Haridusfoorum Pärnus ehk karjäärinõustamine algab lasteaias

10-augustil toimus Pärnumaa kutsehariduskeskuses Haridusfoorumi 2006 Pärnu eelfoorum teemal “Õpetaja, aita oma õpilast karjääri planeerimisel”.

Kuna olin kohal nii vaatlejana kui Lasteaednike Liidu esindajana, samuti Haridusfoorumi liikmena, püüdsin meelde jätta olulisemaid ettekandeid seoses väikese inimese õpetamise ja kasvatamisega. Lasteaiaõpetajad saadavad lapse lasteaiast kooli, olles lapse esmased nõustajad ja toetajad lapsevanema kõrval. Õpetajad näevad lapse huvisid,andeid ja valikuid enamuse aja päevast. Seega ongi lasteaiaõpetajal lapse suunamisel väga oluline roll.
Samas on lapse suunamine ja toetamine väga delikaatne töö nagu diplomaadi töö suhetes lapsega, lastegrupiga lapsevanematega.Laps ise ei tea täpselt, kelleks ta tahab tulevikus saada, vanemad aga on huvitatud, et lapsed parimatesse koolidesse sisse saaksid. Taas tuleb meelde 7.a.Johanna ema, kes arvas, et tema tütar võiks minna Prantsuse Lütseumi nagu teised pere lapsed ja käis lapsega ka teiste koolide katsetel. Ema kiituseks peab ütlema, et ta oli katsetel käimise teinud lapsele meeldivaks ja stressivabaks valikuks. Ema ütles lapsele: ”Vaatame, kas sulle selles koolis meeldib.” Lapsele oli see “vaatamine” põnev.

Kõige enam meeldis Johannale Muusikakeskkoolis ja sinna ta sisse saigi. Siis meenus emale, et tema tütar oli juba väikesena öelnud, et soovib viiulit mängida. Ja ema mõtles äkki: mis oleks juhtunud, kui laps oleks kohe esimesse kooli sisse saanud?
Pärnu foorumil jäid meelde Pärnu maavalitsuse haridus-ja kultuuriosakonnajuhataja Avo Jussi sõnad:”Algkool peab olema õppuri elukoha läheduses. Väikeseid koole aga suletakse.” Küll oleks hädasti vaja väikeste maakoolide toetajaid. Väikest kooli ei pea veel seepärast sulgema, et lapsi on klassides vähe.Sellest koolist võiks ju teha maakonna kultuurikeskuse, lasteaia, huviklubi, ja säiliks selles majas ka väike kool. On vaid vaja pisut leidlikkust ja Eestis on leidlikke inimesi palju. Vahest leiaks ka heldeid toetajaid, kui idee seda väärt on.
Avo Juss rääkis ka sellest, et tavakoolid ja eliitkoolid peaksid olema võrdsel tasemel. Siis tekiks rebimine, kes selle tubli õpilase enda kooli saab.

Terje Jürivete, Pärnu õppenõustamiskeskuse karjäärinõustaja, esitas küsimuse: kas kooli kaudu saab õpilane vajaliku ettevalmistuse edasiste õppimis-ja töötamisotsuste tegemiseks?
Pärnu Kutsehariduskeskuse kvaliteedijuht Sirje Aigro ettekande teemaks oli “Õpetaja ja lapsevanema koostöö õpilase toetamisel.” Tema sõnavõtust jäi kõlama mõte, et lapsi motiveerib õppima ja tegutsema kõige enam see, kui nende tegevuse vastu huvi tuntakse, neid pidevalt julgustatakse ja edu korral tunnustatakse. Motivatsioon püsib neil lastel, kellel on usaldus enda ja maailma vastu. Usalduse tekkimisel on suurim töö ära teha vanematel.
Sama tunne on ka lapsel lasteaias, kui tema edusamme tähele pannakse. Õpetaja näeb lapsi kogu päeva tegutsemas ja laste tublidus ei jää tunnustamata.

Pärnu Vanalinna Põhikooli õpetaja Marje Vaan oli arvamusel, et karjäärinõustamisega algab töö juba algklassides.Samuti rääkis ta projektist”Iga laps on andekas”.
Terje Vaan ja Pärnu Vanalinna Põhikooli õppealajuhataja Malle Shalda rääkisid õppealajuhataja, klassijuhataja ja koolipsühholoogi heast koostööst õpilaste nõustamisel. Peeti ka oluliseks arenguvestlust koolis, kuna see on sobiv võimalus lapsevanema ja õpilase abistamisel õige valiku tegemiseks.

Haridus-ja teadusministri nõunik Urve Läänemets kõneles teemal “Milline õppekava aitaks õpetajat õpilaste sotsialiseerumisel ja motiveerimisl”. Vahepalana rääkis ta ka bussis nähtud juhtumit vabakasvatuse vallas. Ühel pool istus bussis naine tordi ja lilledega, teisel pool ema 4-5.a. pojaga.. Laps vehkis ägedalt jalaga tordi ja lillede poole. Pahane naine küsis emalt, kas ta ei võiks oma last keelata. Ema kostis kahtlevalt, et ei tea, kuna neil on kodus vabakasvatus. Bussis nätsu mäluv noormees lõi nätsu väljudes poisile otsaette kinni, lisades süütult:”Mul oli ka vabakasvatus.”

Ilmselt mõni laps ei saa enne aru, kui talle näts otsaette kinni lüüakse. Siin on mõtlemisainet nii lasteaiaõpetajale kui vanemale.
Pärnu Koidula gümnaasiumi õpilasomavalitsuse liige Leana Zõbina sõnavõtt oli väga sädelev ja sütitav, teenides ära kõigi kuulajate poolehoiu. Leana Zõbinalt saime teada mis talle foorumil kõige enam meeldis. Meeldisid mitmete kõnelejate positiivsed kogemused oma koolist.Leana Zõbina ütles, et tema ei vali tööd välismaal nagu paljud teised temaealised, kuna tänu ajalooõpetajale on tema südames sügav tunne Eestimaa vastu. Abiturient Leana kavatseb end teostada omal maal.

Haridusfoorum andis positiivse laengu ja palju häid ideid kõigile kohalviibijatele.
Järgmisel päeval suundusid Haridusfoorumi liikmed Manilauile jätkukoosolekule, et teha vabas looduses kokkuvõtteid Pärnu eelfoorumist ja panna kokku järgmise foorumi teemad. Manilaiul, Riida talus, kuursaalis osales töörühmas ka Terje Jürivete, kelle nõuannetest palju abi oli.

Püstitati küsimus: kas aineõpetaja oskab öelda, kus tema ainet vaja on? Kas ta saab nõustada õpilast kutsevalikul? Vaadeldi asja ka koolijuhi vaatevinklist: kui koolijuht või õpetaja pole sellega tegelnud, on vaja koolitust.
Aivar Soe ütles Haridusfoorumi liikmetele: “Minge ja vaadake lasteaeda, kuidas seal karjäärinõustamisega tegeldakse. Ema või isa tuleb kohale ja räägib lastele oma tööst.
Lapsed räägivad, kelleks nad tahavad saada, elukutseid õpitakse läbi mängu.”

Ülle Tõnumaa

Vaata pilte

Rubriigid: Uudised. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

11 + 13 =
Please leave these two fields as-is: