kuulamise ja kõnelemise – näitemängu kui vahendi uue kirjanduspala tutvustamiseks.
Loe edasi »
Olen oma aastatepikkuses töös lasteaiaõpetajana pannud tähele, et igal aastal on rühmas vähemalt üks laps, kes paistab välja tähelepanuvajadusega.
Ta kurdab tihti, et pea või kõht valutab, kuid ise on seejuures üsna kõbusa väljanägemisega. Kui lapsel kõht päris tõsiselt valutab, on tal tuju paha või ta lausa nutab valust. Kõhuvalu puhul lasen lapsel kükakil kõndida, kuna valu võib olla gaasidest. Kui sellest abi pole, tuleb helistada emale või isale, et viia laps arsti juurde.
Loe edasi »
Olen töötanud lasteaias 34 aastat ja tööst rõõmu tundnud. Septembris 2006.a täitub mul 35-es tööaasta ja eelmisel sügisel seadsin eesmärgiks enda poolt valmistatud õppevahendite abil laste õppetegevus mängulisemaks muuta.
Meie lasteaia eripäraks on mäng, sest see on lapsele loomupärane vajadus. Mängides on laps vaba, teeb ise valikuid koha ja aja suhtes. Mängu kaudu on lastele teadmiste omandamine lihtne ja huvitav. Mängu abil elab laps läbi oma emotsioone, tavaliselt on need positiivsed, vahel ka ebameeldivad (kaotamine võistlus- või lauamängudes).
Loe edasi »
Kõik kasvatajad on aeg-ajalt kuulnud, kuidas lapsed üksteiselt küsivad: ”Kas sa mängid minuga? Kas sa oled minu sõber?” Eitav vastus teeb nukraks ja vahel ajab lausa nutma. Tavaliselt lahendab mure seda märganud täiskasvanu sekkumine, mõnikord tuleb üksi hakkama saada.
Loe edasi »
Minu nimi on Ene Urb. Ma olen Tallinna Kivila Lasteaia Hea Alguse rühma õpetaja. Tahaksin jagada oma kogemusi töös Hea Alguse programmiga.
Hea Alguse programmi alus on demokraatia lasteaias. Milles see väljendub?
See süsteem pakub kõigepealt erinevate võimaluste paljusust. Seletan lähemalt. Kui nädala teemaks on võetud näiteks kevad, siis selle teemaga tegelemiseks on rühmas vähemalt 7 võimalust. Kogu rühmaruum on jagatud tegevuskeskusteks. Seal on kirjaoskuskeskus, raamatunurgaga lauamängukeskus, kunstikeskus, teaduskeskus, kokanduskeskus, loovmängukeskus, autokeskus, ehituskeskus. Lastel on olemas oma algatus. See väljendub selles, et keskustesse ei planeerita tegevust rangelt õpetaja valiku järgi. Lapsed saavad näiteks kunstikeskuses voolida, meisterdada, maalida ja joonistada oma fantaasia järgi. Nädala teema on küll ette antud, aga selle teemaga saab laps varieerida. Ka väljaspool nädalateemat saab laps alati tegeleda omaloominguga. Keskuste süsteem paneb lapsi valikuid tegema. See omakorda arendab teovõimet ja otsustusvõimet. Seda on elus aga nii palju vaja!
Loe edasi »
Minu laps tunneb juba ammu tähti. Miks ta ei loe? Selline küsimus on tuttav paljudele õpetajatele. Milles on siis probleem?
Enamik lapsi hakkab lugema 6-8 aastaselt. Lugemisvalmidus kujuneb kahes osas: lapsel on selged tähed ja laps saab aru, millised häälikud ning millises järjekorras sõnas kõlavad (täht – mida kirjutame; häälik – mida hääldame).
Loe edasi »
Elus tuleb ette olukordi, kus igaüks vajab abi. Ka tugev inimene tunneb end aeg-ajalt jõuetuna. Vahel veel hädad ja õnnetused kuhjuvad – kaevupump läheb katki, tüli mehega, probleemid töö juures, lemmikloom tuleb koju kolme jalaga, ja sa pead kõigega üksi toime tulema. Haige loom kaenlas, rongile, siis loomakliinikusse, kus selgub, et midagi pole teha, loomaga hüvasti jätmine, kastiga koju toomine, maha matmine. Ja see tühjus ja valu hinges.
Loe edasi »
Kui minu vanem poeg oli nelja ja poole aastane ja noorem sõimeealine, läksin end kasvatajaks tööle pakkuma kodukandi lasteaeda. Juhataja oli töölevõtmisel kaunis karm. Tema tingimuseks oli avaldusele märkida, et lahkun töölt koos lastega.
Olin noor ja rumal, olelusvõitluses nõrguke.Tuli uus kasvataja, kes sai poolteist kohta, mina jäin poole kohaga. Otsustasin koju jääda. Mõtlesin juba minna kodu lähedale vene lasteaeda tööle, kuigi minu vene keel oli sama nõrguke kui ma ise.
Loe edasi »
Tallinna Komeedi Lasteaia juhataja Helin Värtina: Olen lasteaia juhataja ametis kolmandat aastat. Eelnevad aastad olen olnud lasteaiaõpetaja.
Seetõttu on mul õpetajaks olemise kogemust üsna palju, juhataja amet on aga suhteliselt uus ja kogemusi vaid paari aasta jagu. Siiski olen korraldanud juba kaks konkurssi lasteaiaõpetaja ametikohale. See on üsna raske ja õiget otsustamist nõudev ülesanne. On vägagi oluline, kellega seda ühist teerada käia. Ainult hea meeskond suudab kujundada lasteaiale meeldiva ja eripärase näo.
Loe edasi »
