Lisatähelepanu vajav laps – kes ta on?

Uue põlvkonna lapsed – kuidas nendega toime tulla! Ei taha nad kodus ega lasteaias kuuletuda, raske on neil meiega ja meil nendega. Või on meil liiga vähe silmi, liiga vähe kõrvu ja südamekuulamist? Autoritaarsus neile ei mõju. Võib-olla oleks õigem küsida neilt “murelastelt”: mida me peaksime tegema, et mõlemad ellu jääksime?

5-aastane Paula ei taha osa võtta ei muusika- ega võimlemistunnist-seisab eemal ja vaatab pealt. Teinekord hoiab kramplikult õpetaja käest kinni ja keeldub teiste juurde minemast, kaasa tegemast. “Oleme siin! Vaatame siit!” palub ta õpetajat. Laps vajab aega, sundida ei saa. Korra tegi muusikatunnis kaasa, rohkem mitte. Paulal on raske hommikul emast lahkuda, ehkki ta lubas emale: veel üks kalli ja siis võib ema minna, kuid ikka ripub ta ema küljes. Ega see lahkumine nii lihtne polegi- tuleb üksi hakkama saada, ainult Härra Hips(tohutu-suur jänes) toeks. Vahest aitab Härra Hips hädast välja? Õpetaja proovib: Härra Hipsil on saladus, Härra Hips ütleb sulle, kui lased emal ära minna. Paula kõhkleb, kas ikka on päris väärt saladus? Algus on tehtud. Hea algus.

Mida peaks lasteaiaõpetaja tegema, kui lisatähelepanu vajavaid lapsi on rühmas rohkem kui üks? Kui on 3 hüperaktiivsete kalduvustega, üks eriandekusega? Kogu rühm vajab tähelepanu, mitte ainult need 3-4 last. Õpetaja kasutab loovust, mängu salapära, muinasjuttu, sosinal rääkimist. Ennäe imet, hetkeks on täielik vaikus. Eks proovime edasi.
Emakeele tunnis otsitakse E-hääliku asukohta sõnas. Tähelepanuhäirega poiss ei suuda ei seistes ega istudes häälikule keskenduda. Tal on midagi taskus, midagi on selja taga, kelle mänguasi maas on? küsib ta. Õpetaja kasutab kavalust-ta valab kruusiga ämbrisse vett-mis häälikuga algab sõna vesi, Harald? Vesi algab V-ga. Õpetaja abi küsib: “Kas elevant käib E-ga, Harald? “Ei käi , jalgadega käib, näed isegi..” kostab poiss. Ega ta kätega ei käi küll. Poisil on õigus, aga E- häälikuga algab ikka.

Miða kiusab kõiki, kes teda mängu ei võta. Tal on raske end eesti keeles väljendada, aga ta püüab. Algul tahtsid kõik Miðaga kabet mängida, sest poiss kaotas alati. Nüüd on ta aga võitma hakanud. Jaan on alati valmis kabet mängima – tema on kabes kõige tugevam.
Kuidas erivajadusega last aidata, seda teab juba enamus lasteaiaõpetajaid. Selline laps vajab lisatähelepanu. Kuid tähelepanu vajavad kõik lapsed! Õpetaja märkab erivajadusega last kohe ja teeb kõik, et teda aidata. Õpetaja on aga üksi 20-24 lapsega, tegevusterapeute igas majas pole.

Kes aitaks lasteaiaõpetajat?

Kahjuks pole alati, kui oleks vaja tarka nõu ja enda jõud on lihtsalt otsas, lähedal nõustajat või erivajadustega laste probleemides pädevat isikut.
Peaaegu igas rühmas on erivajadusega lapsi, kellele kulub enamasti kogu õpetaja tähelepanu. Kuigi vastava spetsialisti diagnoosiga lapsi on vähe või üldse mitte, ei tähenda see, et erivajadusega lapsi rühmades pole. Kindlasti oleks väga vaja, et ka Eestis oleks igas rühmas korraga tööl 2 õpetajat (nagu Soomes ja Rootsis). Siis saaksid kõik lapsed lasteaias edukalt kasvada ja areneda, jätkuks tähelepanu igale särasilmale.

Selle raske ja väga vajaliku probleemiga tegeleb ka Eesti Lastefond. Ehk leiab mõni lasteaiaõpetaja abi nende kodulehelt www.elf.ee

Kommenteeri artiklit
Kas sa töötad maal või linnas?
Kas sinu rühmas on erivajadusega lapsi, mitu?
Kas oled selle poolt, et rühmas töötaks lastega korraga kaks õpetajat pluss õpetaja abi?

Rubriigid: Vahetame mõtteid. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

8 + 3 =
Please leave these two fields as-is: