Selle aasta septembrikuus alustasime projektiga “Isad lasteaias”. Mõte on lastele meesõpetaja näol vaheldust pakkuda.
Skandinaavias pole see hoopiski haruldane, et lasteaias töötavad meesõpetajad. Miks ei võiks meiegi proovida, kuidas mõjub lastele, eriti poistele, kui õpetajaks on meesterahvas. Leppisime Kristo Markuse isaga kokku, et ta tuleb ühel päeval lasteaeda ja viib läbi paar tegelust või teeb paar sportlikku mängu.
Määratud päeval tuligi ta õigeaegselt kohale, pani lapsed ringi istuma ja rääkis esmalt oma tööst. Kuna ta on füüsikaõpetaja, rääkis õpetaja Erki elust koolis ja lapsed said tema tööd matkida.
Kristo Markus tahtis ise mängida õpetajat, kes esitab lastele küsimusi. Kuna füüsika jääb lasteaialapsele pisut kaugeks, mängiti matemaatikatundi. Üks poistest, kes tunnis korda rikkus, pidi karistuseks tegema kümme kükki. ”Just nagu juudos,” märkis Kristo Markus. Poiss tegi oma kükid vastu vaidlemata ära ja istus edaspidi rahulikult paigal.
Õpetaja Erki küsis lastelt, kuidas nende arvates peab koolitunnis käituma, mis peaks olema koolikotis ja mida ei või kooli kaasa võtta.
Kuna meil oli teemaks liiklus, esitas õpetaja Erki küsimusi tänaval liiklemisest ja juhendas ka kleepetöö tegemist. Üheskoos liimiti erinevad sõidukid suurele maketile ja märgiti ära vöötraja kohad.
Seejärel mindi õue, kus toimus teatejooks kurikatega, läbi rõnga pugemine ja köievedu.
Minule kui vaatlejale meeldis väga, et õpetaja Erki jooksis koos väikeste lastega kaasa, julgustas neid igati sportimisel ja aitas väikestel läbi rõnga pugeda.
Viimane oli köievedu. Paar väiksemat sättisid end juba liivakasti poole minema, kuid õpetaja Erki andis just neile väikestele sportlastele tähtsa ülesande – valida välja lapsed, kes tema võistkonda tulevad. Väikestel hakkasid silmad särama ja kogu rühma laste pilgud pöördusid põnevusega nende poole: kelle Siim ja Hanna võistkonda valivad?
Köievedu tekitas palju nalja. Mitte ei saanud aru, kumb võistkond tugevam on. Mõlemast võistkonnast oli paar last pikali, kuid kumbki pool ei tirinud teist üle joone. Tuli veel korra köit vedada. Suured ja väikesed läbisegi, nii nagu nad välja valiti, vedasid köit tublisti, kuid viiki see võistlus jäigi. Võitis sõprus.
Tänasime Kristo Markuse isa toreda päeva eest ja igaüks läks oma mängude juurde.
Oktoobrikuus on oodata lasteaeda järgmist isa, kes viib läbi paar võistlusmängu või mängib lastega kabet.
Ülle Tõnumaa
