Tallinna Mustakivi Lasteaia ja Tallinna Kivila Lasteaia vahel on head partnerlussuhted. Kuna lasteasutused on naaberlasteaiad, kahel pool puiesteed, siis on nii lasteaedade juhtkonnad kui ka õpetajad hästi kursis naabrite juures toimuva õppetööga. Tihe koostöö toimub ka lasteürituste läbiviimise osas. Toimuvad rahvakalendri tähtpäevadele pühendatud kontserdid, näitused ja muidugi lasteetendused, kus saavad osaleda mõlema lasteasutuse lapsed.
Vahetame mõtteid
Vahetame mõtteid
Jõuluvana on olemas
Jõuluvana on olemas
Isegi kui jõuluõhtul kaob isa millegipärast just kingijagaja tulekuks kuhugi ära ja punase mantli alt piilub tuttav kingapaar, ei tasu usku jõuluvanasse kaotada. Mõnikord ta tõesti igasse kodusse ei jõua ja palub isa või vanaisa appi kinke jagama, kuid Rovaniemis elab päris tõeline Jõuluvana.
Hingedeajal mõistame armastuse suurust
Puud on heitnud maha kirju leherüü ja viimased krüsanteemid lõpetavad viimast õitsemist. «Linnud läinud lõunamaale, lilledel on surmakuu,» lauldakse lastelaulus. Kusagil vinguvad tuuled ja kiiksuvad suured puud, nagu hiiliks keegi…
Oktoobri lõppedes rääkisime Keila Vikerkaare lasteaias lastega oma perest, vanematest, vanavanematest ja lemmikloomadest. Hingedekuu esimesel päeval, toimus lasteaia lastele üritus „Muinaslugu muusikas“, läbi mille said lapsed justkui oma hingele pai teha.
Mõtisklusi mihklikuust…
Septembril on ilusad nimed: sügiskuu, pohlakuu, kanarbikukuu, jahikuu,mihklikuu.
Vanarahvas tavatses ikka öelda: “Mihklipäevaks on naine tuas ja naeris koopas.” (Rakvere vanasõna) st., et õuetööd tehtud ja algasid tubased toimetused.
Vana aja mängud
Järjest rohkem hakkame tagasi vaatama oma juurte poole. Väärtustama oma rahva kultuuripärandit, esivanemaid, loodust… Nii oleme ka meie oma rühmas võtnud eesmärgiks lastele tutvustada vana aja asju, mänge, tähtpäevi, vanasõnu, kõnekäände jne.
Oktoobrikuu alguses seadsime sammud Viljandi Muuseumisse, kus on väga põnevad Muuseumitunnid. Saime teada mida tegid lapsed siis, kui poest ei saanud osta mänguasju, ei olnud arvuteid ega telekaid, kuidas veetsid lapsed aega sadu aastaid tagasi.
Mängisime mänge ja uurisime vanaaegseid mänguasju. 
Tund leidis aset vanas rehetoas, kus oligi kõik nii nagu vanal ajal. Lapsed olid väga põnevil. Kuulasid suure huviga, esitasid küsimusi. Ääretult põnevaks osutusid just mänguasjad ja jõu- ning osavusmängud.
Kui poisid nägid, et ei olegi vaja joonistada maakaarti paberile – võib ju kasutada puulehte, kus on juba looduse poolt salarajad lehele kantud, läks hoogsaks aruteluks kuidas ja mida lasteaeda jõudes mängida. Ja milliseid põnevaid loomi saab ise valmistada puuokstest!
Õpetajate päev
Et ühel päeval oleks 24 tunni jooksul kogu maailma tähelepanu keskpunktis õpetajate töö ja saavutused, nende mured ja probleemid, lõi UNESCO 1994. aastal tähtpäeva «Õpetajate päev».
Õpetajate päeva tähistatakse kogu maailmas 5. oktoobril. Traditsiooni eestvedajaks on lisaks UNESCO-le õpetajate maailmaorganisatsioon.
Tavaliselt vahetavad õpetajad ja abituriendid õpetajate päeval korraks oma rollid ehk abituriendid mängivad «rangeid» õpetajaid ning õpetajad «ulakaid» õpilasi.
Kuidas minust sai lasteaiakasvataja
Minu lasteaiakasvatajaks saamise lugu on huvitav sellepoollest, et see algas väga varases eas.
Olen käesoleval momendil 56- aastane, paljud seigad on ununenud juba, aga seda mäletan ma küll selgesti, kuidas ma kolmeaastase plikatirtsuna ema käekõrval väikese alevi lasteaiast möödudes küsisin, et kes siin elab. Ema siis selgitas, et siin on lasteaed ja lapsed käivad siin mängimas.
Mina lasteaias ei käinud, sest mul oli vanaema kodus, kes mind kantseldas. Olin lapsena väga julge, pealehakkaja, seltsiv, energiline laps, ja kuna sel ajal veel keegi ei olnud rääkinud ADHD diagnoosist, siis öeldi, et ei seisa pudeliski paigal…
Tuhkatriinu
Muinasjuttu on muudetud, sest polnud kasuema osatäitjat, meie näidendis on kasuisa.
Lavastatud Kohila Männi lasteaias 2011a detsembris 6 aastaste lastega.
Selles etenduses mängisid 20 last.
ELAL-i suvelaager Haapsalus 01.-02-07.2010
Tänavu täitub Eesti Lasteaednike Liidul 20-s tegevusaasta ja samakaua on tehtud suvelaagreid. 20-s laager oli tänavu 01.-02.07. Tartus. Eelmisel aastal toimus laager esmakordselt Läänemaal, Haapsalus. Sellest on jäänud head mälestused ja kui varem ei ole taibanud sellest kirjutada ja teistele teada anda, siis praegu oleks viimane aeg see viga parandada!
Selleks, et 1 laager saaks toimuda, tuleb hakata varakult tööd tegema – projekte kirjutama, et saada toetust laagri tegevusteks.
Lõunauni lasteaias
Mind ärgitas pliiatsit haarama Evelin Tamme artikkel 8. veebruari Eesti Päevalehes “Kõik lapsed ei peaks lasteaias magama”.
Arvan, et kõik korrapärase koduse päevarežiimiga lapsed vajavad lasteaias päevast puhketundi. See pole lapsele karistus, vaid võimalus pikk päev täis suhtlemist ja tegutsemist hästi mööda saata. Laps veedab lasteaias 8-12 tundi päevas. Eriti väsinud on üksikvanema lapsed, kes sõidavad ühistranspordiga ja kelle tööpäevad lasteaias venivad kuni 12-tunnisteks. Hiljuti väitis üks ema, et ta käib lapsega kodus ainult magamas.
Paljude laste lasteaiapäev on lühem, aga sellele järgneb sportlik treeningtund, eelkool või muusikaring. Ilma päevase uneta ei tule ka nemad toime. Arvan, et on mõni üksik laps, kes ei vaja päevast magamist. Vanemal on kohustus leida parim võimalus – rühm, mis lapsele sobib. Kõik vanemad nõustuvad tõsiasjaga, et laps väsib rühmas teisiti, kui kodus. Kui laps jõuab rühma hommikul (mitte lõunaks), võimleb, ujub, võtab osa erinevatest õppe- kasvatustegevustest, on ta kella üheks nii väsinud, et vajab puhkust.
Ma ei nõustu kasvatusteadlase ettepanekuga, et laps võiks voodis autodega mängida või pleierit kuulata. Voodist ei tohi teha mängutuba! Terve närvikavaga laps uinub raskusteta. On tegevusi, mida tuleb teha, meeldigu need või mitte. Kui laps ei taha hambaarsti juurde minna, kas vanem jätab siis lapse hambad ravimata? Tähtis on lapsevanema hoiak. Üks tubli ema ütles rühma esikus lapsele: “Küll sul on lasteaias hea – sul on oma voodi, minul tööjuures ei
ole.”
Kummaline on ka Evelin Tamme mõte, et: “koosolekute ajal pole seal ühtegi täiskasvanut.” Jutt käib olukorrast rühmaruumis, kui õpetajatel on koosolek. Ükski õpetaja ei jäta lapsi järelevalveta. Kui õpetajal pole piisavalt kohusetunnet, siis hoolitseb selle eest lasteaia juhtkond.
Arvan, et kohustuslik lõunauinak lasteaias ei ole nõukogudeaegne igand, vaid vajalik ka tänapäeval. See on laste privileeg, et kasvada tervete ja tublidena.
Vanemõpetaja
Ülle Põld
Mind ärgitas pliiatsit haarama Evelin Tamme artikkel 8. veebruari Eesti Päevalehes “Kõik lapsed ei peaks lasteaias magama”.
Arvan, et kõik korrapärase koduse päevarežiimiga lapsed vajavad lasteaias päevast puhketundi. See pole lapsele karistus, vaid võimalus pikk päev täis suhtlemist ja tegutsemist hästi mööda saata. Laps veedab lasteaias 8-12 tundi päevas.