Esileht | Reklaam | Arhiiv | Kontakt

Mänguasjadest ja mängust

Nõmme Lastekaitse Liit on mittetulundusühing, kus kümme viimast aastat on tegeletud mänguasjade ja laste mängu uurimisega. Meie Lasteabi Keskuses on ka väikene lastehoid, kus kahes kümnelapselises rühmas on erinevas vanuses mudilased. Lastehoid töötab nagu tavaline lasteaed oma kindla päevakavaga.

Read more

Värvide nädal Kopli Lasteaias

Seest siiruviiruline, pealt kullakarvaline – sellise mõistatusega võis võrrelda Kopli Lasteaia mudilasi 10. aprillist 13. aprillini.

10. aprillil oli meil sinine päev, lapsed ja õpetajad olid riietatud sinistesse riietesse.
Samal päeval maaliti ja meisterdati ainult siniseid asju: nii valmisid sinised lihavõttemunad, sinised kalad ja kahte moodi sinililled. Peale laste lõunauinakut käis lastel külas sinine lehm ja õpetaja jutustas sinist muinasjuttu.

Read more

Loodusprojekt Lokuta Lasteaias


LuupLokuta lasteaial on hästi suur õueala, kus kasvab mitmeid erinevaid puuliike. Kõrval asub looduskaitse all olev kunagise Lokuta mõisa park. Lähedal on Tolli mets. Ühelt poolt see, et meie oma mängumaal leidub niipalju looduslikku õppematerjali ja teiseks meieni jõudnud info saksamaa metsalasteaia kogemustest, andis tõuke keskkonnateemaga süvendatult töötamise mõttele. Mõte liikus, teostuseks oli tarvis ka vahendeid. Vahendite muretsemiseks oli tarvis raha, aga raha ei liikunud. Seisis hoopis KIK-s. Lasteaias töötab energiline ja sihikindlalt oma plaane teostav vanemõpetaja Taimi Punapart, kes võttis enda peale kogu suure töö. Kirjutas projekti KIK-le, milles taotles hulganisti vahendeid uurimiseks, katsetamiseks jne..

Read more

Televisiooni mõju lapsele

Eesti ühiskonnas on aastatega toimunud mitmed muutused. Meie emad-isad elasid ajal, kui puudusid elektroonilised suhtlusvahendid ning infoedastajad, ise olen pärit ülemineku perioodist, kui tekkisid esimesed telerid ja raadiod. Tänapäeva lapsed on pidevalt ümbritsetud massimeediavahenditest. Kas need lõputud tehnikavõimalused on last arendavad või kahjulikud?

Read more

Toimetaja veerg Lasteaed Nr. 4/2006

Hea Lasteaia lugeja!

Oleme jõudnud kevadesse ja esimesed sinililled soojendavad südant. Südant soojendab ka see, et oleme saanud palju kirju ja ka kaastööpakkumisi. Paljud lasteaiajuhatajad ja ka lasteaiaõpetajad on helistanud ja küsinud, kuidas saab meie ajakirja tellida. Vastan: kahjuks ilmub meie ajakiri esialgu ainult internetis. Oodatud on kõik kaastöö- ja koostööpakkumised. Kuna meie ajakiri on sõltumatu ajakiri, võib igaüks selle veergudel oma arvamust avaldada, oma ideid välja pakkuda.

Read more

Lugemisvalmidus. Soovitusi õpetajatele

Minu laps tunneb juba ammu tähti. Miks ta ei loe? Selline küsimus on tuttav paljudele õpetajatele. Milles on siis probleem?
Enamik lapsi hakkab lugema 6-8 aastaselt. Lugemisvalmidus kujuneb kahes osas: lapsel on selged tähed ja laps saab aru, millised häälikud ning millises järjekorras sõnas kõlavad (täht – mida kirjutame; häälik – mida hääldame).

Read more

“Laste oma kassiraamat” Ingrid Andersson

Kindlasti oleme kõik kunagi kokku puutunud mõne kassiga. Silitanud tema kasukat ja tundnud, kui soe ja pehme see on. Kui kassi hellitada, hakkab tema sees tööle imetilluke vurisev „vokiratas” – kass hakkab mõnust nurru lööma. Seda omamoodi surisevat heli oskavad tekitada ainult kaslased.

Laste kassiraamat on väikesele lugejale esimeseks tutvuseks nende suurepäraste sõpradega. Räägitakse, kuidas oma kassi eest hoolitseda, millised kassitõud on olemas, aga ka sellest, kuidas kass erinevatele asjadele reageerib. Jutustus Miisu-nimelisest kassist kirjeldab kassipoja esimest eluperioodi kassiema juures. Kala püüdvatest kassidest, tsirkusekassidest ja paljust muust huvitavast on võimalik lugeda just sellest raamatust.

Read more

“Laste oma koeraraamat” Ingrid Andersson

Laste oma koeraraamat on raamat kõikidele, kes armastavad koeri, olles koeraomanikuks kas päriselt või vähemalt unistustes.

Raamatu kaunite fotode (Lotta Gyllensten) ja paljude lustakate joonistustega (Lena Furberg) illustreeritud tekst on täis innustavalt ja lõbusalt esitatud fakte. Siit saame lugeda, kuidas hundist sai koduloom, kuidas koeri erineval eesmärgil kasutatakse, millised on suurim ja väikseim koeratõug, imelistest kutsikatest ja sellest, mida üks koer kogeb oma hommikusel jalutuskäigul.

Read more

“Räägi mulle rebasest” Fred Jüssi

Öeldakse, et uus on unustatud vana. “Räägi mulle rebasest” ilmus 1987. aastal. Nüüd on see raamat jälle lugeja käes, ainult et uues kuues – eelmisest pisem ja uute piltidega. Tegelased ikka needsamad, kes varemalt. Vahepeal möödunud aeg on tinginud küll pisiparandusi tekstis, aga need puudutavad üksnes mõne looma käekäiku,mitte olemust. Metslooma olemus, nagu inimloomuski on väga visa muutuma.

Suureformaadilises pildiraamatus vaadeldakse 14 Eestimaal elava imetaja – ilvese, hundi, rebase, saarma, mägra, kärbi, metsnugise, orava, metssea, hirve, metskitse, suurkõrva, jänese, kaelushiire – osa meie looduses.

Read more