Esileht | Reklaam | Arhiiv | Kontakt

Siin saavad mudilaste õpetajad hea hariduse

Lasteaiaõpetajate koolitusest Tallinna Pedagoogilises Seminaris
Peaaegu 2/3 Eestimaa 7000 lasteaiaõpetajast on lõpetanud Tallinna Pedagoogilise Seminari, mille eelkäijaks oli 1935. aastal Eesti Naisliidu poolt asutatud Kodumajanduse Instituut. Nõukogude perioodil oli seminar tehnikumi staatuses ja tol ajal said lasteaedade kasvatajad keskerihariduse. 1995/96. õppeaastast alustas seminar lasteaiaõpetajate õpetamist kõrghariduse tasemel. Eelnevalt läbis õppekava haridusministeeriumi moodustatud komisjonis ekspertiisi ja tunnistati vastavaks diplomiõppe õppekavade tasemele. 2004. aasta aprillis toimus seminaris koolieelse lasteasutuse õpetaja eriala õppekava rahvusvaheline akrediteerimine ja Kõrghariduse Hindamise nõukogu otsusega sai õppekava täisakrediteeringu.

Alushariduse ja täiendõppe osakonnast
Koolieelse lasteasutuse õpetaja erialakoolitus toimub alushariduse ja täiendõppe osakonnas. Osakonna eesmärgiks on:
o pakkuda üliõpilastele rahvusvahelistele nõuetele vastavat konkurentsivõimelist laiapõhjalist pedagoogilist rakenduskõrgharidust,
o korraldada oma tegevusvaldkonnas taseme- ja täiendõpet,
o edendada õpetatavaid erialasid rakendusuuringute abil,
o anda vajalik pädevus ning oskused elukestvaks õppeks.

Osakonnas õpetatakse nii päeva- kui kaugõppes koolieelse lasteasutuse õpetajaid. Kaugõppe üliõpilasteks (3 aastat, 120 AP) on eelkooliealiste lastega töötavad, kuid erialast haridust seni veel mitteomavad lasteaiaõpetajad. Kaugõppes koolitatakse ka lühendatud õppekava (1,5 aastat, 60 AP) järgi erialase keskeriharidusega koolieelsete lasteasutuste õpetajaid, et viia nende haridustaset vastavusse õpetajakoolituse raamnõuete ning pedagoogidele kehtestatud kvalifikatsiooninõuetega.

Osakond korraldab töötavatele koolieelsete lasteasutuste õpetajatele pedagoogide kvalifikatsiooninõuetele vastavaid erineva pikkusega erialaseid kursusi (320 t, 160 t, 40 t, 20 t). Alushariduse ja täiendõppe osakond koostöös kirjastusega Ilo annab välja erialast metoodilist materjali. Kõigile lasteaednikele on tuntud eelkoolipedagoogika metoodilisi teemasid käsitlev sari (ajakiri) Tea ja Toimeta.

Koolieelse lasteasutuse õpetaja eriala õppekavast Koolieelse lasteasutuse õpetaja 120 AP mahuga õppekava üldstruktuur tugineb Eesti Vabariigis kehtivatele õpetajakoolituse raamnõuetele; selle abil valmistatakse ette pädevaid koolieelse lasteasutuse õpetajaid.
o Stuudiumi jooksul omandab üliõpilane üldhariduslike õpingute kaudu (15 AP) üldkultuurilise, kommunikatiivse ja sotsiaalse pädevuse.
o Ainealased õpingud (19 AP) loovad teoreetilise aluspõhja.
o Mahukaim on kasvatusteaduslike ja psühholoogiliste õpingute osa (34 AP), mille eesmärgiks on üliõpilase kutsealasse süvenemine, kesksete erialaste probleemide ning nende teadusliku käsitlusega tutvumine. Kasvatusteadusliku uurimistöö alustes ja uurimisseminaris õpivad üliõpilased töötama erialase kirjandusega ning koostama uurimistööd. Eraldi kursustena on lapse arengu jälgimine, lapse mäng ning lastevanemate nõustamine.
o Ainedidaktiliste õpingute (14 AP) kaudu omandab üliõpilane pädevuse õppeainete didaktikas ja saab kutseala spetsiifilised teadmised ning oskused.
o Praktika (24 AP) eesmärk on õppida realiseerima ja korrigeerima õpitut, saada tööalaseid kogemusi. Seal saab üliõpilane kasutada oma teoreetilisi teadmisi.
o Valik- ja vabaainete kaudu saab õppija soovitud suunas areneda. Valikainetest lähtuvalt on üliõpilasel võimalus valida diplomieelse praktika liik (erilasteaiad, alternatiivlasteaiad). Vabaaineid võib üliõpilane valida ka väljastpoolt seminari.
o Stuudium lõpeb diplomitöö kirjutamise ja kaitsmisega.

