Meile tuli kiri emalt, kelle laps oli lasteaias emaga ühes rühmas. Tüdruk oli 5-aastane ja kindlasti pisut ära hellitatud, kuna emal oli raske temaga koos olles tööd teha. Tüdruk jonnis, segas, oli isemeelne, teise rühma ka ei tahtnud minna. Kui ema lapse vägisi teise rühma pani, jooksis tüdruk nuttes mitu korda päevas ema juurde. Ema viis tüdruku tagasi, laps oli hüsteerikas, lausa rippus ema küljes.
Kuu: aprill 2006
Aleksei Turovskiga loomaaias
Ervin Laanvee looduskoolituse raames oli ka päev loomaias Aleksei Turovskiga ja kohtumine Mati Kaaluga. Päev varem oli Ervin Laanvee oma koolitusel õpetanud, kuidas lihtsate, emotsionaalsete korduste ja rütmiharjutustega lastele kuldnokka tutvustada ja samal moel õpetada ka vanasõnu, mõistatusi, luuletusi.
Aleksei Turovski alustas samuti vestlust linnulaulust, kuna kuldnokad püüdsid kogu hingest pilvist päeva helgemaks muuta. Samal ajal, kui rahvas kogunes, suutis Aleksei Turovski anda arvukalt põhjalikke vastuseid lindude, eriti kuldnoka ja musträsta laulu kohta.
Tallinna Loomaaia direktor Mati Kaal: “Kui oleksin lasteaia juhataja…”
“Kui oleksin lasteaia juhataja, näitaksin lastele kõike seda, mis jääb väljaspoole lasteaia hoovi ja aeda. Et hakata seda mõistma ja et see iseenesest selge oleks, peab hakkama võrdlema endaga, mille poolest on inimene loomadest või taimedest erinev. Tuleb õppida lahtiste silmadega. Inimene on looduse osa. Loodust võib ajutiselt ka tuppa tuua. Ei ole midagi keerulist vaja, võtta klaaspurki loodust või panna väikesesse akvaariumisse, et jälgida looduse vigureid pikemalt. Võib jälgida konna arengut. Kraavist või tiigist võib tuua konnakudu, koos sellega on ka toiduvarud kaasas.
Erivajadusega laps
Milline ta on, see erivajadusega laps? Kas tal on mõnest haigusest või sünnikahjustusest tingitud liikumispuue, või on tema kõne nii segane, et sellest on teistel raske aru saada, või ei jää talle meelde lihtsamadki mõisted ümbritsevast? Erivajadusega laps on sama lai mõiste nagu tavalaps. Erivajadus ei ole vaid lonkav jalg või kogelev kõne, sageli on probleemid peidus just väliselt igati normatiivse lapse sees. Ja probleemid, konkreetsed raskused, puudused, võimetused on need, mis tekitavad sellele lapsele erilise vajaduse teistsuguse lähenemise järele.
Kevadised meisterdamised koos vanematega
Lihavõttenädalal oli meie lasteaias vilgas askeldamine. Vanemad, kes lastele järele tulid, said neljapäeva pärastlõunal meistedada koos lastega pudelikorkidele jäneseid, punuda kasevitstest korve ja teha palju muud huvitavat.
Lapsest saab koolilaps
1.märtsil algas Tallinna koolides õpilaste registreerimine 1. klassidesse. Koolide nõudmised lapse koolivalmidusele on erinevad (vt koolide kodulehekülgedelt).
Olenemata koolide erinevatest ootustest võiks laps koolimineku ajaks:
• teada oma ees- ja perekonnanime, aadressi, telefoninumbrit, vanust ning sünnipäeva
• kirjutada trükitähtedega oma ees-ja perekonnanime
• istuda rahulikult 10 min segamata teise jutule vahele
• haarata silmadega 3-5 objekti
• orienteeruda ajas: eile-täna-homme, enne ja pärast, aastaajad, nädalapäevad;
tunda kella
• orienteeruda ruumis: all, üleval, paremal-vasakul jne
• loendada kasvavalt ja kahanevalt 10 piires
• omada laialdast sõnavara, kasutada erinevaid üldmõisteid: loomad, linnud, riided, nõud, mööbel jne
• jutustada grammatiliselt õigete lausetega
• arutleda ning tuua välja põhjus-tagajärg suhted: sellepärast, et…
• osata võrrelda sarnaseid pilte, näha ning tuua välja erinevusi ja sarnasusi
• osata kuuldud loos või pildil välja tuua olulisi sündmusi ja detaile
• eristada sõnas häälikuid, tajuda nende järjekorda ning osata häälida
Mäng, loovus ja tegutsemiskultuur lasteaias
Improvisatsiooniteatris kasutatakse mängu, mille nimi on VÄRV! See käib nii, et ma hakkan sulle ühte lugu jutustama, ütleme näiteks muinasjuttu. Teatud hetkel on sinul kui kuulajal võimalus anda mulle kahte sorti käsklusi: Värv või Edasi. Kui sa ütled värv, siis ma pean jutustuse katkestama ja kirjeldama kohta, kuhu me loos oleme jõudnud: lõhnu ja maitseid, tegelasi – näiteks vanaema lihtsat puidust voodit või punamütsikese korvis lõhnavaid lumikellukesi.
Andekad mitmel alal…
…sellist pealkirja kandis näitus Tallinna Nurmenuku Lasteaias! Andekaid lapsi saavad õpetada vaid andekad õpetajad. Rühmades ringi liikudes jääb üle vaid imestada, kui toredaid ideid õpetajad leiavad, mida lastega joonistada, meisterdada ja voolida. Viimastel aastatel on ilmunud palju sellekohaseid raamatuid, kuid sageli pole kättesaadavad kõik materjalid ja ikka tuleb appi võtta loovus, et põnevust jätkuks.
Mäng, mäng, mäng
Me kõik tuleme lapsepõlvest ja mängudemaalt. See on aeg, millest üldjuhul räägitakse vaid kõige helgemates toonides. Miks on see nii? Mis teeb lapsepõlve õnnelikuks? Ja kas meie, täiskasvanutena, oskame seda etappi inimese arengus vääriliselt hinnata ja tähtsustada?
Itaaliast Reggio-Emilia linnast pärit Loriz Malaguzzi poolt ellu kutsutud Lapse Saja Keele pedagoogikas tähtsustatakse lapse kasvukeskkonna kõrval kogemuse läbi õppimist. Elukogemust talletatakse uurides, katsetades, luues, lammutades, meeltega tunnetades … ja seda loetelu võiksime siinkohal jätkata, aga kõige tähtsam, läbi mängides.
Ta nägi koletisi
Kui meie esimene poeg Hando oli poolteist aastat vana, haigestus ta gripi tagajärjel südamelihasepõletikku. Ta vaid nuttis, ei söönud ega maganud. Olin temaga kaks nädalat haiglas. Pärast seda tuli temaga iga päev süstimas käia. Hando kartis süstimist nii väga, et hakkas iga kord nutma, kui meditsiiniõde nägi. Ükskord läks tal hirmust isegi kõht lahti. Kord, pärast järjekordset süstimist, läksime koju ja nägime rõõmuga, et vanaema oli külla tulnud. Mäletan, et poiss seisis tol hetkel just keset põrandat, kui ta äkitselt maha vaatas, hakkas karjuma ja jooksis seina äärde. Keegi ei taibanud, mis lahti on. Tõstsin poisi tagasi keset põrandat, ta hakkas röökima ja jooksis seina äärde. Mul tuli hirm peale, laps ei saanud ju äkki hulluks minna. Mida teha? Mis oli juhtunud?