I kursusel on põhisuunaks teoreetilise baasi kujundamine orienteerumaks koolieelse lasteasutuse õpetaja töös ja selle kontekstis; seda toetavad tutvumispraktika ja praktika lastesõimes.
II kursusel on põhisuunaks lapsest lähtuv planeeritud kasvatuse ja õpetuse korraldamine, mida toetab praktika lasteaias.
III kursusel on põhisuunaks koostöö ja vastutus turvalise ning arendava kasvukeskkonna kujundamisel. Seda toetavad vaatluspraktika koolis, võrdlev praktika (juhtimine, alternatiivid, erivajadustega laste rühmad, liikumis-, muusika- ja kunstiõpetaja töö) ning diplomieelne praktika.

TPS-i koolieelse lasteasutuse õppekava tugevuseks võib pidada järgmisi aspekte, mida oma raportis tõi esile ka rahvusvaheline akrediteerimiskomsjon:
o õppekava uuendamisel on arvestatud ühiskonna arengut ja nõudeid õpetajakoolitusele;
o erialapraktika toimub etapiliselt kogu stuudiumi vältel ja toetub loengutes, seminarides, praktikumides ja iseseisva tööga õpitule;
o õppekava läbinul on kaasaegne, teoreetiline ja praktikaga seotud ettevalmistus töötamiseks erinevates koolieelsetes lasteasutustes;
o lõpetajad on kutsekindlad, vaid üksikud ei lähe erialasele tööle;
o õppejõududel on nii praktilise kui ka teadusliku töö kogemus;
o põhjalikud õppejõudude poolt koostatud ainekavad.

Praktikast
Tallinna Pedagoogilise Seminari üliõpilastel tuleb stuudiumi jooksul sooritada praktikad lasteaedades, lasteaed-algkoolides, erilasteaedades, üldhariduskoolides. Üliõpilased koostavad iga praktika lõppedes praktikaaruande. Kogu praktika tsükli jooksul valmib üliõpilasel praktika portfoolio. Praktika lõppedes toimub tehtu-kogetu arutelu rühmatöödena. Praktika paremaks korraldamiseks ja kutsekvalifikatsiooni tõstmiseks on alustatud mentorikoolitusega.

Tutvumispraktika, (2 AP) eesmärgiks on ülevaate saamine erinevatest lasteasutustest, nende struktuurist, erinevate töötajate tööülesannetest lasteaias ja lasterühmas, lasteaia töö kavandamise põhimõtetest ja eesmärgistamisest.
Sõimepraktika (6 AP) eesmärgiks on pedagoogika- ja psühholoogiaalaste teadmiste rakendamine töös 1-3 aastaste lastega. Üliõpilased töötavad rühmaõpetajatena, viies läbi kogu õppe- kasvatustegevuse rühmas töö kavandamisest kuni tegevuse analüüsini.
Lasteaiapraktika (7AP) eesmärgiks on pedagoogika- ja psühholoogiaalaste teadmiste rakendamine töös 4-7 aastaste lastega, pedagoogiliste olukordade nägemine, tajumine ning lahendamine. Üliõpilased vaatlevad ja analüüsivad laste arengut.
Vaatluspraktika I klassis (2 AP) eesmärgiks on tutvuda laste õpetamise ja kasvatamisega I kooliastmes, võrrelda seda lasteaias kasutatavate meetoditega, vaadelda ja analüüsida laste kohanemist koolis.
Võrdleva praktika (3 AP) eesmärgiks on põhjaliku ülevaate saamine erinevate lasteasutuste tööst (erilasteaiad, alternatiivlasteaiad, muukeelsed lasteaiad).
Diplomipraktika (4 AP) eesmärk on teadmiste ja oskuste kasutamine ning kinnistamine praktilises tegevuses oma valitud valdkonnas (sõime- või aiarühmad, erilasteaiad, sobitusrühmad, alternatiivlasteaiad, muusikaõpetaja, liikumisõpetaja töö).
Väilissidemetest

TPS alushariduse ja täiendõppe osakond on arendanud ka rahvusvahelisi koostöösidemeid:
o Soome lasteaednike liiduga (LTOL) ja Soome akadeemiliste elukutsete esindajate liiduga (AKAVA);
o Soome lasteaiaõpetajate täiendkoolitusega tegeleva asutusega Edufin;
o Oulu Ülikooli koolieelse kasvatuse instituudiga;
o Turu Ülikooliga (J.Kinos);
o Jyväskylä Ülikooliga (K. Kepler-Uotinen, P. Karvonen);
o Joensuu Ülikooli Savonlinna õpetajate koolituse osakonnaga (V.Vienola, M.Palovaara)
o Peterburi koolieelse kasvatuse metoodika keskusega (N. Kutuzova).
o Loomisel on sidemed Rootsi lasteaednikega
o Taastamisel sidemed Läti ja Leedu kolleegidega

Maaja Mänd
TPS alushariduse ja täiendõppe osakonna metoodik

Leave a Comment

12 + 4 =
Please leave these two fields as-is: